VENEMAA 1917-1920 (5)

5 VÄGA HEA

VENEMAA 1917-1920:
Veebruarirevolutsiooni põhjused:

Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda:

riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine - ja kütusekriis, suutmatus
varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg).

sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja
deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus,
ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus.

rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud
olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt “pühamees”
Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja
sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916).

poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid.
Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas,
kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades.

vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja
rahvusväeosade moodustamiseks.
Veebruarirevolutsioon :

1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja

massidemonstartsioonid, loosungiks “Maha sõda! Maha isevalitsus!”.

Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks.

Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle.

2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus. 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613).

Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski.
Kaksikvõim:

Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid:
Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas

riigivõimu.

Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ( TSSN ) (omas mõju tööliste ja

sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab
AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi.

Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e

bolševikud ( enamlased ), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov ( Lenin ). Parteid rahastas
Saksamaa, kes lootis, et enamlaste eestvedamisel toimub Venemaal revolutsioon ja
Venemaa väljub sõjast.

Venemaa muutus ajutiselt väga demokraatlikuks riigiks: lubatud olid kõik demokraatlikud vabadused ; kehtestati poliitiline amnestia ja usuvabadus; lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted.

AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi:

ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust
ei tagatud suurlinnade toiduainetega varustamist - sügisel algas linnades nälg
maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule)
ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia 1917.a. märtsis)
jätkati liitlaste survel sõda
- AV suutmatuse tõttu olukorda riigis stabiliseerida oli rahvas rahulolematu ja suvel 1917.a. toimus Petrogradis mitu rahvarahutuste lainet. Enamlased, kelle populaarsus oli TSSN-ides kiiresti kasvanud, võtsid kursi relvastatud ülestõusule. Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917.a.

See suurendas veelgi enamlaste populaarsust.
Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre):

Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. ( oktoobris , arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart .
Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V.Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti:
Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu

sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja
kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste
vägivaldse liidendamise katseteta. Maadekreet - millega tühistati
mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad
jagada talupoegadele.

Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolševike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada).

Nõukogude võimu esimesed kuud:

enamlased natsionaliseerisid suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka

väikeettevõtted.

alustati maa jagamist vastavalt maadekreedile sööjate arvu või hobuste arvu järgi.
tühistati sise- ja välisvõlad.
ühtlustati pensionid, töötasud.
kiriku maad natsionaliseeriti (õigeusu kirik pani enamlased selle eest kirikuvande alla).
tunnustati rahvaste enesemääramisõigust:

tunnustati nende alade iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud.

hiljem üritati kaotatud alasid relvajõul tagasi saada.

olulisimaks sammuks oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustamaks enamlaste võimulpüsimist. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis. Kuna rahu sõlmiti Venemaa jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (kasutati ära Novembrirevolutsiooni puhkemist ja Saksamaa kokkuvarisemist I maailmasõjas).
teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasati ajutiselt valitsusse vasakpoolsed esseerid , kuid koostöö ei laabunud. Juulis 1918 toimus esseeride mäss, mis suruti maha.
teiste parteide / rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918.a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali.

Kodusõda ja intervensioon 1917-1920:

Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks).
Sõdivad pooled:
Punased Valged
bolševikud monarhistid
töölised (15%) kodanlikud parteid
talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, menševikud) ääremaade rahvuslased , kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad)
- Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tšehhideslovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud).Välisriigid osalesid sõjategevuses vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi.
- Välisriigid sekkusid kodusõtta, sest:
- kartsid maailmarevolutsiooni levikut.
- soovisid Venemaal enamlaste kukutamist ning Venemaa taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega).
  - Sõjategevus toimus suurel territoorimil ja vahelduva eduga.
  - Iseloomulik oli manööversõda - liiguti raudteedel ja veeteedel; kasutati ratsa armeesid ja mõlemapoolset partisanivõitlust.

Punaste käes oli Kesk-Venemaa tööstuspiirkonnad - eeliseks tööstus, mis

võimaldas Punaarmeed varustada; miinuseks kütuse ja toiduainete puudus.

Enamlased rakendasid kodusõja aastatel sõjakommunismi poliitikat.
Mõlemad pooled kasutasid terrorit vallutatud aladel (kodusõjast tingitud

keskaegne metsikus jäi külge ka peale kodusõja lõppu).

Kodusõja võitsid enamlased, kes sellega tagasid ka enamliku / kommunistliku

diktatuuri püsimajäämise aastakümneteks.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 134 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

134 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

popsikas Õppematerjali autor

veebruarirevolutsioon kaksikvõim oktoobripööre nõukogude võimu esimesed kuudkodusõda ja interventsioon 1917-1920

Sarnased õppematerjalid

doc

Esimene maailmasõda ja revolutsiooniline kriis euroopas

Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos

Ajalugu

doc

Venemaa/ NSV Liit 1917-1939

Venemaa/ NSV Liit 1917-1939 (ptk. 8, 10 ja 14) 1. Iseloomusta Vene ühiskonda 20. sajandi algul. Mille poolest jäi Venemaa maha Lääne suurriikidest? · tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) · maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad · venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas · sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees

Ajalugu

doc

Venemaa ja NSVL

poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. o venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: · Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

191 veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3.märts Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt. kevad-suvi Saksamaa edutud pealetungikatsed läänerindel. 15

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3.märts – Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt. kevad-suvi – Saksamaa edutud pealetungikatsed läänerindel. 15

11.klassi ajalugu

docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma "loomuliku vastase" Prantsusmaa vastu. 9* Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast. 10* 1882.a.- Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga. 11* Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902.a

Ajalugu

doc

I maailmasõda (lahingud, tulemused, isikud, mõisted)

Impeeriumite lagunemine. I maailmasõja tulemusena 1) said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria- Ungaris. 2) lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). 3) muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. 4) kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. 5) Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. 6) Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 7) I maailmasõja alguses kaotas Saksamaa oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 8) Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. I maailmasõja mõju Venemaale. Veebruarirevolutsioon. Oktoobripööre. Enamlaste tegevus Venemaal ja Eestis 1917-1918. I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis

Ajalugu

doc

Eesti teel iseseisvusele

Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane

Ajalugu

Rohkem sarnaseid