Mõisted, jookide tehnoloogia (0)

Apertiiv –alkohoolne jook , mis sis. söögiisu tõstvaid lisandeid; nt. Vermut , šerri.
Arrak – kuni 60 ´ jook, mida valm-e kääritatud palmimahlast, riisist või
melassist (suhkru valm.-l järele jääv siirup ).
Bardoo – FRA pun. ja valge vein, mis on nime saanud L-FRA Bordeauxʼ linna järgi.
Bitter – vein, mida aromati-kse teatavate taimede, eeterlike õlide ja essentsidega, et eristada teda naturaalveinidest. Ta on kibedam kui vermut.
Brut väga kuiv šampanja, suhkrut vähem kui 1,5%.
Brändi – lauaviin, mis saadakse veini destillee-l, sama väärne konjakiga. 40-70%.
Claret – kerge punane lauavein (ingliskeelne nimi bordoo veinidele).
Cobbler – kokteil kõrges klaasis kange alkohoolse joogiga või veiniga;
Cruvie – vahuveini algmaterjal , mis kujutab endast erinevate veinide segu.
Daiquir – rummist, sidrunimahlast ja suhkrust jook jääga.
Dessertvein – vein, mis sisaldab palju suhkrut (nii muskaatveinid kui naturaalsed lauaveinid). Kanged dessertveinid nagu heres ja madeira valmivad 3-4 aastat.
Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks - vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele
järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse. See on vedelate segude korral kasutatav lahutamise (puhastamise) meetod, mis põhineb keeva segu komponentide erineval lenduvusel. Destillatsioon on füüsikaline lahutusmeetod, mitte keemiline reaktsioon .
Džinn – kadakamarjaviin.
Egg-nog – klopitud muna kuumas õlles.
Enoloogia – teadus veinivalmistamisest, veinide uurimine .
Flip – õllepunš, inglise jook õllest, viinast ja suhkrust.
Grappa – konjaki sarnane vähem kvaliteetne jook, mille valmistamiseks kasutatakse
viinamarja pressimise jääke
Grokk – jook rummist (või konjakist), kuumast veest ja suhkrust
Heres e. Šerri – kange väge magus dessertvein.
Higball – kõrges klaasis serveeritav viski ja soodavee segu jääga (Ameerikas).
Kahoor – punane dessertvein.
Kalvados – 42% alkosisaldusega õunaviin, mis on saadud õunaveini destilleerimisel.
Kaptaliseerima – suhkrustama.
Kollektsioonivein – margivein, valm-d eriti kõrgekvaliteedilisest veinimarjast.
Konjak – veinipiiritusest valmistatud jook,sündis peale destilleerimise leiutamist Itaalia kloostris 11. saj-l; kangust 38-57%.
Kuiv vein – vein, mis ei sisalda peaaegu üldse suhkrut.
Lame maitse ( flat ) – vein, milles pole piisavalt hapet ning on „igav“ vein.
Liköör – rohkelt suhkrut sis. kange jook, alkosisaldus 21-45%, mis on maits.mahladega, ekstr-ga
Madeira – magusatest valgetest viinam -st vein; seisnud vaadis vähemalt 5 aastat
Mąlaga – punane vein
Maliolaktiline käärimine – õunhappe käärimine piimhappeks.
Margivein – vein, mis kvaliteedi nimel seisab kaua vaadis.
Marsala – vein, mis maitseb sarnaselt madeirale, kuid sisaldab rohkem suhkrut.
Mullane – buketi komponent , mis meenutab rikkaliku ja niisket mulda.
Müts (cap) – tihe fermenteeruva veini pinnal ujuv kestade kiht.
N.P.U. – kolmanda (kõrgeima) grupi konjak.
Nalivka – marja- või puuviljaliköör, nimetus vene keelest.
Napoléon – see nimi lisatakse originaalkonjaki nimele juhul. Kui konjak on 6
aastat laagerdunud; kolmanda (kõrgema) grupi konjak.
Nastoika – marjadel või puuviljadel seisnud viin
Palsam – kange jook, mis sisaldab taimede eeterlike õlisid ja vaikusid.
Pisco – Ladina-Ameerika brändi.
Portvein – piiritusvein, alkohos. 17-20% (suhkrut 7-14%), seisnud vaadis vähemalt 3 aastat.
Pulque – Mehhiko odav taimeõlu; rikneb nii kiiresti, et tuleb juua samal päeval.
Punš –segajook, keede-d rummist v. viinast, suhkrust, sidrunimahlast jm maitsea-t.
Reserve – teise grupi konjak, vanust vähemalt neli aastat.
Riisiviin – vt arrak.
Riisling – rohekasvalge kuldse helgiga vein ja šampanja, Reini-äärsele viinamarjale.
Roheline maitse -paks, kare, väikese pehmusega ja kõrge happesusega vein.
Rumm – roosuhkrust saadav jook, alkoholisisaldusega 45-75%.
Sake – Jaapani riisiviin, mida juuakse kuumalt ; pigem dessertvein.
Sekt – vahuvein , kange magus viinamarjadest valmistatud vein.
Siider – õunavein, milles alkoholi 5-7% ja sarnaneb vahuveinile.
Silvovitš – ploomiviin, konjaki laadne jook, päritoluriik Serbia .
Sordivein – ühest viinamarja sordist valmistatud vein.
Spritzer – lahjendatud vein.
Šampanja – vahuvein, mis saadakse viinam-e aeglasel käärit-l ja järel kääritus toimub pudelis. Š. on patenteeritud vahuvein ja seda nime võib kanda vaid vahuveinid, mis valminud Prantsusmaal Champagneʼi maakonnas .
Tequila – Mehhiko brändi, mis valmistatud erinevatest agaavisortidest.
Tokai – maguskange, peene aroomiga ungari vein.
Tšaatša – Gruusia grappa ( puskar ), valmistatakse veinitegemise jääkmaterjalist.
Vein – jook, mis saadakse suhkrut sisaldavate mahlade alkohoolsel käärimisel.
Vermut – vein, millele maitse annavad piirituses seisnud taimed.
Viski – odra-, maisi-, nisu- ja rukkil -st valm-d viin, laager-d söestatud tammepuuv-s.
VO – väga vana (very old) konjak, laagerdunud vähemalt 4 aastat.
VS – lühend ingliskeelsetest sõnadest „very special “, iseloomustab originaalkonjakit.
VSOP – originaalkonjaki nimele järgnevad tähed on lühend „very superior old pale “
ja iseloomustavad kõrgeklassilist konjakit (laagerdunud 4 aastat).
XO – eriti vana konjak (extra old), eeldab 6 aastat laagerdumist.