SISSEJUHATUS
Käesolevas
referaadis
kirjutan Uus-meremaast kui veiniriigist. Valisin just
seetõttu selle riigi, kuna esimene
kokkupuude Uus-
meremaa veiniga
oli sel suvel, kui töötasin klienditeenindajana laeva peal. Meil
oli veinikaardis Uus-
meremaa vein, nimega ARA Sauvignion
Blanc (kui
ma õieti selle nime nüüd
mäletan ). See pälvis väga palju
kiidusõnu klientidelt. Veini degusteerimisel oli võimalus ka ise
seda veini
maitsta ning
tõepoolest hakkas see ka mulle meeldima.
Peale seda olen restoranides
käies valinud huvi pärast just selle
maa veini. Seega valisin selle
veinimaa kuna olen ise joonud päris
mitut head selle maa veini – eriti meeldib just Sauvignion Blanc
marjasordist valmistatud
veine . Nimelt on siis tegu kõige
lõunapoolsema veini tootva riigiga maailmas. Esimesed
viinapuud istutati Uus-
Meremaale 1819. aastal pastor
Samuel Marsden’i
poolt Northlandi veinipiirkonda. Aastal
1851 loodi vanim siiani
säilinud viinamarjaistandus Prantsuse
Rooma katoliiklike misjonäride
poolt. Järjepidevamale veinitootmisele panid 20. sajandi algupoolel
aluse aga horvaadid, kes olid saabunud tööle Aucklandi lähedal
asuvatesse kummipuuistandustesse. Peamiselt valmistati veini algselt
rohkem kohalikuks
tarbimiseks .
Tänu
Uus-meremaa seadustele ja majandusele ei nähtud veini kasvatamises
mingit äriideed sellega tegelema hakata põllumajandse olulisuse
tõttu, alkoholipiiramise seadusandluse tõttu ning ka joogikultuuri
pärast, kus valdav ülekaal oli siiski kangel alkoholil ja õllel.
Veinitööstus Uus- meremaal sai hoo sisse aastal 1970, kus paar aastat hiljem hakkasid karjamaad asenduma veiniaedadega. Peamiseks piirkonnaks kus hakati viinamarju
kasvatama oli Marlborough, kus algselt kasvas vaid mõni üksik puu.
Esimese
tööstuslikus mõõdus veiniaia rajasid Marlborough’d läbiva
Wairau jõe orgu praeguseks Brancotti nime omandanud ettevõtte
(varem Montana ) austraallastest asutajad . Esimesed
viinapuud, mis juba 1973. aastal istutati, olid sortidest Cabernet Sauvignon ja Müller -Thurgau. Nüüdseks ülikuulsaks muutunud
Sauvignon Blanc jõudis kohale alles aastal 1975. Murrang tuligi
alles kümme aastat hiljem, kui Cloudy Bay, mille loojaks oli austraallane, tegi ostetud viinamarjadest oma esimese veini. Tulemus
oli fantastiline ja Cloudy Bay muutus tagaotsitud harulduseks, mida
kõik maitsta soovisid . Kuulsuse varjus tekkis maailmas Uus-Meremaa ja eriti Marlborough’ veinide vastu laiem huvi ning pidev nõudluse kasv tõi kaasa uute
veiniaedade rajamise. Viimase 15 aasta jooksul on kogu Uus-Meremaa
kasvupind tõusnud üle viie korra. Marlborough’s on tõus olnud
ligi kümnekordne ja seetõttu asub seal praeguseks umbes 66%
veiniaedade kogupinnast, kus valmib mahuliselt ligi 75% Uus-Meremaa
veinitoodangust.
Uus-Meremaa kui veinimaa areng
on olnud veidi tavatu, sest alustati täiesti ebatüüpiliselt kalli
kvaliteetveini tootjana. See trend on püsinud pikalt ja alles tänavu
jäi eksporditavate veinide keskmine pudelihind Prantsusmaa
samasugusele numbrile alla.
Ka meie poeriiulitele on
Uus-Meremaa säästuveinid hakanud tekkima alles viimasel paaril aastal. Asja taga on veiniistanduste
ohjeldamatu laienemisega seotud ületootmine, mis esimest korda andis
ennast tunda juba 2008. aastal. Nende muutustega on Uus-Meremaa
jõudnud ekspordimahult maailma veiniriikide esikümnesse.
Veinikasvatus toimub ametlikult üheteistkümnes riigism milleks on
kõige tuntum ja suurim veiniala Marlborough,
kus kasvatatakse kõige rohkem Sauvignion Blanc viinamarja sorti.
Ajalooliselt vanim juhtiv punaveiniala on Hawke’s Bay, mille soe
kliima aitab punastel marjadel kenasti küpseda. Kõige uuemad
kasvualad asuvad Otagos, kus kasvatatakse põhiliselt Pinot Noir’i, selle sordi all on lausa üle
70% kasvualast. Ühed noorimad aiad asuvad Waitaki
regioonis, kus hakati istutama alles 2001.aastal, seal kasvatatakse
Pinot Gris , Riesling ja Gewürtztraminer ning punastest veinidest Pinot
Noiri. Üheks veinipiirkonnaks on ka Wairarapa,
kus on veiniaedu kokku ligi 942 hektarit.
KOKKUVÕTE
Kuna
mulle endale meeldivad samuti Sauvignion Blanc marjsordist veinid siis ei tulnud väga üllatuseks, et Uus-meremaad tuntakse just
peamiselt sellepoolest, et paljude kriitikute meelest on sealsed
Sauvignion Blanc viinamarja sordist valmistatud veinid ühed parimad
maailmas ning põhiliselt kasvatatakse seda Marlboroughs.
Uus-meremaal kasvatatakse rohkem valgeid marju kui punaseid ning
kokku on veinikeldreid seal 698. Sealset veinipiirkonda Alexandra -Clyde peetakse
veinivalmistamise sünnipaigaks, kus veinikelder Monte Cristo on
töötanud juba aastast 1864.
Kõik kommentaarid