VEINI VEAD JA SELLE ÄRA TUNDMINE (0)

Rakvere Ametikool
Kristi-Leili Dreifeldt
H-I kõ
VEINI VEAD JA SELLE ÄRA TUNDMINE
Referaat
Juhendaja : Regina Paeste
Rakvere 2010
Sissejuhatus 3
Oksüdeerumine 4
Kuidas veini säilitada? 6
Kokkuvõte 7

Sissejuhatus

Paljud meist ei saa arugi , et joovad tegelikult nn veaga veini st veini lõhnas või maitses või mõlemas esineb suurem või väiksem defekt , mida ei osata eristada veini loomulikust maitsest ja lõhnast. Just veini võimalikud vead on põhjuseks, miks restoranis veini enne väljakallamist kliendile maitsta antakse. Väga paljud arvavad siiamaani, et proovimise eesmärgiks on teada saada, kas vein kliendile maitseb või mitte. Nii see aga kaugeltki ei ole: klient maitseb veini, et kindlaks teha kas sellel valest säilitamisest või defektsest korgist tingituna midagi viga ei ole. Peamiselt esineb veinidel kahte viga – oksüdeerumine ja nn korgi viga.

Oksüdeerumine

Oksüdeerumine on veini viga, mis on tingitud õhu juurdepääsust veinile tavaliselt ebaõigetest veini hoidmistingimustest põhjustatuna. Kui veinipudelit hoitakse pikemat aega väga kuivas ruumis püstiasendis, kuivab pudelikork ja tõmbub seejuures kokku, ning õhk pääseb pudelisse. Veini ei riku niivõrd õhk kui niisugune, vaid hapnik, mis õhus sisaldub. Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks, mistõttu mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas.
Korgi viga
Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Korke tehakse korgipuu koorest , mis on taastuv ja lagunev tooraine , ent korgil on siiski üks suur viga-2-8 % kõigist korkidest on saastatud trikloroanisooliga. See lamestab või rikub veini, muutes selle lõhna ja maitse hallitanud papi sarnaseks või millekski veel hullemaks. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Veini „korgiviga“ tähendabki lühidalt öeldes ebameeldivat lõhna ja maitset . Seepärast ongi looduslikku korki hakanud asendama klaasist, plastist ja keermega korgid. Klaasist ja keermega korkide pooldajad kinnitavad, et need mitte ainult ei väldi trikloroanisooli, vaid ka võimaldavad pudelis oleval veinil puhtamalt areneda. Noorte veinide puhul, mis kiiresti ära juuakse on nimetatud korgid kindlasti paremad, kui looduslikud korgid. Laagerduvate veinide puhul võib selles (alati ei pruugi) tekkida reduktsioon, aroom sulgub ja vein muutub ilmetuks. Dekanteerimisel ärkab vein aga enamasti ellu. Väga pikaajalise keeratava korgi all säilitamise osas pole aga kellelegi maailmas veel kogemusi.
Tihti on veinipudeli kork pealpoolt hallitanud, aga see ei tähenda, et veinil midagi viga oleks. Pudelikael tuleb sel juhul lihtsalt hoolikalt puhastada . Samas võib korgi viga olla veinil, mille kork näeb väljastpoolt täiesti korrektne .
Veaga veini peab kliendile välja vahetama .

Kuidas veini säilitada?

Veini tuleb säilitada tingimata külili asendis, nii et kork oleks niiske. Kui kork kuivab, tõmbub see kokku ja hakkab õhku läbi laskma ning vein oksüdeerub.
Parim koht veini säilitamiseks on kahtlemata kelder , kus enam-vähem püsiv temperatuur ja parajalt niiskust. Nii palju, et kork ei kuivaks , ja mitte nii palju, et silt rikneks. Ideaalseks keldritemperatuuriks peetakse 12 kraad , aga suvel on see veinimaade veinikeldrites siiski natukene kõrgem.
Kui keldrit pole ja veine tuleb hoida toanurgas, peab lihtsalt arvestama sellega, et nad küpsevad varem ja juua tuleb seega kiiremini.

Kokkuvõte

Ostame pudeli head veini ning seda avama hakates on mitmedki segaduses – kork on hallitanud (nüüd vein rikkis); plastmass kork (küll lendasin orki odava veiniga); kork on märg – (kork vilets ja veini sobilik kraanikaussi); avan korgi ja kork murdub pooleks (vein on kindlasti müütilise "korgiveaga") jne. Need on peamised "müüdid" meie igapäevases veinielus. Eelnevast saime teada erinevatest veini vigadest ning meelde on jäänud detail sellest vea kirjeldusest, kui reegel on üks ja ainus – veini viga saab kindlaks teha AINULT seda lõplikult avades! Restoranides avab sommeljee korgi, nuusutab ning pakub teilegi nuusutada – miks? Eks ikka veendumaks, et tegu korraliku veiniga. On ju vein elus organism, kus korgil lisaks sulguri tööle ka õhku juurde reguleeriv tegevus.