Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sinihallitusjuust (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI?
GOLDEN MONARCH
SINIHALLITUSJUUST
Koostas: Märt Aulik
Õppegrupp: Kp21
SINIHALLITUSJUUSTUDEST ÜLDISTAVALT
petsiifilise maitsega ja suure rasvasisaldusega.
Tuntumad juustud: Roquefort , Bresse Bleu ,
Golden Monarch, Gorgonzola.
KALORSUS
100g toodet sisaldab keskmiselt:
energiat 333 kcal
valke 22g
süsivesikuid rasva 27g
KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI?
ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château
veinide seltsis.
JUUSTU JA LISANDI KOMBINATSIOON
Sobivad hästi kokku: sinihallitusjuust ja petersell
sinihallitusjuust ja sinihallitusjuust ja murulauk
viinamarjad sinihallitusjuust ja sigur ehk
sinihallitusjuust ja varsseller endiiv
sinihallitusjuust ja kreeka
pähklid
Vasakule Paremale
Sinihallitusjuust #1 Sinihallitusjuust #2 Sinihallitusjuust #3 Sinihallitusjuust #4 Sinihallitusjuust #5 Sinihallitusjuust #6 Sinihallitusjuust #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M2rdu Õppematerjali autor
sinihallitusjuustust slideshow

Sarnased õppematerjalid

Sinihallitusjuust
9
ppt

Sinihallitusjuust

ter Juuretis Sool Penicillum Roqueforti KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI? jalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. unane vein peab olema rohke puuviljaga ja magusa noodiga. JUUSTUTALDRIKU PÕHITÕDE uustuvalikus peaks olema igast tüübist üks juust, kokku mitte vähem kui neli ja mitte rohkem kui kuus erinevat juustu. JUUSTU JA LISANDI KOMBINATSIOON Sobivad hästi kokku: sinihallitusjuust ja petersell sinihallitusjuust ja viinamarjad sinihallitusjuust ja murulauk sinihallitusjuust ja varsseller sinihallitusjuust ja sigur ehk endiiv sinihallitusjuust ja kreeka pähklid

Toiduainete õpetus
Juustulaud
17
doc

Juustulaud

-kooli lõpupidu -saatkondade ja firmade aiapidu -noortepidu -külaliste võõrustamine kodus,näiteks soolaleivapidu,katsikud,leeripidu,ristimispidu,koolilõpupidu,sünnipäevapidu. Sageli kaetakse juustulaud mitmekäigulise istumisega eine eraldi käiguna. Juustulaua menüü Juustulaua menüüsse võetakse 4-5 sorti juustu.Need valitakse nii, et oleksid esindatud nii mahedamaitselised kui ka teravamaitselised juustud.Tavaliselt on valikus üks valgehallitusjuust ja üks sinihallitusjuust.Juustuvalikusse võib võtta ka sulatatud juuste ja toorjuuste. Juustu kõrval sobivad menüüsse köögiviljad ,nagu värske kurk, tomat, redis, varsseller,paprika,keedetud lillkapsas,roheline salat,pärlsibulad. Juustu juurde sobivad lisandiks ka puuviljad ja marjad,näiteks õunad,pirnid,viinamarjad,ananass,kirsid,ploomid,mandariinid,kiivid,maasikad,samuti puuvilja-ja marjakeedised ,samuti ka oliivid,pähklid ning mandlid.

Kokandus
Juust
12
doc

Juust

küpsetatult või tükkidena riivsaias paneeritult ja võis praetult; juurde serveeritakse puuvilju ja veini. Margijuustude ülejäägid. Eksklusiivsete margijuustude ülejääkide tekkimisel peaks olema ettevaatlik nende kombineerimisel teiste toiduainetega, eriti aga kuumades roogades, kuna tulemus ei pruugi olla ootuspärane. Üks äraproovitud variant on siiski olemas ­ kuum röstsai pudendatud sinihallitusjuustuga (eeldusel, et olete selle juustu sõber). Külmalt maitseb sinihallitusjuust suurepäraselt sellerit, pähkleid ja puuvilju sisaldavates salatites või niisuguste salatite kastmetes hästi peeneks pudendatult. Igapäevasel toiduvalmistamisel saate maitse poolest kasutada kõiki kõvu igapäevajuuste, samuti toor- ja sulatatud juustu; kodujuustu ja kohupiima pole vist tarvis mainidagi. Kuidas juustu valida vanuse ja muude omaduste järgi, selle kohta veidi allpool. Külmadesse roogadesse,

Restoraniteenindus
Referaat-Juustud
20
docx

Referaat: Juustud

5. Juustumassile lisatakse pisut soola ja siis valatakse spetsiaalsetesse vormidesse (silindri-, ovaalse-, kandilise kujuga), vormis toimub lõplik pressimine, omandab juustustruktuuri 10-20 tunniga. 6. Pressjuustud võetakse vormist välja ja pannakse soolvette, et omandaks soolasisaldust, kestab 2 päeva kuni üks nädal. 7. Soolatud juustud pannakse käärimiskeldrisse, et ta omandaks õige maitse ja aroomi. Käärimisaeg on üsna erinev: sinihallitusjuust 10 päeva, kõvad laapjuustud 6 kuud kuni 1 aasta ja teised kuni 2 aastat. Keldrites on ettenähtud igale juustuliigile kindel käärimistemperatuur, mis võib kõikuda +18ºC... +30ºC. 8. Valminud juustud katuvad kollaka koorikuga ja pärast toimub pakendamine (kile, parafiin). Säilitamistemperatuur +5ºC...+12ºC. Mis on juust? Sellega piirduvad meie juustulettide pakkumised. Juustu kaamelite, märade,

Toidukaubandus
Juustud
13
pdf

Juustud

valitud juustusort. Sulatatud juustud. Suppide ja kastmete niiskes kuumuses sulavad kiiresti ja ühtlaselt kõik sulatatud juustud, mille kohalikeks esindajateks on Merevaik ja suitsujuust, importtoodetest Soome Viola, Koskenlaskija ja Olympia. Väga hästi sobivad ka Bellette, Crème Bonjour ja teised taolised juustutaolised tooted, mis annavad ühtlase kreemise tekstuuri ja hea maitse, kuid ei paksenda suppi sel määral kui nn pärisjuustud. Suurepäraselt sulab ka sinihallitusjuust, mis lisatakse pisikeste tükikestena sõrmede vahelt. Kõvade juustude hulgas valikut tehes oleks hea teada, et rasvased juustud on märgatavalt leplikumad kui lahjad, millest mõned näiteks võivad üldse keelduda sulamast. Lahjad juustud jätke seetõttu võileivale ja salatitesse ning tehke rasvasest saadud lisa- Juustud Page 8

Toiduhügieen
Muna- ja juusturoad
11
doc

Muna- ja juusturoad

MUNA- JA JUUSTUROAD Iseseisev töö toiduvalmistamises Õpetaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 OMLETID................................................................................................................................4 1.1 Omlettide lisandid.............................................................................................................4 1.2 Omlettide täidised............................................................................................................. 4 2 JUUSTUD................................................................................................................................6 2.1 Erinevad juustusordid....................................................................................................... 6 2.1.1 Brie6 2.1.2 B

Kokandus
Söömise keemia
18
docx

Söömise keemia

SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METABOLISMIST Inimese organismis

Keemia
Veinist
17
docx

Veinist

6. Küülik tumedas kaastmes ­ SaintEmilion 7. Pardirind ­ Bourgogne Pinot Noir veinid 8. Lõhe või forell koorekastmes ­ Loire oru tammevaadi valged veinid (Saumur, Sancerre), Rhone oru tammevaadi valged veinid 9. Kõik, mis on valmis kujul roosa (v.a. lõhe ja forell) ­ roséveinid 10. Soolapähklid ­ Fino Serri 11. Sinihallitusjuust ­ Sauternes, Riesling Beerenauslese või Trockenbeerenauslese, Banyulis, Maury, Port 12. Pehmed valgehallitusjuustud ­ puuviljased valged veinid 13. Kõvad väärikad juustud ­ väärikad vanad alkohoolsed punaveinid · Kindlad konfliktid 1. Lõhe või forell ja rosévein 2. Õuna, pirni või kohupiimakook ja väärishallitusega nakatunud dessertveinid

toiduainete sensoorse hindamise alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun