Campania maakond – veini kultuur (0)

Campania maakond – veini kultuur
Kaart:
Campania on maakond lõuna-Itaalias
Pindala – 13,595 km²
populatsioon – 5,8m
Pealinn - Napoli
Lipp on neil sinisel taustal asuv valge vapp , millel on diagonaalne punane joon.
Põhitekst:
Campania maakond on tuntud oma muusika , arhidektuuri, toidu ja ka veini poolest.
Maakonna nimi Campania tuleb ladinakeelsest sõnast Campania Felix, mis tähendab viljakat maad ja seda Campania ka on! Campanias asub palju viinamarja istandusi
Ajalugu:
Kvaliteetse veinivalmistamise oskuse olevat Campaniasse toonud vanad kreeklased .
Umbes 4000 aastat tagasi kasvatasid kohalikud elanikud viinamarju ja valmistasid veini oma tarbeks, oma maitse järgi, nii nagu välja kukkus.
Sajand enne Kristust oli Campania maakond esimeseks Vana Rooma piirkonnaks, kus olid dokumenteeritud nn. Grand Cru ehk äramääratletud alade ja marjasortidega, kõrg-klassi veiniaiad: Amalfi rannikul, Pompei ja Napoli ümbruses, Capri saarel; lisaks üksikud põllualad kuni Rooma linnani välja
Vesuuv :
Vesuuv on elav vulkaan Campanias, mis on aegajalt tuhka puisanud juba tekkimisest saadik. Pikim teadaolev vaikimisperiood oli 600a
Vulkaanise tuhana väljapihustunud magma ei ole põlemisprodukt, vaid imepeen kivipuru mis mahasadades väetab maad eriliste mikroelementidega. Viljaka maapinna tõttu on vulkaanide ümbrus aktiivses põllumajanduskasutuses ning Vesuuv pole erand. Pehme pinnasega vulkaaniservades kasvatatakse palju aed- ja puuvilju , viinapuudele sobivad eriti hästi kõrgemad, kivisemad ja päikesele avatud mäenõlvad.
Veinid:
Denominazione di Origine Controllata ehk DOC on Itaalia veinide klassifikatsiooni tähis. Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: Fiano di Avellino, Greco di Tufo ja Taurasi
DOCG Fiano di Avellino – valge vein
Valge vein ja valged viinamarjasordid on Campanias olnud väga tähtsad. Kvaliteedi kõrgklassi kuuluv Fiano di Avellino valmistatakse mõnikümmend kilomeetrit Vesuuvist sisemaa suunas, Avellino linna lähiümbruses.
Fiano di Avellino valmistatakse Fiano viinamarjasordist – valge.
Fiano ladinakeelne nimi väljendab kõige paremini sordi kaasasündinud omapära: küpsed marjad on äärmiselt aromaatsed ja nii magusad, et korje- eelne põld meelitab kokku mesilasi Läbi Avellino tasandiku Rooma suunduav tähtsaim antiikaegne maantee Via Apia ladina keelsetest sõnadest, mis tähendab "mesilaste maantee" , mille nimi on seotud sama looga , kuna teeäärsed veiniaiad meelitasid kokku häirivas koguses putukaid.
Veinid on tihedad ja mahlased, loodud pigem värskena joomiseks, arvestamata seda, et Fiano di Avellinol on võime pikalt laagerduda pudelis. Veinide säilimise ja arenemise võime oli väga oluline kaugemas ajaloos, kus müüki minev kallis jook pidi parima maitsega olema ka aastate pärast. Hea Fiano täiustub pudelis edasi igal juhul.
Hea Fiano vein on tiheda struktuuriga, aroomides mesi, valged lilled, vürtsid, mahlased troopikaviljad ja vahel pähklid. Kõrge glükoosisisalduse tõttu valmistavad kohalikud tootjad Fianost isegi magusaid, kergelt vahuseid veine . Rahvusvahelisel turul tuntakse Fianode kuivi variante .
DOCG Greco di Tufo - valge vein
„Greco“ tuleb ladinakeelsest sõnast ja tähendab kreeklast. Nii pika ajalooga viinamarjasordi algset päritolu pole keegi väga selgeks saanud. Aga uurimused on kindlaks teinud, et Grecole sarnast sorti kasvatatakse terves Kreekas ja vanad, ajaloolised juured viivad Pelasgose elanikeni, kes elasid Egeuse mere ääres enne Helleneid.
Kirjalik märge Grecost Campanias pärineb 1. sajandist: Pompei varemetest leitud freskole oli tehtud lühike ja poeetiline kirjalisa, ilmselt pettunud armastaja poolt: "Sa oled tõesti külm, Bytis, tehtud jääst, kui eilsel ööl ei suutnud isegi Greco vein sind üles soojendada ."
Greco di Tufot peetakse pehmeks ja neutraalse happega veiniks, selle parimates variantides peaks olema virsikute, tsitruste ja värske taimsuse toonid. Noor vein on värske ja sädelev, pudelis laagerdumisel muutub mahlaselt lopsakaks
DOCG Taurasi - punane vein
Taurasi on tihe, kontsentreeritud marjasuse, veidi suitsuste aroomidega punane vein mis valmistatakse ühest või mõne viinamarjasordi segamisel. Tavaline Taurasi peab olema laagerdunud 3 aastat, millest esimesed 8 kuud on vein seisnud sarapuu või tammest vaatides; Taurasi Reserva laagerdub tammes 10 kuud, hiljem pudelis, kokku on küpsemise periood 4 aastat. Kõrgeim, DOCG kvaliteediklass loodi Taurasis alles aastal 1993.
Taurasi veini nimi on tekkinud Campania mägises keskosas asuva samanimelise linna järgi mis asutati vanade roomlaste poolt ning kandis nime Ager Taurasinus.
Ellenico ehk kunagi Hellenite, Kreeka asunike toodud viinamarjasort kannab täna nime Aglianico ja on Tauraside valmistamise alus. Aglianico on enim kasvatatud punane viinamarjasort Campanias. Aglianico on varaõitsev, samas suhteliselt hiljaküpsev sort mis vajab heade tulemuste saamiseks kuiva ja päikeserikast kliimat, seetõttu on sort mujal maailmas vastu võetud üksikutes, vaid Austraalia mõnes veinipiirkonnas.