Prantslased
Evely Aim
Maarja Loikonen
K109
Prantsusmaa
Riigi keel: prantsuse keel
Pealinn: Pariis
Pindala: 547 030 km²
Rahvaarv(2007): 64 102 000
Rahaühik: euro (enne 1999. aastat
Prantsuse frank)
Lipp: kasutusel alates 14. juulist
1790, ning see koosneb kuninga
värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane).
Naaberriigid: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits,
Monaco, Itaalia, Andorra ja Hispaania
Köök
Ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt
peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MaarjaLoikonen
Õppematerjali autor
ning lõhna. prantsuse köögile kuulub ka küllalt originaalne võte toidu ,,põlemapanemine". sageli kasutatakse seda liha valmistamisel. selleks enne serveerimist valatakse lihale konjakit ja süüdatakse. see annab roale spetsiifilise maitse ja lõhna. dessertidest valmistatakse serbette. küpsetitest on levinum tagurpidi õunakook (vormi pandud õuntele pannakse peale lehttainas) ja porrupirukad. jookidest eelistavad prantslased puuviljamahlu ja mineraalvett. erakordselt populaarne on kohv. hommikul juuakse piimaga kohvi, lõuna- ja õhtusöögi aga lõpetavad musta kohviga. Kell 13.3014.00 antav eine (déjeuner) 1. Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres) võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vm. 2. Munatoit omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. 3. Kalatoit väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. 4
Täidiseks võivad olla seened, liha, kala, aedviljad, marjad. Kuulsad pagaritooted on ka ümmargused ja pikad saiad. Joogid Prantsusmaa kuulsaim jook on vein, mida hakatakse jooma juba varases lapsepõlves. Lapsed ja naised joovad veini tavaliselt veega lahjendatult. Veini juuakse pea igal söögikorral ja peaaegu kõigi toitude, isegi suppide juurde. Samas valitakse veini väga hoolikalt, igale toidule võidakse juurde pakkuda erinevat veini. Palju kasutatakse veini ka toitude koostises. Prantslased eelistavad üldiselt punast veini valgele ja kuiva magusale. Juuakse ka sampanjat, mis ongi prantsusmaal leiutatud, ning tegelikult saabki sampanjaks nimetada vaid prantsusmaal Champagne't maakonnas sampanjameetodil valmistatud jooki. Veel juuakse väga palju brändit ja konjakit.väga populaarne on ka õlu. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist.
Prantsuse köök Prantsuse köök • Prantsuse köök on Prantsusmaal levinud toidutraditsioon. See on saavutanud ülemaailmse kuulsuse peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toidu valmistamine • Algsed omadused ja toiteväärtused peavad säilima • Süüakse palju toorsalateid • Maitseaineid lisatakse mõõdukalt • Kastme koostis on mitmekesine • Toidud kannavad päritolu-, maakoha-, esmaselt valmistatud koka või seda toitu eelistanud inimese nime Toidu serveerimine • Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. • Soojade toitude jaoks vaagnad soojendatakse. • Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, millistest toiduainetest need koosnevad. • Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. • Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, hapendamata. Söögikorrad • Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: • kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) • kell 17.00–18.00
Kool Nimi Prantsuse köök Referaat Juhendaja: Õp... Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Prantsuse köök........................................................................................................................ 4 1. 1. Tavad...............................................................................................................................4 2. Toitude valmistamine..............................................................................................................6 2. 1. Peamised toiduained....................................................................................................... 6 2.2. Maitsestamine...................
kahanes pranslaste maiasus selle joogi järele mõne aastaga 4%. Vein ei moodusta prantsuse joogilauast mitte tervikliku. Alkoholsetest jookidest juuakse palju ka Pastist, Champanjat ning Cognac'i. Champanjat võib valmistada ainult teatud piirkonnas Ida-Prantsusmaal ning keskmiselt joob tavaline prantslane 3 pudelit aastas. Seda tuleb serveerida värskelt, 6-9 kraadi juures ilma jääta. Champanjat juuakse apperatiivina, valge lihaga või magustoitude juurde. Aperatiiviks valmistavad prantslased ka kohvi või teed. Kohvi valmistamisel tehakse see tavaliselt võimalikult kange. Külalised kes kohvi ei soovi võivad nautida teed. Tippmoeks peetakse kohvi kõrvale väikese tüki tumeda sokolaadi serveerimine, mis toob esile eriti hea kohvi maitseomadused. Peale kohvi joovad mehed väikestes kogustes alkoholseid jooke või suitsetavad sigarit.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid