Vesi (0)

VESI
REFERAAT
INIMESE MÕJU KESKKONNALE
Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks.
Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas:
nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda.
VEE REOSTUS
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on:
* Riigipiire ületav veereostus.
* Asulate ja tööstusettevõtete heitveed.
* Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus.
* Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad .
* Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas.
Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises.
Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise tasakaalu saavutamine vajab pikemat ajaperioodi - see võtab aega üle 15 aasta. Üheks võimaluseks on veel sekkuda veekogude isepuhastusprotsessidesse ja eemaldada liigne taimestik ning loomastik ja põhjasetted, mille tagajärjel hakkaks ökoloogiline tasakaal kiiremini taastuma.
Veekogude reostust on püütud vältida mitmeti. Üldine reovee hulk on viimase kümnendi vältel vähenenud ligi 25% ja moodustas 1994. aastal ligi 180 mln m³ . Suurimad tööstusreostajad on põlevkivi- ja toiduainetetööstus. Traditsiooniliseks reovete puhastamise viisiks on puhastusseadmete rajamine suurematele saasteallikatele - asulatele ja tootmisettevõtetele.
Puhastustegevusega on Eestis edu saavutatud. Puhastamata vee kogus on pidevalt vähenenud, moodustades praegu vaid 10% üldisest veekogusest. Põhjaveega
seonduvateks probleemideks on reostus ja ülemäärane kasutus. Lokaalseks reostuse allikaks maapinnalähedaste põhjaveehorisontide puhul on põllumajandus, eelkõige väetamine. Põhjavesi reostub kergemini Põhja-Eesti õhema pinnakatte aladel.
Põhjavee ülemäärane tarbimine on probleemiks saartel. Väljapumbatava vee asemele tungib soolane merevesi, põhjustades sellega joogivee reostuse. Kohalikke probleeme põhjaveega põhjustab ka kaevandustegevus. Väiksemas ulatuses mõjutab
põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine.
ÕHU REOSTUS
Saasteained atmosfääris põhjustavad kahjustusi taimestikule, looduslikele ökosüsteemidele ning inimeste tervisele.
Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast.
ÜRO Kliimamuutuste Paneeli poolt teostatud uuringutega on kindlaks tehtud, et inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Suurimad saasteallikad on seega elektrijaamad ja katlamajad ning transport, samuti ka prügimäed ja loomapidamine (sõnnik).
JÄÄTMEPROBLEEMID
Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase
pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks.
Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus.
Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale .
KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS
Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam – 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga .
Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks – kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid sisaldab vesi rohkesti, orgaaniliste ainete hulk on keskmine. Sinivetikate õitsemine suvel ja sügisel on erakordselt tugev.
Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid.
Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus.
Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada.
Võhandu jõe reostus võrreldes Eesti teiste suuremate jõgedega on keskmine. Orgaaniliste ainete sisaldus on aastatega natukene vähenenud, selle suurus on praegu umbes 2,1 mg/l (milligrammi liitri vee kohta). Lämmastiku sisaldus Võhandu jões koos Pärnu jõega on väikseim - 1,5 mg/l. Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid .
MIKS PEAME KAITSMA VETT?
Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma
solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini . Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks , seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett: Tapa linnas
on kaevud saastunud lennuki kütusega. Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on joogivesi saastunud õliga.
Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult! Hilja on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev on tühi. Üks võimalus ise midagi ära teha on kokkuhoid oma majapidamises : piirake kasutatava vee hulka, ärge laske seda asjatult voolata või lohakusest tilkuda. Ameerika
Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350
liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett. Kuidas hoida vett kokku?
· hambaid või nõusid pestes ärge laske vett pidevalt voolata;
· vanni asemel võiks võtta hoopis dušši;
· mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes;
· piirake vesitualetis iga kord kasutatava vee hulka nii, et selle kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida;
On uuritud, et üks tilkuv kraan võib raisata ööpäevas umbes 80 liitrit vett, nirisev kraan aga peaaegu 300 liitrit, läbijooksev WC- loputuskast aga 5500 liitrit vett ööpäevas. Sõltuvalt dušši all olemise ajast ja torustiku tüübist kulutab duši võtmine 95-196 liitrit vett ühekorraga. Supeldes saab igaüks hoiduda vee reostamisest, kui kasutatakse vajadusel tualetti ega poetata prügi vette.
Mure keskkonna pärast on haaranud meid kõiki. Miks siis ikkagi kaitsta loodust? Loodus pakub “ökoloogilisi teenuseid”, milleta inimkond hakkama ei saaks. Kõige tähtsam on looduses vesi, mis on inimestele eluliselt vajalik. Kui pole vett, pole ka elu.
JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD
Kuna Järvere suplusrand asub minu kodukohale väga lähedal, tean ma natuke ka selle olukorrast.
Taimedest kasvab seal üsna rohkesti pilliroogu ja kõrkjaid. Nende kasvurohkuse pärast jääb supelranna osa iga aastaga väiksemaks. Kevadeti on kohalik rahvas püüdnud neid küll välja kiskuda ja maha niita, kuid erilisi tulemusi pole saavutatud. Vetikatest leidub järves rohevetikaid.
Kaladest elab seal üsna palju särgi, ahvenaid, haugi ning natuke ka latikaid. Järvepõhjas olen näinud mudatigu, ematigu, ka labatigu, järve- ning rannakarpe. Ranna lähedal on mõned suplejad kohanud ka rästikuid.
Rand on siin liivane. Randa on püütud suurendada liiva juurdetoomisega.
Järve äärde visatakse ka üsna palju prahti maha, kuigi sinna on prügikast üles pandud ja seda tühjendatakse üsna tihti.
Ma olen mitu korda näinud, kuidas randa, otse vee äärde, autodega sõidetakse ja kuidas mootorpaatidega suplusrannast järvele minnakse, kuigi paadisild on kohe ranna lähedal. Need reostavad kindlasti Vagula järve väga palju. Lisaks voolab sellesse järve sisse Võhandu jõgi, mis pole sugugi puhas, juba näiteks sellepärast, et jõe kallastel autosid pestakse.
Kokkuvõtteks võib öelda, et minu arvates pole Vagula järv väga kõvasti reostunud , aga päris puhaste järvede hulka ta ka ei kuulu.
Kasutatud kirjandus:

• Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999
  
• Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977
  
• Mäemets A. Matk Eesti järvedele, Tln, 1989
  
• Velner H.A. Keskkond ja tehnika, Tln, 1994
  
• Vuorisalo T. Keskkonna ökoloogia, Tartu, 1995
  
• Ökoloogia ja loodushoid, Koolibri, 1998
  
• Keskkonna ülevaade Euroopa majanduskomisjonilt, Tln, 1995
  

5