mööbel) kasutavad ekspediitorfirmad kombineeritud transporti. Teatavasti loksub ja väriseb rekka üsna korralikult läbides Sinu kaubaga näiteks 3 000 kilomeetrit Itaaliast Eestisse; viga võib saada aga transporditav kaup. Kombineeritud transpordi vahelüliks (loe: Poola teede vältimiseks), kasutab ekspediitorfirma laevanduse teenuseid. Poolhaagis (vt. sadulveok koos poolhaagisega) saadetakse Saksamaalt otse laevaga Tallinnasse. Vedajad Vedajad on transpordiettevõtted, kes omavad autosid ja kes konkreetselt kauba punktist A, punkti B toimetavad. Vedajad omavad rahvusvaheliste vedude litsentsi ning on ERAA (Eesti Autovedajate Assotsiatsioon) liikmed, kus veofirma saab rahvusvaheliseks transpordiks vajalikud paberid, nagu TIR Carnet vihikud, teeload, CEMT load. Tänapäeval soovivad vedajad aina rohkem saada pidevat tööd ekspediitorfirmade lepingulises alltöövõtus, kuna kulude minimiseerimine on saanud üldtuntult edupandiks.
.................................................................. 4 1.2 Mis eelise annab ekspediitorfirma kasutamine kliendile?.............................................................. 4 1.3 Informatsioon..................................................................................................................................5 1.4 Kombineeritud transport................................................................................................................. 5 2 Vedajad...................................................................................................................................................5 2.1 Mis ülesanne on vedajatel?............................................................................................................. 5 2.2 Miks vedajad ise ekspedeerimisega ei tegele?................................................................................6 2.3 Kes on vedajate kliendid?.....................................
Kuna kasutustasu ei ole kohustuslik, siis Eestis ei ole kasutustasusid kehtestatud. Eesti õiguskorras võiks kasutustasu näol olla tegemist kas praeguse parkimistasu sarnase avalik- õigusliku tasuga või siis sihtotstarbelise maksuga, millest laekuvat raha kasutatakse vastava infrastruktuuri käitamiseks ning keskkonnakaitseks. Kasutustasu tuleks maksta üksnes vastavalt sellele, kui palju konkreetne sõiduk avalikku maanteed tegelikult kasutab. Vedajad, kes 6 kasutavad infrastruktuuri vähem, maksavad ka vähem. Sellega välditakse vedajate diskrimineerimist, mis moonutab ausat konkurentsi. Raskeveokimaksu seadus maksustab kõiki vedajaid iga-aastase maksuga, mille suurus ei sõltu infrastruktuuri kasutamise intensiivsusest. Eesti vedajad maksavad Eestis iga-aastast automaksu ja teistes riikides kasutustasu, teiste riikide
tahtlike toimingute või ebaotstarbete tõttu. Ekspedeerimisfirma on lüli kliendi ja vedaja vahel. Ettevõtte bilansis puuduvad veoautod, aga ettevõttel on kindlad partnerid, keda ta kasutab kaubaveoks. Ekspedeerimine põhineb kliendi- ja vedajatebaasi haldamisel. Autode eest hoolitsemine on vedajate töö. Ekspedeerimine sellega ei tegele, kuna see loob lisakoormuse, eelkõige ajalise ja rahalise. Tekib tööjaotus vedajad vastutavad autode eest, ekspedeerija suhtleb kliendiga ja korraldab vedusid, ehk siis vedajad sõidavad ja ekspedeerija komplekteerib auto. Selline mudel on osapooltele hõlpsam. Seda mudelit kasutab suur osa logistikaettevõtetest. Too mudel minimaliseerib raiskamise tarneahelas ja tagab teenuse soodsa omahinna. Ekspedeerija teenuse hind on soodne. Eelkõige avaldub too osakoormate hindades. Ekspedeerija komplekteerib auto erinevate klientide kaupadest,
Unimodaalne vedu veod, mida tehakse kogu veoprotsessi jooksul ühe transpordiliigiga Multimodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahe erineva veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest Intermodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid: - Infrastruktuuripõhised Autotransport teed, tänavad, sillad Raudteetransport raudteed, jaamad Torutransport torujuhtmed, pumbajaamad Elektritransport rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharusse) - Niidipõhised Meretransport mereteed, meresadamad Siseveetransport siseveeteed, jõesadamad
Allpool on välja toodud teemad mis võivad huvi pakkuda ning olla abiks inimesele kes oma tööpostil peab esimest korda elus kokku puutuma rahvusvahelise transpordiga. Kui Sulle on käsiraamatus midagi arusaamatuks jäänud või kui Sul on lisaküsimusi siis võta meiega julgesti ühendust müügiosakonna telefonil 6816020 või e-posti teel [email protected] TRANSPORDIFIRMAD JA NENDE LIIGITUS Transpordifirmad võib laias laastus jagada kaheks suureks grupiks: ekspediitorfirmad ning vedajad. MIS ON EKSPEDIITORFIRMA? Ekspediitorfirma on transporti korraldav ettevõte, kus reeglina töötab hulgaliselt vedudega tegelevaid inimesi e. ekspediitoreid, kusjuures firmal endal ei pruugi olla ühtegi veovahendit. Ekspediitorid suhtlevad klientidega, pakkudes neile sobivaimat transpordilahendust kauba kohaletoimetamiseks. Ekspediitorfirma edukus sõltub väga paljuski alltöövõtjatest ning nendega sõlmitud kokkulepetest. Kaupade liikumist ainult arvutiekraanil nähes võib
Eriotstarbelised veokid ja veosed Õnne-Mari Lilletai Ohtlikud veod Ohtlikeks veosteks loetakse aineid ja esemeid, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Kogu veoprotsessis osalejad (vedajad, kaubasaatjad ja -saajad) peavad teadma ning ohu korral tarvitusele võtma vajalikke meetmeid, et vältida võimalikke kahjustusi ja vigastusi, ning vajaduse korral koheselt tegutsema, et vähendada nende mõju miinimumini.Ohtlikud ained jagunevad üheksasse klassi. Ohtlike veoste liigid klass 1 -- lõhkeained ja klass 5.1 -- oksüdeerivad neid sisaldavad esemed; ained;
Ohtlikud veosed Ohtlikud veod ● Ohtlikeks veosteks loetakse aineid ja esemeid, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Kogu veoprotsessis osalejad (vedajad, kaubasaatjad ja -saajad) peavad teadma ning ohu korral tarvitusele võtma vajalikke meetmeid, et vältida võimalikke kahjustusi ja vigastusi, ning vajaduse korral koheselt tegutsema, et vähendada nende mõju miinimumini.Ohtlikud ained jagunevad üheksasse klassi. Ohtlike veoste klassid klass 1—lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; klass 2—Gaasid; klass 3—kergestisüttivad vedelikud; klass 4.1—kergestisüttivad tahkedained
kauaba pakendamisel: kas markeering on olemas ja piisav: kas kaup on kahjustatud jne. - Märkustele tuleb võtta ka vastava kliendi või terminalitöötaja allkiri. - Märkimata puudused mis ei ole märgitud, vastutab vedaja selle ees ainuõigselt. 18. Veoturg- Veoste valdajate ja vedajate, veopakkumiste ning veoste pakkumiste turg. Veoturul esitavad kliendid (veoste valdajad) veoste pakkumisi ja teevad päringuid vedajatele. Vedajad esitavad omapoolseid vedude pakkumisi ja saadavad veoste omanikele päringuid veoste leidmiseks. Pärast veotingimuste kokkuleppimist teostavad vedajad tellitud veod klientidelt saadavate hüvitiste (veotasu) eest. 19. Süsteemsed veod - Süsteemsete vedude all mõistetakse veosüsteeme, mis põhinevad terminalivõrgustikustikel ning jaotus- ning kokkuvedudel terminalide piirkonnas ning terminalide vahelistel põhivedudel. Tavaliselt töötavad veosüsteemid kindla veograafiku nn.
nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu esindajatega, et edendada meresõidu ohutust ja vältida merereostust. Hamburgi reeglid (Rotterdami ja Haag-Visby reeglid) Hamburgi reeglid kehtestavad vedaja vastutuse presumptsiooni hooletuse korral ühes vastupidise tõendamiskoormisega. Haagi-Visby reeglid Selle konventsiooni eesmärgiks oli limiteerida vedaja vastutust ja standardiseerida teda vastutusest vabastavaid klausleid, mida vedajad olid aegade jooksul tavaõigusena konossementidesse sisse kirjutanud. Konventsiooni eelnõu oli kooskõlastatud Haagis, seetõttu kutsutakse seda Haagi reegliteks. IATA (International Air Transport Association) IATA on liiniliiklusega tegelevate lennukompaniide koostööorganisatsioon. IATA ülesandeks on lennupiletite hindade ja veotasude ühtlustamine, ajagraafikute ja lennumarsuutide planeerimine, ühiste veoeeskirjade koostamine ning õhuvedude dokumentide standardiseerimine.
konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta. ● FIATA- MAANTEE ORGANISATSIOON Ülemaailmne Ekspedeerijate Assotsiatsioon. EEA on FIATA liige ja EEA liikmestaatuses ettevõtte võib taotleda FIATA assotsieerunud liikme staatust. ● IATA-ÕHUVEDU Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus (International Air Transport Association, lühend IATA) on lennufirmade kaubandusühing. 240 lennufirmat, mis IATAsse kuuluvad, on peamiselt suured õhu teel vedajad. IATA toetab lennufirmade tegevust ning aitab sõnastada tööstuspoliitikat ja standardeid. IATA peakontor asub Kanadas Montrealis, administratiivkontori on Genfis. Selle prioriteetideks on ohutus, turvalisus, äri lihtsustamine ja keskkond. ● SMGS KOKKULEPE- Rahvusvaheline raudteekaubaveo kokkulepe. ● CMR KONVENTSIOON- CMR Konventsiooni eesmärgiks on määratleda kaubasaatja, kaubasaaja ja vedaja kohustusi ning vastutust. Euroopa piires toimuvate
2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Kauba omanik privaatlaos on laopidaja ise, avalikus laos on omanikud kliendid, lepingulises laos on omanikuks klient (kokkulepe pikemaks ajaks). 3.Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Laopidamist kontrollib privaatlaos kauba omanik ehk laopidaja, kõik allub tema kontrollile. Avalikus laos kontrollib laotööline(ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest, kontrollib kas laotööline või kaubaomanik. 4. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikule püsivkulud ja milliste korral muutuvkulud ? Püsivkulud tekivad üldjuhul privaatlaos, muutuvkulud tekivad avaliku ja lepingulise lao kasutamisel. 5.Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad ?
Bela tõrgub algul, kuid hakkab hiljem Petsorinit armastama. Viimane tüdineb mõne aja möödudes tüdrukust ning varsti tuleb Kazbits, kes tüdrukut röövides haavab teda ning tüdruk sureb. 3. Autor Maksin Maksimõts Maksim Maksimõts kohtab Petsorinit ja on väga ärevil. Petsorin suhtub mehesse aga külmalt ja lahkub peagi. Maksim Maksimõts tunneb end petetuna ja annab autorile Petsorini päeviku. 4. Taman: Petsorin ja salakauba vedajad Petsorin jõuab imelikku linna, kus peab ööbima majas, mille eest on teda korduvalt hoiatatud. Majas elab vana naine, pime poiss ja noor tüdruk. Õhtupimeduses lähevad poiss ja tüdruk mere äärde, et kohtuda Jankoga mehega, kes aitab salakaupa üle vete vedada. Kui Petsorin jõuab nende tegevusele jälile hakkab tüdruk teda võrgutama ja proovib uputada, kuid ei saa hakkama. Järgmine öö tüdruk ja Janko põgenevad, pime poiss jääb maha. Petsorini asjad on varastatud. 5
PAGANAMAA Paganamaaks on hakatud kutsuma Krabi külast lõunasse jäävat ning Lätimaaga piirnevat maanurka ürgse Piirioru veerul. 1962. aastal võeti looduskaitse alla järvedeahelik. Paganamaa nimetus on tulnud sellest, et nalja armastav rahva seletas silmapaistvate pinnavormide teket Vanapagana seiklustega. Siiski on kurjad keeled omal ajal väitnud, et seal elanud ka salapiirituse vedajad hobusevargad, kes oma paganlike ettevõtmistega piirkonna ristinud. Paganamaa maastikukaitseala, https://et.wikipedia.org/wiki/Paganamaa Inimene on sealkandis elanud juba õige muistsetel aegadel. Selle kinnituseks on 1-2 aastatuhande vahetuse kivikalmed Kalmul ja Vorotka mäel. Varem oli Paganamaa tänapäevaga võrreldes tihedamini asustatud väiketalude maa. Sealsed liivased maad on põlluharimiseks kehvad, seetõttu elasid inimesed üldiselt vaeselt. Rasked
2. 1-2 korda nädalas 3. Ei 9. Millist leiba eelistate? 1. leiva rukis või kliid 2. Sepik 3. jahu valmistatud pagaritooted. 10. Toitumisalased kalatoidud: 1. 2 või enam korda nädalas 2. 1-2 korda kuus 3. Ei ole üldse 11. Millised joogid Te eelistate? 1. mahl, kompott, kissel; 2. tee, kohv; 3. gaaseeritud. 12. Teie toidus on kõrvaltoidud: 1. erinevatest teraviljadest, 2. peamiselt kartulipüree, 3. makaroni tooted. 13. Kas sulle meeldib maiustusi? 1. kõik maiustused on "tühjade kalorite vedajad", nii et ma söön neid mõõdukalt, 2. koogid, küpsised, jäätis, mida ma sageli söön 3. Ma võin kohe süüa 0,5 kg maiustusi. 14. Andke sagedamini eelistus: 1. lean, keedetud või aurutatud toit, 2. praetud ja rasvased toidud 3. marineeritud, suitsutatud. 15. Kas teie toit erineb nädala jooksul erinevatest roogadest? 1. Jah, 2. Puudub. Saate oma toitumist analüüsida järgmiselt: kokkuvõtte tulemused põhinevad testi tulemustel ja vastavad kriteeriumidele.
• Laojuhataja laotöötaja klient 5.) Mis laod on hulgilaod? jaotusterminal • imporijate ja hulgimüüjate laod vahelaod 6.) Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed? tootmise ladude puhul jaekaubanduse ladude puhul • hulgikaubanduse ladude puhul 7.) Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted • ekspedeerijad,vedajad, raudtee ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted 8.) Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti? lao personal, tööaeg, töö kvaliteet lao seadmed, lao inventar, lao personal • lao ruum, lao seadmed, lao personal 9.) Kaupade väikse ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem • hoiustamise efektiivusus töö tootlikus ja efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 10
käitmiseks ning keskkonnakaitseks. Kasutustasu mõte on maksta üksnes vastavalt sellele, kui palju otsene sõiduk avalikku maanteed tegelikult kasutab. Need veokid, kes kasutavad infrastruktuuri vähem, siis nemad ka maksavad vähem. Sellega on võimalik vältida vedajate diskrimineerimist, mis moonutab ausat konkurentsi. Raskeveokimaksu seadus maksustab kõiki vedajaid iga-aastase maksuga, selle suurus aga ei sõltu infrastruktuuri kasutamise intensiivsusest. Vedajad maksavad Eestis iga-aastast automaksu ja teistes riikides kasutustasu, teiste riikide vedajad maksavad küll koduriigis automaksu, aga Eesti kasutustasu ei maksa. (Lehis, Lasse 2009) 3.3 Maksu objekt Raskeveokimaksuga maksustatakse liiklusregistris registreeritud, veoste vedamiseks ette nähtud 12- tonnise või suurema registrimassi või täismassiga veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12- tonnise või suurema registri või täismassiga autorong, mille
juulil 1841 toimus duell, kus Martõnov tulistas Lermontovile rindu ja tappis ta. Suri enne kui sai 27-a. *Poeemid ,,Saska", ,,Mtsõri", ,,Tamborri laekuriemand", ,,Deemon". Romaan ,,Meie aja kangelane" koosneb 4 novellist, millel on 4 erinevat mina jutustajat, kuid romaani kõigis jutustustes on 1 peategelane- Petsorin. Novellid ei ole kronoloogilises järjekorras. Neid ühendab raamjutustus Maksim Maksimõtsi oma kujutusega Petsorini isikust. Jutustused ,,Vürstitar Varja" ,,Salakauba vedajad" ,,Bela" ,,Lask". Viimane lõpetamata teos on ,,Vadim". Nikolai Gogol 1809-1852 *ukrainlane, väikeaadlike perest pärit *isa oli ametnik *teda mõjutasid tugevasti tema vagadus ja kalduvus tegeleda müstiliste rahvauskumustega *õppis Poltava rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis *pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Näitlemisest ei tulnud midagi välja ning ta otsustas hakata kirjanikuks
privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad 10
unimodaalne vedu multimodaalne vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest. intermodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis, vagun vms). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. Veoviisid Infrastruktuuripõhised : auto, raudtee, toru, linna elekter, konveiertransport Niidipõhised: mere, sisevee ja õhutransport Muud: kosmose, inim, loom, kergtransport Veoliigid : reisijatevedu kaug, linnalähi ja linnavedu;
Unimodaalne vedu – veod, mida tehakse kogu veoprotsessi jooksul ühe transpordiliigiga. Multimodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest Intermodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid Infrastruktuuripõhised: Autotransport – teed ja tänavad, sillad Raudteetransport – raudteed, jaamad Torutransport – torujuhtmed, pumbajaamad Linna elektritransport – rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport – ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharru) Niidipõhised: Meretransport – mereteed, meresadamad
rong, laev multimodaalsed vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest ja intermodaalsed veod vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis, vagun vms). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Mobiilsus ja sotsiaalne mobiilsus a. Sotsiaalse mobiilsuse klassifikatsioon ja mõjurid • Liiklusesisesed: – juhiloa olemasolu – sõiduauto kasutamise võimalus – ühistranspordi pakkumine ja kvaliteet – liiklusteede olem ja kvaliteet – transpordi kasutamise kulud (isikukulud)
Süsteemi juhib arvuti ja toimingud teostatakse laorobotite poolt. Avalik ladu (Public warehouse) Avalik ladu on enamasti teenusepakkuja ladu, kes pakub laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avaliku lao operaator ei oma ladustatud kaupa ja laoettevõte on üldjuhul sõltumatu firmadest, kelle kaupu ta ladustab. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne).Avaliku lao pidaja võib osutada klientidele ainult laoteenust ja lihtsamaid lisaväärtusteenuseid AWB (Air Waybill) Õhutranspordi saateleht. AVL (Automatic vechile location (AVL)) Süsteem, mille abil jälgitakse veovahendi/veoühiku asukohta ning täiteastet (kas sõiduk on koormaga,ilma koormata, osaliselt koormatud). B/L (Bill of Lading) Lühend B/L (kasutatakse ka kujul BL) tähendab mereveo konossementi. BRT (Brutoregistertonn)
kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. Korje- ja laialiveod / multimodaalne transport / eriveod / rahvusvahelised veod. 30. Nimeta merevedude alaliigid. Liiniveod (kindlatel liinidel, kindlaksmääratud tariifidega) / tramp e. tsarterveod (ei ole seotud kindlate sõiduplaanidega ega tariifidega) / NVOCC (vedajad, kellel omal laevu pole) / kabotaazh (ühe riigi eri sadamate vahel). 31. Kes on ekspedeerija ? Ekspedeerija on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistatavate, terminaali- ja muude transpordioperatsioonidega ning nendesse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutuvate teenustega. 32. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust.
juhiste küsimise tagajärjel tekkinud kulutuste kompenseerimiseks. vedaja vastutus. vedaja vstutab lisaks enda tegevuse ja hooletuse eest ka oma alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest. vedaja on vastutav. -kaupade kaotsimineku eest -kaupade vigastamise eest -kaupade kohaletoimetamisega viivitamise eest Selleks, et kaupade üleandmist saajale oleks võimalik tõestada, peab vedaja nõudma kauba saajalt kaupade üleandmisel kirjalikku tõendit nende vastuvõtmise kohta. Praktikas vedajad sageli ei pööra tähelepanu kaupade üleandmist tõendavale dokumendile. -Tuleks jälgida, et saaja allkirjastab kaupade üleandmisel saatelehe kolmanda eksemplari või saab saajalt sellekohase kviitungi. Kaupade kohaletoimetamisega viivitamiseks loetakse järgmised juhused: -kui ületatakse kokkulepitud veotähtaega kui kaupa ei toimetata kohale mõistliku aja jooksul, mis peaks olema piisav kohusetruule vedajale kaupade transportimiseks sihtpunkti.
Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on privaatladu kõige ökonoomsem alternatiiv. 3) Avalik ladu ehk hotell-ladu - Avaliku lao pidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). 4) Lepinguline ladu - Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on Iepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõImitud enamasti pikaajaline kokkulepe. 16) Pakendi funktsioonid logistikas lk 294-295 Mahutamine
Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Kuna laotööline teenindab paljusid kliente, on üldjuhul võimalik leida tasakaal ladustamise ja kaupade käsitsemise vahel ning ühtlustada töökoormust. Seetõttu ei kehti avalikus laos laoruumi ja personali suhtes väga ranged nõuded. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on lepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõlmitud enamasti pikaajaline kokkulepe. Selline leping nõuab laopidajalt ka sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine, sildistamine,
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE (ETV4130). II KONTROLLTÖÖ (07.04.2016 kell 9.50 ruumis U03-103) TEEMAD KORDAMISEKS Kontrolltöö põhineb loengutel 4 kuni 7 1. Maanteekaubaveod (vt loeng IV) i. Mida püüavad ekspedeerijad-vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? Maksimeerida üritatakse koorma täiteastet ja minimeerida tühisõite. ii. Mis oleks ekspedeerijale-vedajale kasumlikum – konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi. 2. Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V)
1) Riigid võib jagada 2 rühma kõige üldisem 20. saj arenenud riigid põhja riigid arengumaad lõuna riigid (pikka aega kolooniad + sõltuvad riigid) 2) Kolm rühma I maailm kõrgelt arenenud riigid (Euroopa, USA, Kanada, Austraalia) II maailm endised plaanimajanduslikud riigid (Kesk-Ida Euroopa) III maailm endised koloniaalvaldused, arengumaad Riike võib vaadelda ka panuse järgi maailmamajandusse a) Inforiigid majanduse vedajad I maailm b) Tööstusriigid tööstusharu arendamine arengutasemelt madalad, kuigi on inforiigi tunnuseid palju II maailm + arenenud III maailm uustööstusmaa kiiresti arenevad tööstusriigid c) Ressurssirikkad maad Toorainerikkad naftariigid vasemaak põllumajandusmaad nende vastu on huvi ja paljudel oluline panus maailmamajandusse d) Vaesed riigid (üle 30) pole loodusvarasid ega head tööjõudu
Mehhiko 18% 24% 58% 9168 Riikide jaotamine: 1. võimalus Lõuna riigid arengumaad, pikka aega olnud kolooniad Põhja riigid arenenud maad 2. võimalus I maailm kõrgeltarenenud riigid (kõrgelt arenenud, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Austria) II maailm endised plaanimajanduslikud riigid (Ida- ja Kesk-Euroopa) III maailm Riike võib vaadelda ka panuse järgi maailmamajandusse: Inforiigid vedajad, dikteerijad Tööstusriigid inforiigi tunnuseid, kuid arengutasemelt maas (II maailma (Bulgaaria, Poola) + osad II maailma riigid uustööstusriigid (LAV, Hiina, Lõuna-Korea)) Ressursirikkad maad naftariigid (Kuveit, AÜE), mineraalne vara (Tsiili, Sambia), põllumajandus (Columbia, Ghana, Equador, C^ote d'Ivoire) tekitavad huvi, paljudel oluline panus maailmamajandusse
b. Multimodaalne transport raudtee-auto, laev-raudtee-auto, lennuk- auto c. Eriveod ülisuurte ja raskete jaotamatute ühikute vedu d. Rahvusvahelised veod 30. Merevedude alaliigid a. Liiniveod Kindlad liinid kindlate tariifide alusel. b. Tramp e. Tsarterveod ei ole seotud kindlate sõiduplaanidega ega tariifidega. c. NVOCC Vedajad, kellel endal laevu pole. Laevafirmade allhankijad, kes pakuvad kindla sõiduplaaniga liiniteenust. d. Kabotaazh ühe riigi eri sadamate vaheline transport. 31. Ekspedeerija on füüsiline või juriidiline isik, kes võab end nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohat teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminaali- ja muude transpordioperatsioonidega ning nendesse
; Edasine põllumajanduse areng on võimatu ilma geenitehnoloogiata! Ettevaatusprinsiip - on põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom (Rio konverents, 1992. a). 38. Kuidas on omavahel seotud mõisted ,,toidukilomeetrid" ja ,,heuristiline lähenemine"? Toidukilomeetrid - kilomeetrid, mida vedajad läbivad toidu sihtkohta (poodidesse jm) viimisel ja tarbijad toidu muretsemisel (koju). Reeglina arvatakse, et mida lühem on toidukilomeetrid, seda parem (vähem ressursse, nimelt kütust, on kulutatud). Heuristika - valdkond, mis käsitleb loova mõtlemise eripära. Valides, mis on keskkonna seisukohast ,,halvem" ja mis ,,parem", kasutavad tavainimesed tihti just heuristilist lähenemist, mis võib osutuda ekslikuks. 39. Keskkonnamärgiste tüübid (I, II ja III).
Tihti kasutati ka erinevaid abivahendeid mängude läbiviimiseks, näiteks palle (,,Muna") või klotse, toikaid (,,Kaikamäng") või salli (,,Pimesikk"). Liikumismänge mängiti ka pühadel. Mardipäeval mängiti ,,Haraka hüppamist", mis seisnes selles, et mängijad hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis). Kes kauem või kaugema piirjooneni hüppab, on võitja. Jõulude ajal meeldis noortele õlgedel mängida ,,Vägikaikavedu". Selles mängus istuvad vedajad sirgete jalgadega, tallad vastamisi, ning hoiavad mõlema mäega kaikast, kusjuures ühe vedaja käed on kas teise omade vahel koos või on mõlema käed vaheliti. Kaigas peab vedamise algul asetsema jalataldade kokkupuutekohal. Kumb teise üle veab, on võitja. Mõningates Eesti kohtades mängiti seda mängu ka nii, et kaikavedajaid on mitu ning nad asetsevad kolonnis. 3.2. Õuemängud Õuemängude põhimõtteks, nagu seda ütleb ka liigi nimi, on see, et kõiksugu mänguga seotud
kooskõlas asustussüsteemiga. Joonis Reformi eesmärkide ning alaeesmärkide seos reformiga kavandatavate muutustega Tõmbekeskustel põhinev omavalitsusreform lähtub eeldusest, et need keskused pakuvad oma toimepiirkonna elanikele tulevikus hea tasemega teenuseid, lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust, mis on kogu toimepiirkonna elanikele hästi kättesaadavad. Keskused oma lähitagamaaga on piirkondliku arengu vedajad ning toimepiirkondade tuumikud. Ligipääs keskustes paiknevaile töökohtadele, teenustele ja haridusasutustele ning hea andmeside tagavad head võimalused ka maaelanikele, see tagab elujõulise asustuse püsimise maal. 3. Kavandatava reformi olulisemad osad ja nende saavutamine Tõmbekeskustel põhineva haldusreformi kõige olulisemaks osaks on tõmbekeskuste ja nende toimepiirkondada efektiivne jaotus katmaks võimalikult võrdselt tekkivaid piirkondi
kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Kuna laotööline teenindab paljusid kliente, on üldjuhul võimalik leida tasakaal ladustamise ja kaupade käsitsemise vahel ning ühtlustada töökoormust. Seetõttu ei kehti avalikus laos laoruumi ja personali suhtes väga ranged nõuded. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on lepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõlmitud enamasti pikaajaline kokkulepe. Selline leping nõuab laopidajalt ka sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu
· Ostjatel ja müüjatel on aluste haldamise kulud minimaalsed · Ostjad ja müüjad pole sunnitud kulutama aluste soetamiseks suures koguses raha · Ostjad ja müüjad pole sunnitud tegema täiendavaid kulutusi aluste müümisel vahendajatele ja nendelt aluste ostmisel Negatiivsed küljed: · Ringlussüsteemis olevate aluste arvestust peavad pidama ( halduskulud) nii aluste vedajad kui ka osalised, kes on jäänud võlgu või kellele on jäädud võlgu · Vedajad on sunnitud hüvitama aluste arveid seetõttu, et autojuhid ja/või kontoritöötajad pole pidanud korrektset aluste saldode arvestust · Jaotusauto furgoonis või treileris peab olema nn aluste nurk, mille tõttu langeb treileri täiteaste 3-7 % ja jaotusauto täiteaste 7-10 %. Kauba lähetajale ja saajale oleks ilmselt soodsam vedaja vastutada olev ringlussüsteem.
Meretranspordi sektoris võib organisatsioonid grupeerida vastavalt nende rollile transpordiprotsessis. Selliseid gruppe on neli: - füüsiline grupp;-organiseeriv grupp;-finantsgrupp;- autorisatsiooni/võimuesindajate grupp. Füüsilisse gruppi kuuluvad sellised organisatsioonid, kes tegelikult kaupa liigutavad. Selliste organisatsioonide põhitegevusteks võivad olla kaubavedu laevadel, nende laevade laadimine-lossimine, multimodaalsed veod jms. Siia gruppi kuuluvad kaubasaatjad, -saajad, vedajad, stividorifirmad, laevaliinid jms. Organiseerivasse gruppi kuuluvad laevaagendid, laevamaaklerid, ekspediitorid jms. Selliste firmade vastutada on see, et veoprotsess oleks sujuv, et ei tekiks asjatuid seisakuid. Siia gruppi kuuluvad organisatsioonid esindavad füüsilise grupi organisatsioone transpordiketi mingis osas (nt sadamas), v.a stividorifirmad. Finantsgruppi arvatakse pangad, kindlustusfirmad, faktooringfirmad jne. Siia
Ent maakera ülerahvustumise probleemi juures ei tohi unustada, et tehnoloogia ja teadus on seni vastupidiselt pessimistlikele ennustustele kõikidest raskustest üle saanud ja saab seda loodetavasti ka tulevikus. Järjest on leitud uusi võimalusi maakera elanikkonna toitmiseks. Geneetiliselt muundatud organismid. Kas Eestis GMO kasvatamine on lubatud? Toidukilomeetrid. kilomeetrid, mida läbivad toidu poodidesse vedajad ja tarbijad toidu muretsemisel. säästev areng ehk jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega. „säästva arengu tool“? kujutab endast lihtsat võrdpilti, mis aitab säästva arengu olemust mõista ja meeles pidada. Säästva arengu tool püsib neljal jalal ja kõik need neli jalga peavad toetama säästva arengu alast tegevust. Kui ühel jalal, nt
· Riik toetab ja soosib ühistranspordi arengut reisijateveol. · Teatud minimaalse reisijate teenindustaseme kindlustamine riigi kõikidele piirkondadele. · Riigi koordineeriv osa transpordi korraldamisel. · Riiklik ohutusnõuetest ja seadusandlusest kinnipidamise kontroll. Riiklik regulatsioon hõlmab : 1. Majanduslik regulatsioon veotariifide kontroll riigi poolt, riik kehtestab ühtsed veotariifid. 2. Teenuste regulatsioon ainult regulatsioonile alluvad vedajad võivad osutada teenuseid, kuna see sisaldub ainult nende tegutsemisõigustes. Näiteks vedu rahvusvahelisel turul allutatakse riigi regulatsioonile, s.t. ,et sellega saavad tegeleda ainult litsentsi omavad firmad. 3. Standardite kehtestamine ohutus-, keskkonnakaitsealased, juhtide tööaega puudutavad standardid transpordivahendite mõõtmetele, kaalule jne. ,mis on kõige laiemalt levinud. Nt
kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. Riikliku regulatsiooni teostamise abinõud: Majanduslik regulatsioon: veotarüfide kehtestamine rägi poolt (nt. hinnakahvlid). Tänapäeval deregulatsioonile orienteeritud lääneriikides minimaalne. Teenuste regulatsioon - ainult regulatsioonile alluvad vedajad võivad osutada teatud teenuseid, kuna see sisaldub ainult nende tegutsemisõigustes. Näiteks Eestis saavad tasulist veoteenust pakkuda isikud, kellel on tasulise autoveo tegevusluba. Tasulise autoveo tegevusloa saamine eeldab isiku vara 140 000 EEK esimese sõiduki kohta ja 80 000 EEK iga järgneva sõiduki kohta ja seda, et vedude eest vastutav isik peab olema läbinud vastava koolituse). Standardite kehtestamine- ohutus- keskonnakaitsealased, autojuhtide tööaega reguleerivad,
registrisse (annab võimaluse tõsta üles Eesti lipp). Rahvusvahelised reeglida lastiveo korraldamiseks Tekkisid selliselt, et kunagi loeti, et lastivedu on maritime adventure, et kapten investeerib seiklusesse oma laeva ja kauba omanik oma kauba. Mõlemad vastutavad selles ulatuses, millises väärtuses kaup/laev investeeriti. Kunagi oli tegemist common carriers'idega, kes vastutasid kogu kauba väärtuse ulatuses, aga vedajatele see ei meeldinud ja hakkasid tekkima eraviisilised vedajad e private carriers, ning need hakkasid lastiveolepingutesse sissekirjutama tingimusi, mis järjest rohkem ja rohkem hakkas neid vabastama vastutusest. Selline ebamäärane olukord viis selleni, et tekkis vajadus normide ühtlustamiseks. 1924. a-l sõlmiti Brüsselis mõningate konossomendi alusel kaupade veo reeglite ühtlustamise konventsioon (The International Convention of Unification of Certain Regulations...). Selle konventsiooni puhul räägitakse aga millegipärast Haagi reeglitest.
4) liinilubade andmebaasist - Liinilubade andmebaasis peetakse arvestust kommertsliinivedu korraldavatele vedajatele väljastatud liinilubade üle. 5) lepingute andmebaasist - Lepingute andmebaasis peetakse arvestust vedajatega sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle. 6) sõiduplaanide andmebaasist - Sõiduplaanide andmebaasis peetakse arvestust sõidukite väljumiste üle liinidel, mida vedajad korraldavad liiniloa, avaliku teenindamise lepingu või muu lepingu alusel. 7) ühissõidukipeatuste andmebaasist - Ühissõidukipeatuste andmebaasis peetakse arvestust ühistranspordi liinivõrku kuuluvate peatuste ja nende asukohtade üle. Registri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Vedaja õigused ja kohustused: 1. Vedaja peab tagama sõitjate ohutu ja sõiduplaanis ettenähtud ajal kohaletoimetamise ning veoteenuse kvaliteedi
o Geograafiliste teguritega (reljeef, territooriumi suurud jne) o Majandustegurid (nõudlus) o Poliitilised tegurid (riikide suhted, transpordipoliitika) · Transpordipoliitike on abinõukompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist. Riikliku reguleerimise abinõud jagunevad: o Majanduslik reguleerimine (infrastruktuuri omandivorm, subsidieerimine) o Teenuste reguleerimine (teatud vedajad võivad vedada teatud kaupu) o Standardite kehtestamine (ohutus- ja keskkonnastandardid, töötajad jne) Maanteetransport · Eelised: o Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime o Koormate toimetamine ukest ukseni o Veoste pakkimisele kehtivad väiksesed nõuded o Lühike veoaeg o Väike kapitalikulu o Veovahendite mitmekesisus · Puudused: o Suhteliselt kõrge omahind
sihtpunkti. 3)Distributsioon- ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. 4)Kliendi rahulolu tagamine 3. Ladude liigid Privaatladu- optimeerib selle kasutaja ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile. Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõttete laod. Avalik ladu- laopidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad ja sadamaoperaatorid) Lepinguline ladu- on kombinisatsioon avalikust ja privaatlao teenindamisest. Lepingulise laopidaja ja kliendi vahel on pikaajaline kokkulepe, mis nõuab sageli laopidajalt täiendavate laoteenuste osutamist( pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega ja toodete lõplik koostamine.) 4. Laonduse komponendid. Täiendavad kulud, mida ladustamine tekitab. Ruum, seadmed ja personal. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel)
ühiskondlikud hoiakud/väärtused muutusid see polnud enam probleem. Probl pole ka see, et kuivõrd mõjutatavad on teadlased. Seega kteadlased ei ole sots probleemide käsitlemisel sugugi erapooletud. Kolmandaks nõudlejateks on massimeedia. Toimetajad, reporterid jne. valivad välja probleemid ja siis kes neid arutama hakkavad. Eestis nt Mida teie arvate. Puutepunkt, pealtnägija, ärapanija, avameelselt, võsapets. Seega sotsiaalsete liikumiste aktivistid, vedajad, ametühingu liidrid, teadlased ja massimeedia kõige tavalisemad näited nõudlejate kohta. Inimeste kohta, kes püüavad avalikkust veenda, et mingeid tingimusi tuleks käsitleda sotsprobleemina ja nendele tingimustele peaks reageerima. Publik kellele nõue on suunatud. Mingis mõttes vüib nõudlemist nimetada marketingi tegevuseks. Kui soovite nõuelda, peate mõtlema, kellele see on suunatud. Pealtnägija vaatajad ilmselt võsapetsi ei vaata. Nõudlemisturg on kus
omavahel seotud lülidest - elementidest materjalivoogude juhtimise ühtses protsessis. Logistilise süsteemi lüli Iga logistiline süsteem koosneb teatud hulgast lülidest elementidest, mille vahel on kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted. Logistilise süsteemi lüliks nimetatakse teatud majanduslikku või funktsionaalset objekti. Nendeks lülideks võivad olla erinevad ettevõtted: tootjad, tarnijad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad erinevatel tasemetel, vedajad, ekspedeerijad, pangad, IT firmad jne. Logistiline ahel Logistiliseks ahelaks nimetatakse logistiliste lülide ühendust, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, planeerida ja teostada teatud hulk logistilisi funktsioone. Logistiline võrgustik Logistiliseks võrgustikuks nimetatakse logistilise süsteemi lülide hulka, mis on seotud omavahel materjali-, info-, teenuste- ja rahavoogudega.
privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad 10
privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 4 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad 10. Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti?
· Sõidukikaartide andmebaasis peetakse arvestust sõitjateveoga tegelevatele vedajatele väljastatud riigisisese ja rahvusvahelise sõitjateveo sõidukikaartide üle. · Liinilubade andmebaasis peetakse arvestust kommertsliinivedu korraldavatele vedajatele väljastatud liinilubade üle. · Lepingute andmebaasis peetakse arvestust vedajatega sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle. · Sõiduplaanide andmebaasis peetakse arvestust sõidukite väljumiste üle liinidel, mida vedajad korraldavad liiniloa, avaliku teenindamise lepingu või muu lepingu alusel. · Ühissõidukipeatuste andmebaasis peetakse arvestust ühistranspordi liinivõrku kuuluvate peatuste ja nende asukohtade üle. 121 Ühistranspordi infosüsteem 9.05.2010 Transport ETV0120 122
linnuse puidust kaitserajatised põlema süüdata. Seda on Henrik kirjeldanud kokku koguni 16 korral. Seda tegid nii sakslased kui ka kohalikud. Eestlased üritasid süüdata näiteks Võnnu linnust. Linnuse rajatiste põlema süütamiseks, kanti puid kaitseehitiste jalamile ning need pandi põlema. Kui ristisõdijad piirasid, siis nemad panid tihtipeale puid tassima lätlastest ja liivlastest abiväed. Tavaliselt puude vedajad said haavata või surma. Näiteks Viljandi linnuse esimese piiramise käigus tegid ristisõdijad nii suure puuvirna, mis ulatus linnuse plankudeni. Linnusesse võidi üritada heita ka mingit põlevainet (näiteks tulepotte ja tulist rauda Tartu linnuse piiramise näitel 1224. aastal). Linnuste piiramise juures on küllatki tähtsal kohal ka piiramistorn. Henrik räägib piiramistornide valmistamisest 10 piiramisel, ühel juhul ehitasid ka eestlased piiramistorni
annaabi.ee 
