Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paganamaa (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
PAGANAMAA
Paganamaaks on hakatud kutsuma Krabi külast lõunasse jäävat ning Lätimaaga piirnevat maanurka ürgse Piirioru veerul. 1962. aastal võeti looduskaitse alla järvedeahelik. Paganamaa nimetus on tulnud sellest, et nalja armastav rahva seletas silmapaistvate pinnavormide teket Vanapagana seiklustega. Siiski on kurjad keeled omal ajal väitnud, et seal elanud ka salapiirituse vedajad hobusevargad, kes oma paganlike ettevõtmistega piirkonna ristinud.
Paganamaa maastikukaitseala , https://et.wikipedia.org/wiki/Paganamaa
Inimene on sealkandis elanud juba õige muistsetel aegadel . Selle kinnituseks on 1-2 aastatuhande vahetuse kivikalmed Kalmul ja Vorotka mäel. Varem oli Paganamaa tänapäevaga võrreldes tihedamini asustatud väiketalude maa. Sealsed liivased maad on põlluharimiseks kehvad, seetõttu elasid inimesed üldiselt vaeselt. Rasked põllumajanduslikud olud ja ääremaaks olemine tingis Paganamaa inimasustuse vähenemise juba nõukogude võimu ajal. Mahajäetud põllulapid, heina- ja karjamaad metsastusid, kunagised vaated on kadumas. Puudega kaetud maastikul on ammuseid Vanapagana lugusid raskem ette kujutada. Mitmed talukohad on õnneks leidnud kasutust suvekodudena. Kaitseala lääneosa läbivalt jalgrattarajalt näeb kõige paremini Paganamaale tüüpilist pärandkultuurmaastikku.
http://www.paganamaa.edicypages.com/paganamaast , Paganamaa maastikukaitsseala
VANAPAGANA JÄLJEHAUD
Paganamaa omapäraks on muistenditega seotud piklikud järsuveerulised sulglohud. Ilmekaimad neist on lähestikku asuvad kolm „Vanapagana jäljehauda”. Läheduses asuvad veel Tammistlump, Sikasuu, Valgesuu ning Kurõsuu. Kaugemale jäävad Vareslohk, Ubahaud, Sabasuu, Kunnalump ning edasi Linnõjärve, millest on aegade jooksul saanud mändidega kattuv madalsoo .
Võrumaa looduskaitseobjektid, Paganamaa maastikukaitseala
„Vanapagana jäljehaudede” läbimõõdud on 50-100 m ja sügavused 15-20 m. Veergude kallakus ulatub kuni 25 kraadini. Selliste sügavate nõgude teket seletatakse mandrijää sulamise aeguosaliselt setteisse mattunud irdjääpangastega, mis jätsid sulades enda asemele langatusaugud. Varasematel aegadel põsinud nende põhjas vesi.
Paganamaa maastikukaitseala
Jäljahaudade ümbrus on olnud vanasti lage ja piklikud lohud ise meenutanud kõrgemalt vaadates inimese hiiglaslikke jalajälgi. Muistendi kohaselt Vanapagan maganud, käed-jalad laiali, lähedases Kurõsuus. Põhjakaarest tõusunud kõva heinajäike ehmatunud mehikese üles. Jäi järele inemese kehekujuga lohk, mis hiljem soostunud ja kolm „jäljehauda”.
Paganamaa mehe mälestusi, Paganamaa maastikukaitseala
KRABI KÜLA
Paganamaa on seotud naabruses asuva Krabi külaga ja selle lähima ümbrusega, mille elanikud tunnevad ennast paganamaalastena. Seal korraldatakse ühisel Paganamaa päevasid ja tegeletakse muude traditsioonidega Paganamaal. Vaatetorn Paganamaa kõrgeimal tipul Raadimäel, on omaküla meeste kokku pandud ja püsti upitatud juba 1995 a. eelmise, keeristormi poolt maha paisatud torni asukohale.
https://et.wikipedia.org/wiki/Krabi_Põhikool , Võrumaa looduskaitsepbjektid, Paganamaa maastikukaitseala
Krabi küla asub Võru maakonnas Varstu vallas Läti Vabariigi piiri lähedal Rõuge - Vastse - Roosa ja Vana-Roosa - Korneti maantee ristmel. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 155 elanikku.
Rõuge kihelkond
18. sajandil oli Krabi Roosa mõisa karjamõis Grabenhof, 1848. a. eraldus omaette mõisaks Schönangern. Krabi keskust on vanemad inimesed kutsunud Krabi asemel "Mõisaks".
Rõuge kihelkond
Paganamaa #1 Paganamaa #2 Paganamaa #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaspari14 Õppematerjali autor
See tekst kirjeldab Paganamaast, osaliselt ka Krabi külaga kuna see on seotud Paganamaaga.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Võrumaa maastikukaitsealad
2
doc

Võrumaa maastikukaitsealad

üldvööndid (piiranguid pole). · Haanja looduspark (Haanja kõrgustik) · Otepää looduspark (Otepää kõrgustik) · Kõrvemaa maastikukaitseala (Põhja-Eestis, vallseljakud, järvederikas, puutumatu loodus) · Vooremaa maastikukaitseala (Jõgevamaal, nõgudes loode-kagu suunalised järved, voored) · Naissaare looduspark (Tln lähedal, sõjaväeobjektid) Võrumaa maastikukaitsealad · Haanja looduspark · Verijärve maastikukaitseala · Paganamaa maastikukaitseala Karula rahvuspark asub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla ja Mõniste vallas ning on loodud Eestile iseloomuliku looduse hoidmiseks ning säästliku eluviisi ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamiseks. Seal asub palju järvi ning ligikaudu 70% on rahvuspargi territooriumist katab mets. Kõrgemaid taimi kasvab siin 300 liiki. Aastate vältel on siin vaadeldud 140 eri liike linde. Siin asuvad ka mitmed loodusõpperajad.

Geograafia
Võrumaa
6
doc

Võrumaa

.. 2009). · Tamme ­ Lauri tamm ­ kasvab lagedal põllul Urvaste koolimaja taga ja on 680 aastat vana. Puu kõrgus ja võra laius on 17 meetrit, ümbermõõt rinna kõrguselt 8 meetrit. Tüvesse tekkinud õõnsusest avastati 1970. aastail metsavendade mahajäetud paopaik ­ seega on vana tamm osalenud ka oma rahva elus ja võitluses. Lisaks kaunistab tamm meie 10-kroonise rahatähe tagakülge (Ümber Eesti, 2005: 365). · Paganamaa maastikukaitseala (1107 ha) ­ Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses (Paganamaa... 2009). Paganamaal paiknevast vaatetornist avaneb vaade järvede ahelikule ja ümbritsevale maastikule. 2000

Turism



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun