PAGANAMAA Paganamaaks on hakatud kutsuma
Krabi külast lõunasse jäävat ning
Lätimaaga piirnevat maanurka ürgse Piirioru veerul. 1962. aastal
võeti looduskaitse alla järvedeahelik. Paganamaa
nimetus
on tulnud
sellest, et nalja armastav rahva seletas silmapaistvate
pinnavormide teket Vanapagana seiklustega. Siiski on kurjad keeled omal ajal
väitnud, et seal
elanud ka salapiirituse vedajad hobusevargad, kes oma paganlike
ettevõtmistega piirkonna ristinud.
Paganamaa
maastikukaitseala ,
https://et.wikipedia.org/wiki/Paganamaa Inimene on sealkandis
elanud juba õige muistsetel
aegadel . Selle
kinnituseks on 1-2
aastatuhande
vahetuse kivikalmed Kalmul ja Vorotka mäel. Varem oli
Paganamaa tänapäevaga võrreldes tihedamini asustatud väiketalude
maa. Sealsed
liivased maad on põlluharimiseks
kehvad, seetõttu elasid inimesed üldiselt vaeselt. Rasked
põllumajanduslikud olud ja ääremaaks olemine tingis Paganamaa
inimasustuse vähenemise juba nõukogude võimu ajal. Mahajäetud
põllulapid, heina- ja karjamaad metsastusid, kunagised vaated on
kadumas. Puudega kaetud
maastikul on ammuseid Vanapagana
lugusid raskem ette kujutada. Mitmed talukohad on õnneks leidnud
kasutust suvekodudena.
Kaitseala lääneosa läbivalt jalgrattarajalt näeb
kõige paremini Paganamaale tüüpilist pärandkultuurmaastikku.
http://www.paganamaa.edicypages.com/paganamaast ,
Paganamaa maastikukaitsseala
VANAPAGANA JÄLJEHAUDPaganamaa
omapäraks on muistenditega seotud piklikud järsuveerulised
sulglohud. Ilmekaimad neist on lähestikku asuvad kolm „Vanapagana
jäljehauda”. Läheduses asuvad veel Tammistlump, Sikasuu, Valgesuu
ning Kurõsuu. Kaugemale jäävad Vareslohk, Ubahaud, Sabasuu,
Kunnalump ning edasi Linnõjärve, millest on aegade jooksul saanud
mändidega kattuv
madalsoo .
Võrumaa
looduskaitseobjektid, Paganamaa maastikukaitseala
„Vanapagana jäljehaudede” läbimõõdud on 50-100 m ja sügavused
15-20 m. Veergude
kallakus ulatub kuni 25 kraadini. Selliste sügavate
nõgude teket
seletatakse mandrijää sulamise aeguosaliselt
setteisse mattunud irdjääpangastega, mis jätsid sulades enda
asemele langatusaugud. Varasematel aegadel põsinud nende põhjas
vesi.
Paganamaa maastikukaitseala
Jäljahaudade ümbrus on olnud vanasti
lage ja piklikud lohud ise
meenutanud kõrgemalt vaadates inimese
hiiglaslikke jalajälgi.
Muistendi kohaselt
Vanapagan maganud, käed-jalad laiali, lähedases
Kurõsuus. Põhjakaarest tõusunud kõva heinajäike ehmatunud
mehikese üles. Jäi järele inemese kehekujuga lohk, mis hiljem
soostunud ja kolm „jäljehauda”.
Paganamaa mehe mälestusi, Paganamaa maastikukaitseala
KRABI KÜLAPaganamaa
on seotud
naabruses asuva Krabi külaga ja selle lähima ümbrusega,
mille elanikud
tunnevad ennast paganamaalastena. Seal korraldatakse
ühisel Paganamaa päevasid ja tegeletakse muude traditsioonidega
Paganamaal. Vaatetorn Paganamaa kõrgeimal
tipul Raadimäel, on
omaküla meeste kokku pandud ja püsti upitatud juba 1995 a. eelmise,
keeristormi poolt maha paisatud torni asukohale.
https://et.wikipedia.org/wiki/Krabi_Põhikool ,
Võrumaa looduskaitsepbjektid, Paganamaa maastikukaitseala
Krabi
küla asub Võru
maakonnas Varstu vallas Läti Vabariigi piiri
lähedal Rõuge -
Vastse -
Roosa ja Vana-Roosa - Korneti
maantee ristmel. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 155 elanikku.
Rõuge
kihelkond 18. sajandil oli Krabi Roosa mõisa karjamõis Grabenhof, 1848. a.
eraldus omaette mõisaks Schönangern. Krabi keskust on vanemad
inimesed kutsunud Krabi asemel "Mõisaks".
Rõuge kihelkond
Kõik kommentaarid