ELEA organisatsioon ELEA EESTI LOGISTIKA ja EKSPEDEERIMISE ASSOTSIATSIOON asutatud 06.12.1994.a. ühendab 71 rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimise ning logistikateenuste pakkumisega tegelevat firmat. Kuidas jaotatakse organisatsioonid? FIATA, a nongovernmental organisation, represents today an industry covering approximately 40,000 forwarding and logistics firms, also known as the "Architects of Transport", employing around 8 10 million people in 150 countries. ELEA on rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huve, vältida ebaausat konkurentsi ja aidata kaasa oma valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule. ELEA Juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus mittetulundusü
toimingute lõpetamise hetkeni. Täitmisaeg on ajakulu tellimuse esitamisest kuni toote kliendi käsutusse jõudmiseni. Hõlmab tellimuse esitamise, tootmise, ettevalmistamise ja teeloleku ajakulu. 2. Mida mõeldakse läbimisaja lühendamise all? Läbimisajaks laos võib olla ajavahemik alates väljastustellimuse saabumisest kuni pakitud saadetise toimetamisest lao väljastusalale. Transpordis võib olla läbimisajaks ajavahemik alates veotellimuse saamisest kuni veo lõpetamiseni. Lühikese tarneahela puhul võib käsitleda ka tarneaega läbimisajana. 3. Millist kasu saadakse logistikas läbimisaja lühendamisest? On saanud selgeks, et läbimisaja lühendamisel on logistikas alati positiivne mõju kuludele. Tuleb arvestada, et kui läbimisaega õnnestub lühendada, vähenevad koos sellega ka toimingute poolt põhjustatud kulud. 4
annete lahendamisel. Oli vaja tagada sujuv koostöö allüksuste vahel, kes kindlustasid võitlevaid üksusi relvastuse, toiduainete ja transpordiga. Kui lääneliitlased avasid teise rinde, kasutati juba edukalt vägede ühtsel juhtimisel, varustamisel, ladustamisel ja transpordis ning nende logistika- toimingute koordineerimisel logistika põhitõdesid. Sõjaajaloolased on seisukohal, et läänerindel saavutati kiirel edasitungimisel edu peamiselt tänu hästikorraldatud logistikale – tohutute relvas- tuse, laskemoona ja isikuvarustuse reservide loomisele ning võitlevate väeosade operatiivsele varus-
annete lahendamisel. Oli vaja tagada sujuv koostöö allüksuste vahel, kes kindlustasid võitlevaid üksusi relvastuse, toiduainete ja transpordiga. Kui lääneliitlased avasid teise rinde, kasutati juba edukalt vägede ühtsel juhtimisel, varustamisel, ladustamisel ja transpordis ning nende logistika- toimingute koordineerimisel logistika põhitõdesid. Sõjaajaloolased on seisukohal, et läänerindel saavutati kiirel edasitungimisel edu peamiselt tänu hästikorraldatud logistikale – tohutute relvas- tuse, laskemoona ja isikuvarustuse reservide loomisele ning võitlevate väeosade operatiivsele varus-
märkimisväärselt logistilisest lähenemisest tulenevat majanduslikku efekti. Euroopa Liidu liikmesmaade tootmis- ja kaubandusettevõtete hulgas läbiviidud uuringute kohaselt on logistiliste strateegiate aktiivne rakendamine võimaldanud ettevõtete logistilisi kulusid (distributsioon, hanked, laovarud) vähendada kuni 40-50%, mis võimaldab müüa oma kaupu 10- 15% odavamalt, säilitades senise kasumimarginaali. Soome puhul seondub ulatuslikum rakendamine majanduses ' lamaga - 1991-1993. a. Soome majanduskriisiga, suures osas põhjustatud majandussuhete kokkukuivamisest Venemaaga ja raskustest võetud laenude tagasimaksmisel. Soome turg kuivas kokku, enda elushoidmiseks olid Soome ettevõtted sunnitud järsult vähendama tegevuskulusid ja ägedalt konkureerima iga tellimuse saamise pärast. Kõige suuremaid võimalusi kulude vähendamiseks pakkusid töötajate koondamine ning logistiliste kulude rangem kontroll ja piiramine. Soome Logistikaassotsiatsiooni
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
õigusega. Õigusaktis väljendatud riigi tahe on poliitiliste jõudude kompromiss. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend, poliitika ohjeldamise vahend. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Majanduslikud suhted võivad olla objektiivse iseloomuga, nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida õigusega muuta ei ole võimalik. Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutuste toimumise ka õiguses. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või taksitavalt. Põhilised majanduselu moodustavad suhted on reguleeritud õigusega. Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu?
ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.
Kõik kommentaarid