Vene romantsimi suurkujudeks on A.Puskin, M.Lermontov ja N.Gogol Vene romantism erineb euroopalikust järgmise poolest: 1) Eu rom oli katoliiklik ( rõhutab vastutust, süüd vale käitumise eest), vene rom õigeusklik (rõhutab müstitsismi, alandlikkust, allahetitlust, ettevaatlist) Mõlemad romantismid olid suunatud eksootilistesse paikadesse. 2) vene rom on valitsusevastane. V.r kujuneb vajadus kirj ridade vahel mõistu. Aleksander Sergejevits Puskin (1799-1837) .. päritolult kõrgaristokraat. Vanaisa oli Etioopia vürst Vene Tsaari teenistuses Abram Hannibal, kes oli 1731-1752 a Pärnus sõjaväe insener ja Tln's ülemkomandant. Puskin sai hariduse keiserlikus lütseumis Tsarskoe Selo's. Oli loov aristokraat, kes ametisse ei astunud. Proosas on ilmunud jutustustekogu ,,Belikivi jutustused", sinna kuuluvad ,,lask", ,,tuisk", ,,kirstutegija",
aastal toodi kirjaniku säilmed Novodevitshi kalmistule. Ekshumeerimisel avastati, et kirstu kate oli seestpoolt ribadeks näritud! Sellest võis järeldada, et Gogol maeti elusalt - letargilise une seisundis. Just seda oligi Gogol kogu elu kartnud. Ta oli omakseid korduvalt hoiatanud, et nad tema mahamatmisega ei kiirustaks, kuni pole surmas kindlalt veendunud. 5 Gogoli looming Gogol viis moodsa vene proosa läbi kasakaromantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat. Kujutas meisterlikult "väikeste inimeste" maailma nn linnanovellides, kus läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust. Gogoli "Naisevõtt" ilmus trükist 1842. aastal. Samal perioodil kirjutas Gogol ka oma tähtsaima teose "Surnud hinged". Siis "Arabeskid" (1835), lühijutustus "Sinel". Ühiskondlik satiir tipneb klassiku loomingus komöödias "Revident"(1833). 6 Teosed
ka Venemaal romantismi kujunemisele mõju ajaloolised südmused, eriti 1812. aastal Isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aastal dekabristide ülestõus.) · Keskmes romantiline kangelane(Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele) · Kontrastid(vene romantismi iseloomustasid kontrastid. Näiteks:mäss- alandlikkus, igavikuline- ajalik, kurjus- headus jne) · Kuldne aeg Vene luules(19. sajandi esimest 40 aastat kutsutakse vene luule kuldseks ajaks ja seda suuresti tänu kuulsaimale vene luuletajale Puskinile.) 2. Aleksandr Sergejevits Puskin · 6. juuni 1799 10. veebruar 1837( Sündis 6.juunil 1799. aastal Moskvas aadliperekonnas ja suri 10.veebruaril 1873 Peterburis) · Vene romantismi suurim esindaja (Teda peetakse vene romantismi suurimaks esindajaks ja vene kultuuri tähtsaimaks müüdiks)
kombel ja temast sai kantseleikirjutaja ja kõige madalama,14 astme ametnik. Sellest alandusest inspireerituna kirjutas Gogol hiljem oma kõige kuulsama, maailmakirjandusse kuulava jutustuse "Sinel". Pilku tsaristliku Venemaa ebakohtade suhtes teravdasid aga eelkõige sotsiaalse ebaõigluse kogemused. Rikas, privileegide ja tuluallikatega varustatud kõrgkiht täitis oma taskuid, samal ajal kui miljonid inimesed elasid toimetulekupiiril. Algaja kirjanik Gogol kuulus peagi vene kirjanduse uude, "sotsiaalsesse" ringkonda, kes alustas võitlust ebaõigluse vastu. Eriti põlastusväärseks pidasid noored mässajad pärisorjust. Legendi kohaselt sai Gogol oma esimese ja ainukese romaani idee 4 kingituseks Aleksander Puskinilt. Puskinist olulisel määral mõjustatuna arenes välja Gogoli stilistiline talent, mis tegi temast järgmise vene kirjanike põlvkonna eeskuju. Kummalisel kombel
oleks võinud ta ka ellu jätta. Onegin kadestas Lenskit sellepärast, et Lenski oli hoogsa kõnerikkusega, pilgus lõkendava ekstaasiga. Onegin oli kaotanud võime armastada, Lenskil oli see alles. Olga elas rohkem väljapoole, ta oli elavam kui Tatjana. Tegelikult toimus Tatjana sisemaailmas sama tormiline elu. Tatjana oli rohkem vaoshoitud. Tatjana oli tundeline, ta armastas loodust. Välimuselt brünett, peen, kaunis. Olga rääkis vene keelt paremini, Tatjana nt kirjutas Oneginile kirja prantsuse keeles. Pilet nr. 2 19. sajandi alguse vene kirjandus- vene romantism. Prantsuse Revolutsioon ei lõppenud võiduga. (Revolutsioon tapab oma poegi).Napoleoni ajastu. Paul I -debriidne.(Tapeti 1801). Troonile saab Aleksander I, kes mõistab et Vene riiki on vaja muuta. Aleksander I viib Venemaa sõtta Napoleoni vastu. Romantism, u. 1810-1830. Tegelikkust kujutatakse sellisena, nagu ta peaks olema
Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv Pilet nr. 1 1. Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.saj lõpul 11.saj algul. Kirjanduse tekke põhjus oli religioon (988. võttis Kiievi-Vene ristiusu vastu). Vajati kiriklikku kirjandust, toodi sisse vaimuliku sisuga raamatuid, tõlgiti vana-slaavi keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõliinade kaudu. Kloostrites kirjutati kroonikaid ehk leetopisse, olulisemad sündmused pandi kirja valitsejate käsul. Tuntuim leetopiss "Jutustus vanadest aegadest". "Lugu Igori sõjakäigust" - üks vene eepos. 13.-16 sajandil, kui Venemaal palju siserahutusi, võõrvallutusi ja esile tõusis Moskva-Vene, tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allu eelmisele põlvkonnale, vene patrioot on inimideaal. Peeter I piiras
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev
Kirjanduslike ja ühiskondlike seisukohtade kujunemises mängis tähtsat rolli sõprus Tsarskoje Selo husaaridega "Arzamassi" rühmitusse kuuluvate noorte kirjanikega, kes olid ühinenud Karamzini "uue stiili" ja Zukovski romantismi lipu alla, ning Karamzini perekonnaga. Need sõprussidemed mõjutasid ka Puskini iseloomu. Puskini esimene luuletajaks pühitsemine toimus 8. jaanuaril 1815 üleminekueksamil. Saalis kohtusid 18. sajandi suurim vene luuletaja Derzavin ja noor Puskin. Aleksandrile oli see üks tähtsamaid sündmusi tema elus. Ta tundis end rüütliseisusesse pühitsetud paazina. "Lõpuks ometi kutsuti mind välja. Lugesin ette oma "Mälestused Tsarskoje Selos", seistes Derzavinist kahe sammu kaugusel. Kui jõudsin värsini, kus mainin Derzavini nime, hakkas mu hääl kilama nagu poisikesel ja süda tuksus vaimujoovastuses... Derzavin oli vaimustatud; ta nõudis mind taga, tahtis mind emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud..
Kõik kommentaarid