Tulemus on järgmine: Vanuses 19-35 vastas 29 inimest, mis oli 15,7%. Vanuses 35+ vastas 25 inimest, mis oli 13.5%. Vanuses kuni 12 vastas ainult 1 inimene. Vanuses 12-18 vastas 75 inimest, mis oli 70.3%. · Tabelid kaks, kolm ja neli näitavad, et 87% inimestest vaatab televiisorit, neist 71 tk vaatavad televiisorit 1-2 tundi päevas, 63 tükki vaatavad televiisorit alla tunni päevas ning 39 tükki 2-4 tundi päevas. Üle nelja tunni päevas vaatab 12 inimest vastanutest. 30% vastanutest vaatab televiisorit vaid 1-2 korda nädalas. 31% vastanutest vaatab televiisorit 3-4 korda nädalas. Ning 38 % vaatab televiisorit igapäevaselt. Kokkuvõte · Küsitlust vaadates näeme, et noored inimesed vaatavad televiisorit rohkem kui vanemad inimesed, seega meie püstitatud hüpotees pidas paika. · Selgitasime välja, et 87.6% vastanutest vaatab televiisorit. · Meie küsitluse järgi kulutab televiisori vaatamisele kõige suurem osa ehk 38.4% vastanutest 1-2 tundi ja 34
Ülekaalu moodustasid keskmises (16-20) vanusegrupis olevad isikud, neid oli nimelt 72. Hüpotees: vastanute seast enamus vaatavad televiisorit ning teevad seda 1-2 tundi, koige populaarsemaks telekanaliks on kanal2 Esimene uurimisküsimus oli „Kas te vaatate televiisorit?”. Valdava osa vastanute jaoks on televiisori vaatamine suhteliselt sagedane tegevus - televiisorit vaatavad 88% kõikidest vastajatest. Joonis 1. Televiisori vaatamine ( % kõigist vastanutest) Teine küsimus oli: „Kui tähtis on teie jaoks televiisori olemasolu?”. Selleks et välja selgitada, kui tähtis on televiisori olemasolu vastajatele, palusime vastajatel 5 pallisel skaalal anda hinne, kus 5 tähendab, et televiisori olemasolu on väga tähtis, ning 1, et pole üldse tähtis. Hinnangud on valdavalt neutraalsed, sest ülekaalus on 3-palline vastus. Nimelt 38 isikut kõigist vastanutest hindas 3-palliliselt
Naiste osakaal on kindlasti seetõttu suurem, kuna antud teema on neile huvipakkuvam, kui meessoost isikutele. Naised panevad suuremat rõhku rõivaste ostmisele ja nende garderoob on üldjuhul meeste omast suurem. Joonis 1. Vastajate sooline jaotus. 3. VASTAJATE VANUSELINE JAOTUS Küsitlusele vastamisel oli antud 8 erinevat vanuse vahemikku, millest osutusid valituks vaid esimesed kuus. Vanuse vahemikes 48.-52.eluaastat ja 52+.eluaastat vastajaid ei olnud. Enamik vastanutest olid 18.-22.aastased, moodustades ligikaudu 45% protsenti kogu vastajaskonnast. Nagu diagrammil (vt joonist 2) näha, siis neile järgnesid 23.-27.aastased, moodustades ligikaudu 33%. Ülejäänud vanuse vahemike osakaal oli tunduvamalt väiksem, olles kokku 21%. Meessoost vastanutest kõige rohkem oli 23.-27.aastaseid. Naissoost vastanute seas oli aga kõige enam 18.-22.aastaseid, moodustades ligikaudu 42% kõigist vastanutest. Joonis 2. Vastajate vanuseline jaotus. 4. VASTAJATE ELUKOHT
meediakanaleid kasutatakse rohkem meelelahutuseks või info saamiseks. Küsitlusele vastas 15 Viljandimaa inimest. 1. Millist meediakanalit Te kõige rohkem kasutate? Tulemus: 20% Internet Telekanalid 80% Selgus, et kõige enam kasutatakse info saamiseks internetti ja vaid väiksele osale vastanutest oli peamine infoallikaks telekanalid. Vastanutest ükski ei valinud teisi valikuvariante – raadiot ega ajalehti. Noortele pakuvad enim huvi laiad võimalused internetis ja klassikalised meediakanalid nagu raadio või ajalehed hakkavad noorte huvi alt kaduma. Interneti suur pluss on ka muidugi see, et see hõlmab kõiki meediakanaleid – võimalik on seal
korral saanud küsimuste juurde täpsustusi lisada, mida veebis ei olnud võimalik teha. Ning kuna seda viisi kasutatakse sageli, on paljudel tekkinud vastumeelsus küsimustike täitmise suhtes. 4 2. HETKEOLUKORD 2.1 Ülevaade vastajatest Küsimustik saadeti laiali 100 müügitöötajale. Küsitlusele vastasid 41 meest ja 12 naist, kokku 53 inimest. Üle poole vastanutest märkisid enda vanuseks 18-25 eluaastat, mis tähendab seda, et müügimeeskonda kuuluvad enamasti noored inimesed. Ülejäänud märkisid enda vanuseks 26-35 ja 36-45 eluaastat. Vastanutest 30 inimest töötavad klienditeenindajatena ja ülejäänud jaguneb kaupluste juhatajate ja müügiekspertide vahel. Üle poole vastanutest (50,9%) on töötanud XXX AS-is 1-5 aastat. Märgatav hulk inimesi (35,8%) on Klickis töötanud kõigest aasta aega, ehk keskmine tööstaaz on küllaltki
12 3. Tulemused ja analüüs Küsitlus viidi läbi 2015. aasta 25. veebruari kehalise tunni eel ja järel. Küsitlus oli anonüümne ja 27 tüdrukust vastas küsitlusele 24 õpilast. 3.1 Osavõtt kehalise tundidest Joonis 1. G1BK1 klassi tüdrukute osavõtu sagedus kehalise tundidest Küsisime tüdrukutelt, kui tihti osalevad nad kehalise kasvatuse tundides. Enamasti võtavad kehalise kasvatuse tundidest osa 15 tüdrukut ehk 63% kõigist vastanutest. Alati käivad kehalise kasvatuse tunnis 8 tüdrukut ehk 33% kõigist vastanutest. Mõnikord jõuab kehalise kasvatuse tundi 1 tüdruk ehk 4% kõigist vastanutest (joonis 1). 13 3.2 Tüdrukute tuju enne kehalise tundi Joonis 2. G1BK1 klassi tüdrukute tuju enne kehalise tundi Palusime tüdrukutel hinnata oma tuju enne kehalise kasvatuse tundi. 12 tüdrukut ehk 50% kõigist vastanutest tundis end tujutult
20,00% 10,00% 0,00% Poisid Tüdrukud Joonis 1. Hasartmängude mängimine Esimene küsimus oli selle kohta, kas mängitakse hasartmänge. 62 vastanu hulgast hasartmänge mänginud oli 57 inimest, mitte kordagi neid mänginud polnud 5 inimest (Joonis 1). Hasartmänge mänginute protsendiline osakaal on 92%. Seega enamus vastajatest on hasartmänge mänginud. Meeessoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 86,7% vastanutest ehk 26 meessoost vastajat on hasartmänge mänginud, 4 ei ole. Naissoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 96,9% vastanutest ehk 31 naissoost vastajat olid mänginud hasartmänge, ainult 1 ei ole. 2. Erinevate hasartmängude populaarsus 100,00% 90,00% 80,00% 70,00% Pokker 60,00% Blackjack
tüdrukut (vt. Joonis 1). Vastanute seas olid 14-23-aastased noored. 14-aastaseid oli kolm, 15-aastaseid oli kuus, 16-aastaseid oli üheksa, 17-aastaseid üheksateist, 18- aastaseid kakskümmend üks, 19-aastaseid seitse, 20-aastaseid kaks, 21-aastaseid polnud ühtegi, 22-aastaseid kaks ja 23-aastaseid üks (vt. Joonis 2). Vastanute seas levinumad spordialad olid kergejõustik, tantsimine, jalgpall ja jõusaalitrenn. Joonis 1 Vastajate sugu Küsitlusele vastas 34 poissi ehk 47% vastanutest ja 36 tüdrukut ehk 53% vastanutest . 19 Joonis 2 Vastajate vanus Kõige rohkem oli 18-aastaseid vastajaid, neid oli 21, mis moodustab 30% vastanutest. 21-aastaseid vastajaid polnud ühtegi. 14-aastased moodustasid vastajatest 4%, 15- aastased moodustasid vastajatest 8%, 16-aastased moodustasid vastajatest 13%, 17- aastased moodustasid vastajatest 27%, 19-aastased moodustasid vastajatest 10%, 20
Lastevanemate küsitluse vastused 10.03- 14.03.2018. Vastanud 18 inimest. Kokkuvõte: 1. Suurim kasutatav teenuste grupp on füsioterapeut ja logopeed, need on ka teenused, mida erinevatel põhjustel on kõige rohkem puudu ehk soovitakse enim. 2. Ca 44% vastanutest, on riigipoolne rahastuse osakaal vahemikus 50-100% teenuste maksumusest. 3. Pered tunnevad kõige suuremat puudust erivajadusega laste huvitegevusest/ringidest ja pere psühholoogilisest nõustamisest. 4. 25% vastanutest pole teenuste kättesaadavusega probleeme, teistel vastanutel on probleemne ja on toodud välja kelle juurde on kõige raskem pääseda (logopeed ja probleem pikad järjekorrad sh reha.teenustele).
ning selgitama välja, milline on nende suhe foobiate ja kartustega. Kokku vastas küsitlusele 80 õpilast, neist 51 olid tüdrukud ning ülejäänud 29 olid poisid. 2.2. Küsitlustulemused 2.2.1 Õpilaste pingesolek Kui tihti tunnete end pinges olevat? 12 Joonis 1. 10. klassi õpilaste pingesolek Küsimusele, kui tihti tunnete end pinges olevat, vastasid 10. klassi kahekümne üheksast küsitletust 52% aeg-ajalt. 17% vastanutest tunnevad ennast sageli pinges. Samas enamasti tunnevad ennast pinges vaid 14% küsitlusele vastanud 10. klassi õpilastest. 17% küsitletutest ei tunne ennast üldse pinges olevat. Kui tihti tunnete end pinges olevat? 13 Joonis 2. 11. klassi õpilaste pingesolek 11. klassi kahekümne neljast vastanust 54% leidsid, et nad on aeg-ajalt pinges. Küsitletutest 25% vastasid, et nad on sageli pinges
Puitmajad on üsna tuleohtlikud võrreldes kivimajaga. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Puitmajad on kenamad kui kivimajad. Kivimaja suudab tuult paremini tõkestada ning õige soojustuse ja niiskusetõkkega on maja vägagi soe. Kivimaja on rohkem säilivam ning hoiab paremini soojust. Palkmajad on soojemad ja ilusad. Palkmaja välimus on ilus, puit hoiab sooja. Puitmaja on hingav ja tervislik. Samuti arvatakse, et korraliku puitmaja saab valmis teha odavamalt kui kivimaja. Järeldus: Vastanutest oli rohkem naisi kui mehi. Enamik vastanutest olid noored inimesed, vanuses 15-20. 92% vastanutest eelistab elada maal ning sama palju eelistab elada ka eramajas. Enamik inimesi eelistab elada puitmajas, kuid palju ka kivimajas. See oleneb maitsest ning põhimõtetest, mis on inimestel erinevad.
ANDMEANALÜÜS Iseseisev töö Koostajad: Tallinn 2017 Iseseisev töö nr 1 Ülevaade vastajatest Küsimustikule vastas 5836 inimest kellest 43% ehk 2528 olid mehed ja ülejäänud 56,7% naised. 28,5% ehk 1661vastanut olid Eestlased, 37,6% Soomlased ja 33,9% Lätlased. Kõige noorem vastaja oli 15 aastane ning vanim 96 aastane. 1)Sagedustabel sugu: Kui paljud suur osa vastanutest on naised? 2)Risttabel kõrgeima omandatud hariduse ja elukoha riigi suhe: Kui suur osa eestlastest oli lõpetamata kõrgharidusega kõigist vastanutest? 3)Kirjeldavad arvnäitajad vastajate kooliskäidud aastate kohta: 4)Tulpdiagramm vastajate perekonnaseisu kohta: Kui suur osa vastanutest on abielus? skaalat ei pööranud kuna tulpade pealkirjad mahtusid tulpade alla ära muutsin tulpade ja tausta värvi panin diagrammile mõõteruudustiku
1.2.3 Saadud sõnumite arv Selle küsimuse vastused olid üsna sarnased eelmisega. Ka seekord osutus kõige populaarsemaks vahemik 10-15 sõnumini kuus. Kõige väiksem saadud sõnumite arv on 0, mida esineb ühel õpilasel ning suurim saadud sõnumite arv on 200, mida esineb kahel õpilasel. 6 1.3. Telefoni maksumus Suuremal osal vastanutest jääb telefon hinnavahemikku 1000-1999 krooni (42 % vastanutest), järgmisena tulevad 3000-3999 krooni (27 % vastanutest), 2000-2999 (23 % vastanutest) ning hinnavahemikus 4000-4999 oli kõige vähem õpilasi (8% vastanutest). Kõige odavamaks telefonihinnaks osutus 1000 krooni ning kõige kallimaks 4500 krooni. Telefonikõned 7 2.1 Kui tihti helistatakse vanematele
(peamiselt noorte) naiste suhtumist religiooni ja spirituaalsusesse. Meetod: uurimuse andmestik pärineb küsitlusest, mis saadeti enam kui viiekümnele 21. sajandil loodud feministlikule grupile palvega edastada see oma liikmetele. Lisaks jagati paberkandjal küsitluslehti neljal feministlikul konverentsil ja festivalil. Kokku kodeeriti ja analüüsiti 1265 küsimustikku, kasutades analüüsiks SPSS-i. Vastanutest 91% määratles end naisena, 7% mehena, 1,4% valis vastuseks "Muu" ja ülejäänud eelistasid mitte vastata. Vastanute vanus jäi vahemikku 15-81, sealjuures ¾ vastanutest olid kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates. Vastanutelt uuriti nii seda, millise feminismi kauda nad end eelkõige identifitseerivad (614 inimest vastasid "feminismiga üldiselt"), seejärel paluti vastajatel nimetada 3 nende jaoks tähtsaimat feministliku teemat
kättesaadav seitse päeva nädalas ja ööpäev läbi. Kindlasti on kiusajal ka teistest paremad interneti- ja arvutiteadmised ning vahendid," räägib Tartu Ülikooli magistrant Karin Naruskov, teadaolevalt ainus küberkiusamise uurija Eestis. Oma bakalaureusetöös küsitles ta 4 kahe Tartu kooli 6.-9. klassi õpilasi. Ankeedile vastas 76 last, 38 poissi ja 38 tüdrukut. Uurimistööst selgus, et kiusajaid oli 28% ja ohvreid 37% kõigist vastanutest. (Siimets, 2008) Küberkiusaja on: · sagedamini poiss, kel on teistest paremad arvutiteadmised ja tehnilised vahendid; · kel on palju sõpru ja kes tunneb end liidrina; · kelle vanemad ei huvitu sellest, mida laps teeb internetis; · tihtipeale endine küberkiusamise ohver või kõrvalseisja · sagedamini ka tavakiusamisel kiusaja. (Siimets, 2008) Küberkiusu ohver: · on sagedamini tüdruk; · riskib internetis (suhtleb tundmatute inimestega);
kombineerimine Läti 16). Järgnesid arhitektuur ning on turistide vastu (4,0) (36%), ,,endine NSVL ja Leeduga seda muuseumid-näitused: mõlemat sõbralikud reis Eestisse kombineeritult või Venemaa" (12,3%). nimetas väga või nimetas oluliseks umbes 70% (3,7) Soome või üsna huvipakkuvaks vastanutest. Peaaegu 2/3 nimetas Eestisse on Poolast Rootsiga (3,74) 71% vastanutest olulisena lihtne reisida (3,5) nädalalõpp Tallinnas (3,78) väljas söömist (restorane, baare, Eesti on turvaline autoringreis Eestis (3,5) kohvikuid). Kõige vähem sihtkoht (3,5) organiseeritud bussiringreis
viiendat aastat näitab uuring, et muutused tarbijate vastuvõtlikkuses uute tehnoloogiate suhtes toimuvad üha kiiremas tempos. Üle terve maailma võtavad tarbijad uusi tehnoloogiaid ja seadmeid omaks palju kiiremini, mis tähendab teenusepakkujate, edasimüüjate, meediatööstuse, pankade ja teiste jaoks uusi võimalusi ja väljakutseid. Kõik soovivad digitaalsest väärtusahelast tükikest saada (Ibid.). 2008. aastal tunnistas peaaegu pool vastanutest, et tunnevad end mobiilses panganduses väga ebamugavalt. Tänaseks on olukord täiesti pöördunud 66% vastanutest kasutab enda mobiiltelefoni meelsasti virtuaalse rahakotina. Mobiilseadmeid veebilehitsemiseks, uudistelugemiseks ja ostlemiseks kasutavate vastajate arv on viiekordistunud, samas kui televiisori vaatamine on vähenenud 51% vastanutest eelistab
Rakvere Reaalgümnaasiumi 10. klassi õpilaste toitumisharjumused. Uurimise tulemused on esitatud joonistena ning joonise pealkirjad lähtuvad ankeedis esitatud küsimustest. 6.1 Üldküsimused Esimese küsimusega selgus vastanute vanuseline jaotus. Rakvere Reaalgümnaasiumist oli suurem osa vastanuid 16- aastaseid (66,7%) ning 33,3% Rakvere Reaalgümnaasiumi 10.t klassi õpilastest olid 17-aastased. Haljala Gümnaasiumis, vastupidiselt Rakvere Reaalgümnaasiumile, oli suurem osa (52,9%) vastanutest 17-aastased ning 16-aastaseid vastanuid oli 47,1% (vt. joonis 2). Joonis 2. Vastanute vanuseline jaotuvus. Mõlemas koolis oli suurem osa vastanutest naissoost, Haljala Gümnaasiumis 70,6% ning Rakvere Reaalgümnaasiumis 75,0%. Meessoost vastanuid oli seevastu Haljala Gümnaasiumis 29,4% ning Rakvere Reaalgümnaasiumis 25,0% (vt joonis 3). 20 Joonis 3. Vastanute sooline jaotuvus.
kasutasin Google docs programmi. Vastuste käsitlemiseks kasutasin google drive arvutustabel vormingut. Küsitluses oli 4 valikvastustega küsimust ning 7 vabavastustega küsimust. Osalus oma kooli ÕE tööst 18,8% vastanud naissoost õpilastest ehk 3 õpilast on ÕE liikmed. 18.8% vastanud meessoost õpilastest ehk kõik kolm õpilast kes vastasid, ei ole ÕE liikmed. 62.5% vastanud naissoost õpilastest ehk 10 õpilast ei ole ÕE liikmed. EÕEL 4 isikut ehk 25% vastanutest teavad mis on EÕEL ja selle eesmärgid, 7 isikut ehk 43,75% isikutest teavad vähesel määral ning 5 iskut ehk 31,25% ei tea midagi EÕEList. Üritused Palusin noortel avaldada arvamust Tartus korraldatavate noorte ürituste kohta. 4 isikut ehk 25% on rahul ürituste hulga ja tervikliku olemusega, 4 inimest ehk 25% on suhteliselt rahul ning 8 isikut ehk 50% vastanutest ei ole rahul. tegemist oli vabavastuselise küsimusega, kus palusin noortel ka oma vastust selgitada, mida
Püstitasime hüpoteesi, et alaealiste seas tarbitakse väga palju alkoholi, kuna võetakse eeskuju eakaaslastelt ja vanematelt. Küsitlustulemuste analüüs Uurimistöö viisime läbi talvel ja tegime seda küsitluse vormis. Küsitlusele vastanuid oli 57, nendest 18 olid noormehed ja 39 neiud. Küsitluse viisime läbi oma klassikaaslaste seas. Küsitlustulemusi analüüsides selgus, et alaealised tarbivad tõesti väga palju alkoholi ning ainult mõned vastanutest arvasid, et alaealised ei tarbi alkoholi liiga palju. Alkoholi tarbitakse koos sõpradega ja populaarseim üritus alkoholi tarbimiseks, on sünnipäev. Umbes pooled vastanutest ütlesid, et nemad tarvitavad alkoholi korra nädalas. Mitmed ütlesid, et tarbivad kuus korra või vaid aastas paar korda. Ainult 5 inimest ütlesid, et ei tarbi alkoholi üldse. Kui aga küsisime, kui tihti nende alaealistest sõbrad alkoholi tarvitavad, vastasid peaaegu kõik, et iga nädalavahetus
Ülesande lahendamiseks kulunud ajapiirid on 14,2...19,8 minutit. Ülesanne 2 100 ostja küsitlemisel selgus, et keskmiselt kaupadele kulutatav summa on 10 standardhälbega 5 . Leidke keskmine kulu kaupadele usaldatavusega 0,95. Andmed: n=100 =10 s=5 =95% Lahendus: x=? x=2xSE SE=? SE= = =0,5 x=2x0,5=1 10±1 9...11 Vastus: Keskmine kulu kaupadele on 9 ...11 . Ülesanne 3 160 ostja küsitlemisel selgus, et 20 nendest pidasid toote hinda liiga kõrgeks. Kui suur osa vastanutest (mitu protsenti) pidas toodet liiga kalliks (leidke vahemikhinnang usaldusnivool 0,95). Andmed: n=160 =0,95 Lahendus: p=? p= =0,125(12,5%) s=? s= = =0,31 x=? x=2xSE SE=? SE= = =0,03 x=2x0,03=0,06 0,06x100=6% 12,5% ± 6% 6,5%...18,5% Vastus: Toodet pidas liiga kalliks 6,5%...18,5% vastanutest.
1. Sugu 2. Vanus 3. Kas jälgite oma toitumist? 4. Mitu tundi nädalas tegelete kehaliste treeningutega? 5. Mitu korda 3 kuu jooksul keskmiselt tarbite alkoholi? 6. Kui tarbite, siis mitu alkoholiühikut ühe tarbimiskorra kohta? 7. Kas te suitsetate? 8. Kui jah, siis mitu sigaretti päevas? 9. Mitu tundi nädalas keskmiselt teete füüsilist tööd? 10. Kuidas hindate oma tervisliku seisundit? 11. Milline on teie kehakaal? Hüpoteesid: · Enamusel vastanutest on kehakaal normis · Suitsetajaid on vastanutest alla poole · Alkoholi mitte tarbijaid on umbes kolmandik vastanutest · Mitte sportlastel on normaalkaaluliste osakaal umbes pooleks nendega, kes on kas ala- või ülekaalus · Sportlased jälgivad rohkem oma toitumist kui mitte sportlased Andmekirjeldus 1. Vanus: o 16 o 17 o 18 o 19 2. Toitumine (Kas jälgite oma toitumist?) o Jah
See teeb vähem kui veerandi vastajatest, ehk siis tervelt 80% õpilastest tahaksid minna välismaale õppima. Võrreldes teooriaosas kasutatud Dream Foundationi Eesti uuringutulemusi, on see veidi vähem kui kolmandik üldisest keskmisest soovijate arvust. 2.2. Infot õpilasvahetuse kohta Küsimustiku teises osas küsiti õpilastelt selle kohta, kuidas nad said infot õpilasvahetuse kohta. Ligi 32% vastanutest vastasid, et nad said oma informatsiooni internetist, 36% vastanutest ütlesid, et nad on saanud informatsiooni YFU Eesti organisatsiooni vabatahtlikelt, kes on käinud nende endistest koolides tutvustamas õpilasvahetusprogrammi, 16% vastanutest ütlesid, et nad ei olegi otseselt kuskilt informatsiooni saanud, vaid nad on lihtsalt mõelnud õpilasvahetusele. Siiski leidus ka kaks vastajat, kes ei olegi saanud mingit informatsiooni õpilasvahetuse kohta. 2.3 Takistavad tegurid
Leidke x- 150 SE= 7,5 s- 75 x= 15 n- 100 0,95 sqrt n 10 Vastus: Keskmiselt kaupadele kulutatav summa keskmiselt on +/- 15 kr rohkem/vähem. Ehk vahemikust 135 krooni kuni 165 krooni. Ülesanne 3 160 ostja küsitlemisel selgus, et 20 nendest pidasid toote hinda liiga kõrgeks. Kui suur osa vastanutest (mitu pro n- 160 p=m/n m- 20 p= 0,125 13% 0,95 S=p*(1-p) 0,11 sqrt n 12,6 s= 0,336303 SE=s/n SE= 0,026587 x=2*SE x= 0,053174 Keskmiselt kulus ülesande lahendamiseks aega 17 minutit standardhälbega 4,5
olevatele küsimustele vastama. Uurimistöö valimisse kuulus kokku 64 gümnaasiumiõpilast. Küsitlus viidi läbi Loo Keskkoolis. 12 4. TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED Uurimistöö koosnes 16 küsimusest. Kokku oli vastanuid 64. Ülevaate küsimustest annab lisa nr 1. Järgnevalt on tulemusi analüüsitud küsimuste kaupa. Soolise jaotuse küsimusest selgus, et 59,4% vastanutest olid mehed ehk 38 meest ning 40,7% vastanutes olid naised ehk 26 naist. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 1. Joonis nr 1. Vastanute sooline jaotus 40,70% 59,40% Naised Mehed Klassi jaotuse küsimusest selgus, et 39,1% olid 12.klassist, 34,4% vastanutest olid 10.klassist, 26,6% 11.klassist. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 2. Joonis nr 2. Vastanute klassi jaotus
(Ibid.:4) Turvalisus Ettevaatusabinõudena tuleks järgida mõningaid soovitusi: · Ära anna oma ID-kaarti teistele kasutamiseks, sest sina vastutad alati selle eest · Kui vajadust, tuleks ID-kaart tühistada, et ta enam ei funktsioneeriks · Ära anna oma ID-kaardi koode teistele, ära hoia koodi paberil või veel hullem koos ID-kaardiga · ID-kaardi kadumisel tuleb sellest koheselt teada anda vastavale asutusele Küsitluse analüüs Kõigil küsitlusele vastanutest on olnud ID kaart. Ühel vastanul kadus ID kaart ära ja ta ei plaani praegu uut teha selle kalliduse tõttu, sest ID kaardi väljastamine tõepoolest on päris kulukas. Ülejäänud vastanutel on kõigil ID kaart olemas. 5 12 vastanut 14-st leiavad, et ID kaarti on lihtne kasutada. 2 vastanut leiavad, et ID kaarti pole lihtne kasutada ja soovivad, et seda oleks lihtsam kasutada
Lisaks veel uurisin, et millistest teenustest oleksid kliendid veel huvitatud. Ning lõpuks klientide soovitused. Uuringus osales 25 igakuisest kliendist 15 klienti, seoses pikkade pühadega polnud võimalik paljusid tabada. Kliendisuhe ja kliendisuhte kestvus Kokku oli vastajaid 15 klienti. Neist 11 on erakliendid, ehk kellel me koristame kodusid ja 4 äriklienti, kellel me koristame kontoreid või siis töömaid. Vastanutest 73% oli erakliendid ja 27% ärikliendid. Vastanud eraklientidest on 5 olnud meie kliendid juba 5 aastat, ehk siis ettevõtte asutamisest. Ja vastanud äriklientidest 4 on samuti olnud meie kliendid alates asutamisest. Aga on ka näha, vastanutest eraklientidest 6 on olnud vähem kui aasta meie kliendid. Seega oleme aastaga ikkagi natukene ka arenenud ja uusi kliente omale võitnud. Diagramm 1 Ül
tehno. 9. klassi õpilaste lemmikmuusikastiilidesse kuuluvad grungele sarnasemad muusikastiilid. Enamusele 9. klasside õpilastele meeldivad ikka pop ja räpp ning lisandusid drum and bass, metalcore, metal, punk, grunge, rock ja post hardcore. Kui küsida noortelt, mis neile pähe tuleb kui kuulevad sõna grunge, siis enamus ehk ¾ vastanutest seostavad seda ikka muusikastiiliga, aga ka bändiga Nirvana. Sama palju vastanutest ei ole grunge stiili austajad ja ei kuula selles stiilis muusikat. Küsides õpilastelt grunge bändi kohta, siis 40% vastanutest pakkus selleks metalcore ansamblit Bring Me the Horizon
Populaarsuselt neljandaks jäi hasartmäng Blackjack, mida oli mänginud vastanute vahel 35 inimest. Kõige ebapopulaarseteks jäid mänguautomaadid ja kihlveod/spordiennustused, mida olid mänginud vastanute seast 30 ja 23 inimest. 3.Kui tihti mängite hasartmänge? Joonis 3. Hasartmängude mängitavuse tihedus. Selle küsimusega tahtsin ära näha, kui tihti mängivad gümnaasiumi noored hasartmänge. Küsimusele sai vastata 5 erineva vastusevariandiga. Kõigist vastanutest 33 inimest märkis ära, et nad mängivad hasartmänge korra aastas. 22 inimest märkis, et mängivad kord kuus. 8 inimest märkis, et mängivad kord nädalas. 6 inimest märkis ära, et nad pole hasartmänge mänginud ja 1 inimene, et kord päevas. Selle tulemusel võib öelda, et enamus Jüri Gümnaasiumi noortest pole patoloogilised hasartmängurid. 4.Kas mängite interneti vahendusel hasartmänge? Joonis 4. Interneti vahendusel hasartmängude mängitavus.
Töötajaid nendes agentuurides keskmiselt 58.2 (2-1471). Andmed koguti veebipõhise ankeetküsitlusega ning andmeanalüüs tehti kirjeldava statistikana. Kõigile 584-le potentsiaalsele respondentidele saadeti küsitluse link koos selgitava kommentaariga ja osalemisest loobumise lingiga leitud e-mailile. Et saada rohkem tulemusi saadeti iga e-mail individuaalselt koos nimega, mitte massikirjana. Küsitlusele vastas 104 respondenti, mis moodustas 17,8% e-maili saanutest. 87% vastanutest olid täistööajaga reklaamiagentuuris töötavad juhatajad. Umbes poole vastanute ettevõtetest teenivad aastas üle 100 millionit käivet. Agentuuride keskmine vanus oli 25 aastat ja töötajaid keskmiselt 68.5. Sellest järeldub, et vastuse saatsid enamasti keskmised ja suured ettevõtted. Vastanud respondendi keskmine vanus oli 46 aastat. Üle 83 % vastanutest oli kõrgharidus 10.1% magistrikraad või kõrgem kraad. Uuringus selgus, et
valiti selle uurimuses töökus teisele kohale. Selline vahe võib tulla ka sellest, et eestlased väärtustavad üldiselt rohkem materiaalseid ja individuaalseid väärtusi nagu tööalane edu, hea palk ja üldine heaolu, nende väärtuste olemasolu järgi hindavad nad ka teisi rahvusi. 14 Halbadeks iseloomujoonteks pidasid eestlased endis peamiselt kinnisust, selle variandi valisid 70,6% vastanutest, ja kahepalgelisust, mille valisid 62,4% vastanutest (joonis 3). Vastusevariandi ,,muu" all toodi välja kadedust, ülbust, rassistlikkust ja agressiivsust. Venelaste halbadeks iseloomujoonteks valiti kõige rohkem hoolimatust 48,2% ja jällegi kahepalgelisust 42,4% (joonis 3). ,,Muu" all toodi välja kõige rohkem äkilist iseloomu/agressivsust (8,3%), ülbust (7,1%) ja lärmakust (3,6%). Peale selle kajastus veel ebaviisakus, põikpäisus ja isekus. Joonis 3
Ainult 9 õpilast uuritavatest oli 17- aastased, 5 tüdrukut ja 4 poissi. 3.2 Kiusamise kogemine Joonis 2. Kiusamise kogemine teiste klassikaaslaste poolt sel õppeaastal Jooniselt 2 selgub, et suures osas jagunesid õpilased oma vastuste põhjal kahte suuremasse rühma: need, kes ei ole kogenud sel õppeaastal kiusamist mitte kunagi ning need, kes on talunud sel õppeaastal kiusamist vahel harva. Sageli on talunud sel õppeaastal ainult 2%. 1% vastanutest on talunud kiusaminst umbes kord nädalas või siis sagedamini kui kord nädalas. Uurimuse käigus selgus, et uuritaval aastal on talunud kiusamist 12 tüdrukut ning 19 poissi. Üheksandast klassist on talunud 6 tüdrukut ja 12 poissi (kokku 18 õpilast) ning kümnendast klassist 6 tüdrukut ja 7 poissi (kokku 13 õpilast). Järelikult on sel uuritaval aastal toimunud rohkem kiusamist poiste kui tüdrukute seas ning kiusamine
peale ning mõeldakse, mida süüa. See kõik teeb inimesest tervisliku eluviisiga terve inimese. Küsisin NRG õpilastelt, mida nemad peavad tervislikuks eluviisiks. 62% vastas, et tervislik eluviis on see, kui inimesel on hea tervis, toitub õigesti ning teeb regulaarselt sporti. 24% pidas tervislikuks eluviisiks liikumist. 10% õiget toitumist ning 4% head tervist. KAS ÕPILASED PEAVAD OMA ELUVIISI TERVISLIKUKS? Sagedustabe l JAH 25 EI 25 Vastanutest 50% vastas, et peavad oma eluviisi tervislikuks. 50% vastanutest, vastas, et nende eluviis ei ole tervislik. PALJUD MEHED PEAVAD OMA ELUVIISI TERVISLIKUKS? Sagedustabel JAH 13 EI 10 43 % meestest ei pidanud oma eluviisi tervislikuks. 57% pidas enda eluviisi tervislikuks. PALJUD NAISED PEAVAD OMA ELUVIISI TERVISLIKUKS? Sagedustabel JAH 12 EI 15 44 % naistest vastas, et nende eluviis on tervislik.
ajaloolist kirjakeelt. 1990-ndatel aastatel Võru murde põhjal taaselustatud lõunaeesti kirjakeelt on nimetatud Võru kirjakeeleks, võro-seto keeleks või võro keeleks. Üle poole uurimuses osalenutest nimetas enda kõneldavat kohalikku keelt võro keeleks. Artiklis kasutatakse kõigi küsitluses esinevate keelekujude üldnimetusena mõistet lõunaeesti keel. 3. Lõunaeesti keele kasutussagedus Lõunaeesti keelt kõneleb mingil määral üle 80% vastanutest. Eristus tehti sünni- ja praeguse elukoha vahel. Kõige rohkem kõnelevad kohalikku keelt Võru maakonnas sündinud ja seal küsitluse hetkel elanud inimesed. Peale sünni- ja elukoha mõjutavad keelekasutust veel mitmed sotsiaalsed tegurid. Kõne all olevas töös tulid käsitlemisele vanus, haridus ja majanduslik aktiivsus. Vanuse puhul on suurim erinevus kahe grupi vahel. Üle poole vanematest inimestest (45–
Uuritav objekt oli Keila Kooli õpilaste suhted vanematega. Tahtsin teada saada, kui probleemsed on suhted meie kooli õpilastel vanematega. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 10 küsimust. Küsimustik on esitatud lisas. 5.2 Ülevaade uuringu tulemustest Järgnevalt esitan ülevaate uuringust küsimuste kaupa. 1. Kas suhted vanematega on head ? Tulemustest võib järeldada, et suhteid vanematega peetakse headeks. 69 % vastanutest peavad suhteid vanematega heaks. 31 % vastanutest arvab, aga et suhted vanematega on head aga neil esinem probleeme. Ainult 5 % peab suhteid vanematega halvaks. 6. klassist oli kolm õpilast ja 10. klassist oli üks õpilane, kes pidasid suhteid vanematega halvaks. 12 Joonis 1. Millised on suhted vanematega ? 2. Kumma vanemaga saate paremini läbi ?
Herzeleidi ja Sehnsuchti tasemele kahjuks veel ei ulatu. Samas on aga hea tõdeda, et Rammstein ei tee ainult ühesuguseid laule, vaid katsetab ka uusi võimalusi. 11 (Uurimaks plaati soetasin endale Rosenroti plaadi ja kuulasin plaati korduvalt ning tõlkisin laulud albumilt ) 3.MIDA ARVAVAD LOO KOOLI NOORED RAMMSTEINIST Küsitluses tuli välja 4 gruppi: poisid10-14a, mehed17-19a, tüdrukud10-11a ja naised 17-19 a Poisid: 10-14a 33% vastanutest ei teadnud sellisest bändist nagu Rammstein mitte midagi. 67% vastanutest teadis aga et Rammstein on Saksamaalt pärit bänd. 16 %-le meeldis Rammstein ja 51% olid ükskõiksed. Neile meeldis Rammsteinile omane ainulaadne muusikastiil. Nendeks asjadeks mis meelt mööda rammsteini puhul ei olnud olid kontsertetendused ja muusikastiil. Tüdrukud:10-11a 12 Ainult üks neid 7-mest teadis mis bänd see Rammstein on ja millise muusikaga tegeleb. Ta oli ka
tulemuste vormimisel kasutasin Microsoft word-i ja Microsoft Excelit. Küsimustikule vastas 14 õpilast. Küsimustikule vastamine võttis aega kuni 10 minutit. Klassi kuulusid nii poisid kui ka tüdrukud. 4.Küsimustiku tulemuste analüüs Järgnevalt esitan küsimustiku analüüsi tulemusi Esimene küsimus oli: Kas sa tead, et Bach sai kuulsaks alles ligi 100 aastat pärast oma surma? 7 õpilast vastasid jah, 4 ei tea ja 3 vastasid, et ei. Selle küsimuse juures oli üllatav see, et pooled vastanutest teadsid, et Bach sai kuulsaks alles ligi 100 aastat pärast oma surma.Vaata joonis 1. Diagrammil on protsentides välja toodud kuidas vastused jagunesid. Teine küsimus: Tead sa kas Bach kirjutas teoseid ka koorile? Mitte keegi ei vastanud jah, enim õpilasi vastas ,et ei tea ja üksõpilane vastas ei. Küsimuse vastustes ei tulnud suue üllatusena, et mitte keegi ei vastanud jah. Vaata joonis 2. Diagrammil on protsentides välja toodud kuidas vastused jagunesid.
tervislikuks toitumiseks. 5. Eesti noorte tervisekäitumine Kirjutatakse varasematest uuringutest, mis on Eesti noorte tervisekäitumistest, eelkõige toitumisharjumustest. Viidatakse toitumisprobleemidele ja -häiretele, mis uuringute põhjal noortel esinevad. Uurimistöös ,,Psühholoogilised toitumishäired Viljandimaa noorte näitel" selgus, et neljandikul vastajatest esinevad ülesöömishood ning 1% on pidev ülesöömine. Valdav osa vastanutest, Viljandimaa noortest, on toitumishäiretest teadlik. Pea kümnendikul vastanutest (9%) on kindlalt esinenud (esineb ka hetkel) psüühilisi toitumishäireid. Rahvusvahelise anorexia nervosa ühingu ANAD andmetel on see protsent USA noorte seas 7,1. 10% vastanutest tõdesid, et neil on esinenud psüühiliste toitumishäirete sümptomeid, kuid nad on peagi naasnud tavapärase toitumise ja eluviisi juurde. Küsitluses selgus, et tervelt
oli 140, 72 poissi ja 68 tüdrukut. Küsimustik koosnes kümnest küsimusest. Sooviti teada, kas tarbitakse energiajooke ning miks seda tehakse, kui tihti ning kas need mõjutavad joojate enesetunnet. Kõige tähtsam küsimus oli, kas õpilased on teadlikud, mis tagajärgi võib energiajookide liigtarbimine tuua ning mis koostisosi need õigupoolest sisaldavad. Küsimustik on välja toodud lisas. (Lisa 1) Esimeseks küsimuseks oli, kui paljud õpilased energiajooke tarbivad. (Joonis 1) Vastanutest tarbib 76% ehk 107 inimest energiajooke ning 24% ehk 33 õpilast ei tarbi. Joojad on suuremas osas poisid. Nimelt 107 inimesest 65 ehk 61% olid poisid ja 42 ehk 39% tüdrukud. Joonis 1. Energiajookide tarbijad ja mitte tarbijad 10 Teiseks küsimuseks oli, kui tihti noored energiajooke tarbivad. (Joonis 2) Kõige rohkem tarbitakse energiajooke mõned korrad kuus, 55% ehk 59 inimest.1-3 korda
Eesmärk võib olla nii mõne nõude püstipanek kui ka kompra, mida saaks kasutada relvana juhul, kui uus minister hakkab oma alluvaid liiga palju pigistama. Maksuamet kuulub just Paltsu valitsemisalasse. Ministrihärra puhul huvitavad maksuametit eelkõige tema viimase nelja aasta tehingud. Just sel ajal müüsid Palts ning tema kompanjonid hiigelsuurte summade eest maha osalused Levicomi märgi alla koondunud sidefirmades. Küsimustikule vastanutest 60% olid 16 aastased saare maakonnas elavad keskkooli noored, kellest 80% vastanutest olid naised. 30% arvas, et eesti ajakirjandus pole usaldusväärne, 60% ei osanud seiskuohta võtta ja 10% pidas eesti ajakirjandust usaldusväärseks. 90% küsimustikule vastanutel polnud õrna aimugi, millega tegeleb uuriv ajakirjandus. Võõrkeelte rääkimisoskus on keskeltläbi 2-3 erinevat võõrkeelt kodaniku kohta.
1. Sugu(M/N) Joonis 1 Sooline koosseis (autor) Poisid 43% Tüdrukud Tüdrukud Poisid 57% Analüüsides ankeedi esimest küsimust, milles küsiti vastaja sugu, näeme et poisse ja tüdrukuid oli vastamisel umbes sama palju. Tüdrukud moodustasid vastanutest 57%, mis on veidi rohkem kui pool, seega poisse oli natuke alla poole 43%. 2. Mida võivad tähendada järgmised zestid? Rinnali ristatud harali pöialdatud Rinnali ristatud harali pöialdatud käed tähendavad Allan Pease raamatu "Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi" järgi eitust, üleolevust, kaitsepositsiooni. Nagu ka jooniselt näha, on üle poolte vastanuist arvanud, et see zest tähendab kaitsepositsiooni. Näha on ka see, et paljud
ajapunktile. Inimene ei ole võimeline kontrollima uinumise aega, küll aga saab ta määrata ärkamise aega. Unehäiretega inimese jaoks on väga oluline tõusta ühel ja samal ajal (ka puhkuspäevadel). Küsitluses osalenud õpilased lähevad nädalavahetusel magama umbes kella ühe paiku öösel, mis on võrreldes koolipäevase ajaga poolteist tundi hilisem. Seetõttu ei tasu imestada, et ainult seitse kõigist vastanutest ärkab samal ajal kui argipäevadel. Siinkohal on üheks tähtsaks teguriks ka see, et arvatavasti korvatakse koolipäevadest jäänud une puudujääk. · Vii kell magamistoast ära. Keset ööd ärkamine ning sellejärgne kella vaatamine äratab veel rohkem üles. · Väldi kofeiini, nikotiini ja alkoholi. Kofeiin rikub ka kuldmagajate und, selle mõju püsib kolm kuni viis tundi. Kofeiini leidub peale kohvi ka tees, sokolaadis ja
kanepi tarbimise stabiliseerumisele (Vainu 2012, 19). Kanepit on proovinud või tarbib 30 respondendist 12 ehk 40% ja 18 noort ehk 60% ei ole kanepit proovinud. Ankeetküsitluse andmeid kanepitarbijate osas analüüsides selgub, et neid noori, kes iga päev tarbivad, on 17%. Mitteregulaarselt tarbijad jagunevad tarbimissageduselt järgmiselt: - paar korda kuus 33% - olen proovinud paar korda 50%. Kanepi laialdase leviku põhjuseks on selle uimasti kättesaadavus. Vastanutest 37% arvas, et kanepit on kerge hankida. Samuti 37% leidis, et sõltub asjaoludest põhiliselt raha olemasolust ja õigete inimeste tundmisest. Kindlasti mõjutab kanepiga ajaveetmist ka selle soodne hind võrreldes teiste narkootikumidega. Küsimusele, kas ostad kanepit või saad tasuta, vastasid 36% kanepitarbijatest noortest, et saavad uimastit tasuta. Sageli jagatakse uimasteid sõpruskonnas tasuta ja otsest materiaalset kasu vahendamiselt ei teenita
Kõik vastanud olid vanusevahemikus 21-30 eluaastat. Vastanute hinnang tarbeeseme keskkonnasäästlikule aspektile: 1 vastanu pidas keskkonnasäästlikkust väga oluliseks, 8 vastanut pidasid keskkonnasäästlikkust pigem oluliseks ja 22 vastanut pidasid keskkonnasäästlikkust ebaoluliseks. Vastanute hinnang disaini olulisusele: Sülearvuti koti välimus oli oluline 26 vastanule (13 jaoks väga oluline, 13 jaoks pigem oluline). Viis vastanutest ei pidanud sülearvuti koti välimust oluliseks (2 jaoks pigem ebaoluline, 3 jaoks täiesti ebaoluline). Vastanute hinnang personaalsele lähenemisele: Personaalset lähenemist pidasid pigem oluliseks 16 vastanut, 7 vastanu jaoks oli see väga oluline ehk 74,5% vastanutest pidas personaalset lähenemist (kliendi soovist lähtuv värvus, suurus, disainielemendis) oluliseks. 6
teemad ei huvita 13,6%, vaimseks, kuid mitte religioosseks 13,9%, ateistiks, kes ei usu Jumala olemasolu 5,1%, kellekski muuks 0,1%, raske öelda 1,3%. Kristlikesse kogudustesse kuulub eestlastest 20 %, neist luterlasi 16% Kristlikesse kogudustesse kuulub mitte-eestlastest ca 25%. Jumala olemasolu usub 39% rahvastikust (eestlastest 28% ja mitte- eestlastest 62%). Ristitud on 46% eestlastest ja 80% mitte-eestlastest. Kümmet käsku peab oluliseks 54% vastanutest. Pereliikmetega räägib religiooni teemadel ca 50% vastanutest, paar korda aastas 32% ja ca 1 kord kuus 7%. Eestlaste teadmised religioonist on väga napid ja religiooniga kokku puutudes ei tunta seda ära. Pigem ja täiesti nõus: Euroopa kultuur peab jääma eelkõige kristlikuks: eestlastest 72%, mitte- eestlastest 70%. Kirik peaks jääma kindlaks oma õpetusele ja moraalinormidele ning mitte kaasa minema kõikide ühiskondlike muutustega: eestlastest 69%, mitte-
10 III KÜSITLUSE KOKKUVÕTE Töö autorid viisid kuni 24-aastaste noorte seas läbi internetiküsitluse (vt lisad), milles soovisid saada teada, kui palju teavad inimesed Lennart Merist. Osadele küsimustele (näiteks Meri sünniaja kohta) olid juurde lisatud ka vastusevariandid, osad olid lahtised küsimused. Küsitlusele vastas kokku sada inimest, kellest 51% olid mehed ja 49% naised. Küsimustikku sai täita alates 9. eluaastast. 9% vastanutest olid 912-aastased, 29% olid 1315-aastased, 16 20. aastaseid oli 30% ja 2024-aastaseid vastanuid oli 32%. Esimene küsimus kõlas järgmiselt: ,,Millal sündis Lennart Meri?". Sellele vastas õigesti (29. märts 1929) 87% küsitletuist, enamasti eksisid noored vanuses 915 aastat. Teisele küsimusele ,,Kes oli Lennart Meri?" vastas õigesti 81% küsitletutest, eksimused olid taas nooremate seas, vanuses 912. Tuli ette samuti paar vastust, kus väideti, et Lennart Meri
kõige tõhusam meetod oma info levitamiseks. Lähtuvalt sellest sai koostatud internetiküsitlus. 14 Küsimustik sai koostatud internetikeskkonnas docs.google.com. Küsimustiku link sai saadetud osalejatele suhtlusportaalide kaudu või e- posti teel. Küsitlus koosnes 17-st küsimusest. Valimiks olid noored vanuses 16-24a ning kokku vastas küsimustikule 63 inimest, kellest 97% olid eestlased. 3% vastanutest märkis rahvuseks muu ega täpsustanud. Naissoost isikuid osales uuringus 50 ning meessoost isikuid 13. 4.2 Tulemuste analüüs Küsimustikus oli küsitud ka osalejate haridustaset. Põhiharidusega vastanute keskmine vanus oli 17 eluaastat, mis on ka üsna loogiline, sest alla 18 aastasel ei ole võimalik omada veel keskharidust või sellest kõrgemat haridust. Keskharidust omas kõige enam vastanuid vanuses 19- 24
masendust, kusjuures 9% noortest olid need ilmingud väga tugevad. Kuigi enamikel juhtudel võib neil ilmingutel olla otsene seos kooli väsimuse ja tüdimusega, on depressioon üldise väsimusega tihedalt seotud. Näiteks kevaditi, kui inimestel esineb kevadväsimus, suureneb ka suitsiidide arv. Kõige rohkem esineb probleeme koolis, seejärel kodus ja kõige vähem sõprusring-konnas. Positiivne on see, et ligi 75% vastanutest tundsid ennast hiljuti tõeliselt õnnelikuna ja tundsid tunnustust, tegid sõpradega midagi toredat ja said sõbraliku õlapatsutuse, kallistuse. Samas tundis hiljuti ennast puhanuna vaid 35% küsitletutest. Perekonnaga tegid midagi toredat 65% ja käis kusagil terve perega 54%, mis on parem näitaja, kui me ootasime, arvestades, et selles eas noored soovivad meelsamini aega veeta sõprade seltsis kui perekonnaga.
Keskmiselt kulus ülesande lahendamiseks aega 17 minutit standardhälbega 4,5. Leidke, millistesse piiridesse jääb olulisuse nivool 0,05 ülesande lahendamiseks kulunud aeg Vastus: 14,2...19,8 Ülesanne 2 100 ostja küsitlemisel selgus, et keskmiselt kaupadele kulutatav summa on 10 standardhälbega 5 . Leidke keskmine kulu kaupadele usaldatavusega 0,95. x Vastus: 9...11 Ülesanne 3 160 ostja küsitlemisel selgus, et 20 nendest pidasid toote hinda liiga kõrgeks. Kui suur osa vastanutest (mitu protsenti) pidas toodet liiga kalliks (leidke vahemikhinnang usaldusnivool 0,95) 0,06 × 100=6% Vastus: 6,5%...18,5%
üks 5 pallilises likerti skaalas küsimus. Tulemused analüüsiti andmetöötlusprogrammmiga Excel. Valimi moodustasid 37 õpilast, neist 19 6. Klassist ja 18 7. Klassist, sellest 24 poissi ja 13 tüdrukut.(vt. Joonis 1) Joonis 1. Küsitlusele vastanute arv 5. TULEMUSED JA ANALÜÜS 5.1 Vahendid millega kuulatakse muusikat Peaaegu kõik, ehk 97% vastanud õpilastest kuulab muusikat arvutist. Teisel kohal on telefon, millega kuulab muusikat 84% vastanutest.(vt.joonis 2) Mp3-e ja Raadio kuulamine on tüdrukute seas populaarsem, kuna mp3-e kuulab 53% ja raadiot 46% vastanud tüdrukutest. Vastanud poistest kuulavad mõlemat ainult 38%. Joonis 2. Vahendid mida kasutatakse PJG 6-7.kl õpilaste seas muusika kuulamiseks 7 5.2 Muusika kuulamise sagedus 97% vastanutest kuulab muusikat igapäevaselt, vaid 3% ehk üks poiss kuulab mõni kord kuus. (vt. Joonis 3) Joonis.3
annaabi.ee 
