Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Televiisori vaatamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Televiisori 
vaatamine
Klass
Kool
2017
Uurimustöö eesmärk
• Selgitada välja, kui paljud inimesed  vaatavad  
regulaarselt televiisorit ja kui paljud  vaatavad  
televiisorit harvemini.
• Samuti  soovime  teada saada, milliseid  kanaleid  
vaadatakse kõige rohkem ning milline võib olla mõju 
inimestele.
Uurimustöö hüpotees
• Uurimustöö hüpoteesiks on see, et  nooremad  inimesed 
vaatavad televiisorit rohkem ning tihedamini kui 
vanemad inimesed.
Analüüsimine küsitluse 
põhjal

• Teada saamiseks, kas meie hüpotees pidas paika, 
korraldasime küsitluse, milles võttis osa 130 inimest. 
Tulemus on järgmine:
Vanuses 19-35 vastas 29 
inimest, mis oli 15,7%.
Vanuses 35+ vastas 25 inimest, 
mis oli 13.5%.
Vanuses kuni 12 vastas ainult 1 
inimene.
Vanuses 12-18 vastas 75 
inimest, mis oli 70.3%.
•  Tabelid kaks, kolm ja neli näitavad, et 87% inimestest vaatab 
televiisorit, neist 71 tk vaatavad televiisorit 1-2 tundi päevas, 
63 tükki vaatavad televiisorit alla tunni päevas ning 39 tükki 
2-4 tundi päevas. Üle nelja tunni päevas vaatab 12 inimest 
vastanutest. 30% vastanutest vaatab televiisorit vaid 1-2 
korda nädalas.  31% vastanutest vaatab televiisorit 3-4 korda 
nädalas. Ning 38 % vaatab televiisorit igapäevaselt. 
Kokkuvõte
• Küsitlust vaadates näeme, et noored inimesed vaatavad 
televiisorit rohkem kui vanemad inimesed, seega meie 
püstitatud hüpotees pidas paika.
• Selgitasime välja, et 87.6% vastanutest vaatab televiisorit.
• Meie küsitluse järgi  kulutab  televiisori vaatamisele kõige 
suurem osa ehk 38.4% vastanutest 1-2 tundi ja 34.1% alla 
tunni päevas.
Ülejäänud kulutavad rohkem.
Täname kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Uurimustöö eesmärk
  • Uurimustöö hüpotees
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Kokkuvõte
  • Täname kuulamast!
Vasakule Paremale
Televiisori vaatamine #1 Televiisori vaatamine #2 Televiisori vaatamine #3 Televiisori vaatamine #4 Televiisori vaatamine #5 Televiisori vaatamine #6 Televiisori vaatamine #7 Televiisori vaatamine #8 Televiisori vaatamine #9 Televiisori vaatamine #10 Televiisori vaatamine #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RideOrDie Õppematerjali autor
Räägib televiisori vaatamisest. Kui populaarne see on ning kui paljud vaatavad televiisorit-uurimustöö stiilis. Tegemist on powerpointi slaidiga.

Sarnased õppematerjalid

Televiisori vaatamine eri vanusegruppides
6
odt

Televiisori vaatamine eri vanusegruppides

Televiisori vaatamine eri vanusegruppides Uurimistöö keskendus televiisori vaatamisele eri vanusegruppides. Koostatud uurimustöö eesmärgiks oli võrrelda inimeste televiisori vaatamise harjumusi, välja selgitada kõige populaarseimad ning koostada küsitlus veebiportaali facebooki vahendusel. Küsitluses osales 100 inimest, kellest 29 olid mehed ning 71 naised. Kõik vastajad jagasime kolme vanusegruppi: kuni 15 aastased, 16-20 ja 20-30 aastased. Ülekaalu moodustasid keskmises (16-20) vanusegrupis olevad isikud, neid oli nimelt 72. Hüpotees: vastanute seast enamus vaatavad televiisorit ning teevad seda 1-2 tundi, koige populaarsemaks telekanaliks on kanal2

Eesti keel
LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV-TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED
32
docx

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED

olemus" kirjeldab autor telemeedia iseloomulikke jooni ning eesmärke. Alapeatükkidena on välja toodud telejaamade jagunemine Eestis ning kolme uuritava telekanali üldiseloomustus. Teises peatükis antakse ülevaade Eesti telemeedia ajaloost aastatel 1955­1990. Kolmas peatükk kirjeldab peamisi Eesti televaatajate tüpoloogiaid. Neljandas peatükis on välja toodud TNS Emori andmete põhjal eestlaste poolt enim jälgitud saated ning seriaalid ning televiisori vaatamisele kuluv aeg ajavahemikus september 2014­detsember 2014. Samu andmeid on kasutatud ka Lähte kooli õpilaste eelistuste võrdlemisel keskmise eestlase eelistustega. Uurimistöö empiiriline osa annab ülevaate Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste televisiooni tarbimise harjumustest. Viiendas peatükis on kirjeldatud autori koostatud ja 2014. aasta novembris Lähte koolis läbiviidud küsitluse tulemusi ning andmeid on võrreldud ka TNS Emori andmetega

Meedia
TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE
24
doc

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud). Nüüdseks on telereid kodus juba enamasti mitu ja need on muutunud tavaliseks tarbeesemeks. Juba telerite pealetungi algul oli probleemiks Briti laste liigne telerite ees istumine, milleks oli tollal umbes 2 tundi päevas. Uuritud on noorte inimeste ajakasutust ja selgus, et teleri vaatamine on suurim meediakasutuse kategooria. Telerivaatamine on eri riikides märkimisväärselt sarnane, enamasti on keskmine vaatamisaeg 1,5- 2,5 tundi. Suurbritannias tehtud küsitluse põhjal ütles enamik lastest (üle 80% vanusegrupis 7-12 aastat), et vaatas televiisorit eemisel õhtul ning tavaliselt vaatab 3- 6 saadet igal õhtul. Paljud 9- aastased ja peaaegu kõik vanemad lapsed olid televiisorit vaadanud pärast südaööd. Seega ei vaata lapsed ainult lastesaateid. Põnevikud,

Pedagoogika
Noored Eesti tööturul - uurimistöö
22
docx

Noored Eesti tööturul - uurimistöö

Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused tööle asumiseks.....................

Õigus
Arvuti mõju silmanägemisele
15
doc

Arvuti mõju silmanägemisele

Tallinna Nõmme Gümnaasium Arvutiga töötamise mõju silmanägemisele Uurimustöö Juhendaja: Kadri Laup Koostaja: Klass: 10D Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................3 LISAD............................................................................................................................................................15 UURINGU "ARVUTI KASUTAMISE MÕJU SILMANÄGEMISELE" TULEMUSED ................................................15 2 Sissejuhat

Uurimistöö
MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11-KLASSI ÕPILASTELE
36
docx

MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE

vägivaldseid stseene, eelkõige tulistamist ja rüselemist. Meedia ohuna toodi välja ka tõdemus, et televiisorit vaadates või arvutiga mängides on lapse vaim võrdlemisi passiivne ning see võib pärssida loovust ja loovmängu. Tartu ülikooli teadur Piret Luik kirjutab oma töös „Sotsiaalsed probleemid virtuaalmaailmas“, et liigne teleri ees istumine on viinud selleni, et sageneb vajadus laste mängu suunata, sest arvutimängu mängimise või televiisori vaatamise võimaluse puudumisel ei oska mõned lapsed iseseisvalt tegutseda. 5 Luik kirjutas, et liigne meediatarbimine avaldab halba mõju lapse füüsisele, piirab tema lemmiktegevuste valikuid tehnoloogia eelistamise tõttu ning pärsib loovust ja sotsiaalseid oskusi. Postimehe artiklis „Musklilised multikad“, on kirjas et multifilmide vägivaldsus teeb muret nii lapsevanematele kui ka lasteaiaõpetajatele

Meedia
Colgate total - uurimustöö
8
doc

Colgate total - uurimustöö

Tallinna Pirita Majandusgümnaasium Colgate Total Uurimistöö Õpilased: nimi Klass: 8A Juhendaja: nimi Kuupäev: 28.04.2009 Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus ............................. 3 Tulemused ja järeldused ................ 4-6 Kokkuvõte ................................. 7 Kasutatud kirjandus ....................... 8 2 Sissejuhatus: Töö eesmärk on uurida tarbijate teadlikust uuest tootest. Meie rühm otsustas valida uuringu objektiks toote, mida kasutatakse iga päev. Me tahame teada, kuidas inimesed jäid rahule tootega ja seda, mis soost ning vanusest tarbijad on. Tooteks me valisime Colgate Totalli hambapasta. Otsisime meetodeid, mille abil uurida tarbijate arvamust tootest.Selleks meetodiks me võtsime küsitluse. Uurimist?

Eesti keel
üHE PERE MEEDIAPÄEV
14
docx

üHE PERE MEEDIAPÄEV

Kontoriruumis on seinal ka televiisor, kus mängivad enamasti kas ETV või Kanal 2, samas saab vahetada kanaleid. Hommikuste vahetuste puhul vaatab ema tihti ETV hommikuprogrammi ’’Terevisioon’’ ning korduseid teistest huvipakkuvatest saadetest. Töö lõppedes istub ema autosse ja teel koju saab end jälle maailmas toimuvaga kursis hoida raadio kaudu, taaskord kuulates StarFM’i, Raadio Elmarit ja/või Kuku Raadiot. Kodus veedab ema suure osa oma ajast televiisori ja arvuti taga. Õhtuti vaatab kõigepealt ’’Aktuaalse kaamerat’’ ja edasi juba teise eesti meediakanalite uudistesaateid. Kui pole võimalik tervet õhtut teleri ees veeta, siis vaatab vähem, kuid see-eest valitud saateid, mis huvidele kõige enam vastavad. Meeldivad ETV-s pakutavad ühiskonna- ja poliitikasaated, dokfilmid. Kasutab tihti, erinevate telekanalite veebilehtede vahendusel, huvipakkunud saadete järelvaatamise võimalust. Arvutikasutus kodus sarnaneb

Meedia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun