tähtkujus sündinud inimestel on sarnaseid iseloomujooni ja kas nad mõtlevad ühtemoodi. Autor arvab, et päikesemärk mõjutab inimese olemust, käitumist ja arvamusi, kuid pole olemas 100% mingile sodiaagile vastavat inimest. Otsustasin teha uurimistöö ainult ühest sodiaagimärgist, Kaladest, sest selle tähemärgi all sündinud inimesi ümbritseb mind kõige rohkem. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ei ole varem läbi viidud uurimust sarnasel teemal. Töö meetodiks oli formaliseeritud küsitlus, mis viidi läbi autori tutvusringkonna Kalade seas. Küsitluste põhjal tehti saadud andmete analüüs. Töö koosneb kolmest osast esimene on teooriaosa, kus autor räägib Kaladest ja nende väidetavatest iseloomuomadustest. Teises osas kirjeldatakse meetodit ja antakse ülevaade uurimistöö valimist. Kolmandas osas analüüsitakse küsitluse tulemusi. Nimetatud osadele järgneb kokkuvõte. 2 1. KALADEST ÜLDISELT Kaheteistkümnenda sodiaagimärgi esindajad Kalad (ld
Kadri Sigur MEESTE JA NAISTE TARBIMISHARJUMUSED RÕIVASTUSES EESTIS UURIMUSTÖÖ Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva-ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12 Juhendaja: Helina Prints Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Antud uurimustöö raames läbiviidava küsituse eesmärgiks on saada ülevaatlik pilt sellest, millised on eestlaste rõivaostu ja hooldamisega seotud harjumused. Küsitluse sihtgrupiks on valitud tööealine elanikkond vanuses 18.-52.eluaastat. Eesmärgiks on uurida, millest lähtuvalt teevad mehed ja naised valikuid rõivaste ostmisel, kuidas need erinevad ja kas võib leida ka sarnasusi? Samuti soovime teada saada, milliseid kohti eelistatakse peamiselt rõivaste ostmiseks ja kui palju kulutatakse raha riietele. Üheks olulisek
Tabel 1. Tarbija ostukäitumise käsitlused (Kuusik jt 2010: 83). KÄSITLUS PEAMISED DISTSIPLIINID PEAMISED EESMÄRGID Intepreteeriv Kultuuriantropoloogia Mõista tarbimise olemust Traditsiooniline Psühholoogia, Sotsioloogia Uurida tarbijate otsustus- protsessi ja käitumist Turunduslik Majandusteadus, Statistika Ennustada tarbijate valikuid ja käitumist Tarbijakäitumist mõjutavad nii sisemised kui välised tegurid. Sisemisteks teguriteks on järgmised: Isikuomadused - tarbijad on arukad ja teavad, mida nad tahavad. Nad juhinduvad oma harjumustest, veendumustest ja tõekspidamistest. Maitseeelistused - erinevad tarbijad eelistavad eri kaupu, on nõudlikumad ja kvaliteedist teadlikumad
Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitt
pingereas, jäävad autode alla peamiselt koolivälisel ajal, s.t. õhtupoolikul. Põhjusteks, miks vanainimesed on liikluses nii ohustatud, on nende kehvem silmanägemine ja kuulmine, samuti pikem sõidutee ületamiseks kuluv aeg. Sageli on pensionäridel raskusi ristmike liiklussõlmedest arusaamisega, seetõttu eelistatakse ristmikevahelisi sirgemaid lõike, kus aga juhid jalakäijat märgata ei oska. Pea pooled kõigist jalakäijaõnnetustest põhjustavad sõidukijuhid. Statistika näitab, et suurlinnades kipuvad jalakäijaid surnuks sõitma pigem vanemaealised ja suure kogemustepagasiga roolikeerajad. Märkimist väärib tõsiasi, et peaaegu iga kolmas hukkunud jalakäija oli õnnetuse hetkel purjus. Kõige ohtlikumateks kohtadeks on vöötrajad. Enamlevinud on olukord, kus jalakäija astub ülekäigurajale mõne seisva sõiduki varjust. Väga sageli ei lähe jalakäija täpselt ülekäigurajale vaid kiirustab üle tee selle läheduses, eriti, kui
uuringute tulemused kehtivad ka Rapla Ühisgümnaasiumi noorte puhul. Selle informatsiooni hankimiseks kasutati küsitlust. 2.1 Uuritavate iseloomustus Küsitlus oli suunatud Rapla Ühisgümnaasiumi 7. – 12. klassi õpilastele. Vastanuid oli kokku 234. Valim oli sellise suurusega, kuna enamasti hakatakse sportima väga noores eas ning tihti ka iseseisvalt. Seitsmenda klassi õpilased teevad sporti sageli juba ka regulaarselt. Mida rohkem on vastanuid, seda ülevaatlikum on küsitlus ning seda põhjalikumalt saab vastuseid analüüsida. 2.2 Küsitluse kirjeldus Küsitlus viidi läbi 2015. aasta detsembris, Rapla Ühisgümnaasiumis. 7.-12.klassi õpilastel paluti ühe ainetunni alguses, kas uurimistöö autori või ainetunni õpetaja poolt, vastata paberkandjal olevale küsimustikule, mis oli osaliselt valikvastustega. Vastamiseks kulus keskmiselt 5-7 minutit. Küsitlus koosnes kaheksast erinevast küsimusest ning selle pikkus oli kaks A4-suuruses lehte.
21 3. UURIMISTÖÖ METOODIKA JA ANDMETÖÖTLUS Uurimus viidi läbi ankeetküsitluse vormis. Küstiluse eesmärk on uurida inimeste huvi päikeseenergia vastu ja välja selgitada inimeste teadlikkus päikeseenergiaga seonduvatest teemadest. Küsimustik sisaldas 16 küsimust, millele vastamine võttis aega maksimaalselt 5 minutit. Küsitlus oli anonüümne ning see viidi läbi internetis veebipõhise rakenduse abil (https://www.google.com/docs/about/). Vastanute arv oli 100. Vastused on analüüsitud individuaalselt. Andmete analüüsis kasutatavad graafikud olid koostatud MS Excel'is. 22 4. ANDMETE ANALÜÜS 4.1. Sugu ja vanus Küsimustiku alguses märkisid vastajad ema soo ja vanuse. Vastajate hulgas oli 58 meest ja
Sisukord Tabelid ja joonised................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine............................................................................................................................ 4 2 Küberkiusamine................................................................................................................... 4 2.1 Küberkiusamise liigid..................................................................................................... 6 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis........................................................................... 8 3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring.................................................................................... 9 3.1 Uuringu tulemused......................................
Kõik kommentaarid