Kokkuvõte ajakirjanduses (2)

Kõik arvame teadvat, mis on ajaleht. Oleme seda lugenud, katsunud, krabistanud, sellega tuba tapeetinud, tuld süüdanud, kasutanud seda olulises kambris .
Reporteri põhitöö on teavet koguda ja sellest erinevates ˛anrites lugusid kirjutada.
Toimetaja toimetab reporterite kirjutatud lugusid, annab neile viimase lihvi . Sõnastab vajaduse korral ümber, lühendab, nõuab reporterilt lisateavet, jälgib erapooletust ja tasakaalustatust. Kannab hoolt grammatiliselt õige ja korrektse keelekasutuse eest. Mõnikord paneb loole ka uue pealkirja. Kogu tema töö seisneb lugude selgemaks, arusaadavamaks ja täpsemaks tegemiseks.
Uudisel on miljon määratlust nagu armastuselgi. Mis on ühele uudis, pole seda teisele mitte. Väidetakse: uudis on see, mis huvitab laiu masse ja millest pole varem räägitud. Või materjal, mida peab teadma ja mis aitab probleemi mõistusepäraselt lahendada. Ning teave, mis aitab meelt lahutada.
KES tegi, kellele tehti, kellega juhtus?
MIS juhtus, mida tehti?
KUS toimus?
MILLAL toimus?
KUIDAS toimus?
MIKS, mis põhjusel, mis eesmärgiga?
TÄPNE – kogu esitatav info peab olema tõene ja enne avaldamist kontrollitud. NB:nimede õigekiri!
TASAKAALUSTATUD – tuleb vaadelda probleemi kõigist olulistest külgedest ning anda sõna kõigile osapooltele, hoolimata sellest milline on reporteri enda arvamus.
OBJEKTIIVNE – lugejale tuleb anda kogu oluline ja asjakohane info. Loost ei tohi selguda reporteri arvamus, sest ajakirjanik ei asu ühegi vaidleva tegelase poolele.
Lugu iseenesest rääkis NPNK'st.
Oma kirjutatud loos seletab ta, et squat on hüljatud maja või piirkond, mille noored võtavad omavoliliselt üle ja teevad korda ning linn seejärel legaliseerib see olevat euroopas väga levinud ning siinmail täiesti uudne nähtus. NPNK pidavat olema seega omalaadne pioneer. NPNK nime taha pidavat varjuma ligikaudu 21 noort inimest ja veel umbes kümmekond isikut, kes, nagu ütleb NPNK kõnemees H. H. Rott , tiirlevad ringkonnas. Ta kirjutab ka, et äärmiselt anonüümseks jääva seltskonna puhul ei paista tegemist olevat teismelistega, sest Roti sõnul osa inimesi töötab, osa õpib ja osa on võtnud akadeemilise puhkuse, sest NPNK-l olid hetkel kiired ajad. NPNK pidavat pesitsema kusagil Tallinnas.
Hiljem, pärast NPNK tõe väljatulemist, üritas Eesti Päevalehe ajakirjanik Mari Rebane ennast parandada. Kriitikute arvates, noore ajakirjaniku katsed luhtusid.
Rootsi meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev uuriva ajakirjanduse preemia võitis Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler.
Tunnustus tuli artikli «Paltsule pasunasse» eest, mis mullu aprillis avalikustas esmakordselt maksuameti huvi tollase rahandusministri Tõnis Paltsu tulumaksuprobleemide vastu. Auhinna suurus oli 25 000 Rootsi krooni. Vedleri peamine konkurent oli Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter looga "Äraostmatud".
Maksuamet hakkas võimupartei Res Publica ühe lipukandja ja kõvema rahastaja Tõnis Paltsu (50) kohta uut kausta kokku seadma veel enne seda, kui suurärimees ministriks sai.
Eesmärk võib olla nii mõne nõude püstipanek kui ka kompra, mida saaks kasutada relvana juhul, kui uus minister hakkab oma alluvaid liiga palju pigistama. Maksuamet kuulub just Paltsu valitsemisalasse.
Ministrihärra puhul huvitavad maksuametit eelkõige tema viimase nelja aasta tehingud . Just sel ajal müüsid Palts ning tema kompanjonid hiigelsuurte summade eest maha osalused Levicomi märgi alla koondunud sidefirmades.
Küsimustikule vastanutest 60% olid 16 aastased saare maakonnas elavad keskkooli noored, kellest 80% vastanutest olid naised.
30% arvas , et eesti ajakirjandus pole usaldusväärne, 60% ei osanud seiskuohta võtta ja 10% pidas eesti ajakirjandust usaldusväärseks.
90% küsimustikule vastanutel polnud õrna aimugi, millega tegeleb uuriv ajakirjandus.
Võõrkeelte rääkimisoskus on keskeltläbi 2-3 erinevat võõrkeelt kodaniku kohta.