Meedia küsitlus (0)

Sarnased õppematerjalid

14

docx

üHE PERE MEEDIAPÄEV

AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse. Analüüsitava pere puhul võib rääkida konkreetselt neljast erinevast indiviidist: autor, 19-aastane üliõpilane, kes veedab enamuse ajast koolis ning nädalavahetustel teenindajana tööl; ema, 44-aastane administraator, kellel on igapäevaselt ligipääs meediale nii tööl, kui kodus; vanaema, 84-aastane pensionär, k

Meedia

32

docx

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED

1980. aastatel. Alternatiivne elukäsitlus jõudis Eesti ENSV elanikeni välistelevisiooni, peamiselt Soome televisiooni kaudu. (Vahtre, 2005) Alates 1987. aastast taandusid või vähenesid televisioonist paljud nõukogude perioodile iseloomulikud jooned ja algas periood, mida võiks nimetada ETV teiseks kuldajaks. Sel ajal ilmutas see end tõelise rahvustelevisioonina ning etendas olulist rolli ühiskonna muutumisel. (Lumiste, 1977) 1990. aastate alguses toimus Eesti meedia täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile. Meediamaastik läänestus ja mitmekesistus. Sel perioodil oli televisioon muutumatu. (Vihalemm, 2004) 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA 9 Eestis lähtutakse teleauditooriumi kirjeldamisel enamasti reitingutest. Kõrgete reitingute saamine tundub oluline nii meediajuhtidele kui ka saatetegijatele, seega püütakse

Meedia

33

pdf

Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus

Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1 Uurimisküsimuse ................................................................................................................ 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5 1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5 1.4 Intervjuu....................................................................................................................... 6 1.5 Tekstianalüüs ........................................................

Inimgeograafia uurimismeetodid

45

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid. Kõik need viivad meid kokku teiste inimeste eluga, uudiste või erinevate sündmustega, mis on edasiminekuks vajalikud. Raadio kuulub suulise tekstivaramu hulka, sest me ei näe, vaid kuuleme. Raadiouudis on tänane uudis, seal ei kasutata sõna ,,eile". Raadiouudis on alati mõne tunni või mõne minuti vanune.

Eesti keel

59

pdf

luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS

........................................................................... 39 2.6.7. Küsimus 21. Soov rohkem lugeda............................................................................... 41 2.7. Tulemuste kokkuvõte ......................................................................................................... 45 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 48 LISA 1 Küsitlus ............................................................................................................................. 49 LISA 2 Õpilaste poolt loetavad ajakirjad ...................................................................................... 51 LISA 3 Õpilaste lemmikraamatud................................................................................................. 52 UURIMISTÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE ..............................................................................

Kirjandus

21

doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele ­ kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta ­ see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

38

docx

Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja12. klasside õpilaste lugemisharjumused

'' 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid Tiit Hennoste (2011) on oma artiklis öelnud, et Eesti kuulub selliste maade hulka, kus noored on tagaotsas ilukirjanduse lugemise poolest ning esirinnas ollakse internetis lugemisega. Õpilaste seas edestavad lugemist järgmised hobid: arvuti, sport, tantsimine, televiisor ning sõbrad (Rebane, 2012). 6 2. Metoodika Uurimistöö küsitlus viidi läbi 2013. aasta teisel õppeveerandil Ülenurme Gümnaasiumis ja selle läbiviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Küsitluse vastustest selgitati välja 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused. Küsimustikus märgiti vastused valik- ning vabavastustena. 2.1. Valim Uurimistöö tegijat huvitas, kuidas suhtuvad lugemisse gümnaasiumi õpilased, sest eelneval aastal viidi Ülenurme Gümnaasiumis läbi samasugune uuring põhikooli 6. ja 9

Kirjandus ja ühiskond

31

odt

Taastuvenergia

.......................................................14 2.1.1.1 Küsitluse kokkuvõte.................................................................................................23 Kokkuvõte..........................................................................................................................................25 Kasutatud materjal..............................................................................................................................26 LISA 1 Küsitlus..................................................................................................................................27 2 Sissejuhatus Energia pakub inimestele mugavust ja liikumisvõimalust ning on tööstuse, kaubanduse ja ühiskonna jõukuse loomiseks vältimatult vajalik. Teisest küljest avaldab energia tootmine ja tarbimine keskkonnale märkimisväärset survet

Teadus tööde alused (tta)

Kommentaarid (0)