VANAUSULISTE KÖÖK Maile Nuut k-13B Sisukord Kes on vanausulised? Nende elukoht Vanausuliste kombed Toidu valmistamine Toidud Joogid Kokkuvõte Kes on vanausulised? Vanausulised on Vene ortodokssest kirikust eraldunud usuline liikumine. Vanausulised saabusid Eestisse 17. sajandil, põgenedes Venemaalt tagakiusamise eest. Peamiselt asustavad nad Peipsi-äärseid alasid. Praegu kuulub Vanausuliste Ühingusse 15 000 liiget. Nende elukoht Vanausuliste kombed Ajaloos Venemaalt Eesti alale sisserännanud vanausuliste traditsioonid on Peipsi ääres kestnud omaette elujõulise kultuuriruumina juba 350 aastat. Vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili.
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Triin Pärkma Vanausulised,setud ja Võrumaa Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus (Vanausuliste ajalugu ja kultuur Eestis)..........lk 3 2. Vene vanausulised Eestis......................................................lk 4-5 3. Setud......................................................................................lk 5-6 4. Võrumaa................................................................................lk 7 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................lk 8 Vanausuliste ajalugu ja kultuur eestis Vanausulised on 17
Vanausulised Eestis Esimesed vene vanausulised ilmusid Peipsi rannikule Mustvee ja Kallaste kandis 17. sajandi lõpus. Peale Eestimaa liitmist Venemaaga ning sõjasadama ehitamise lõpetamist Paldiskisse jäid nende järglased elama Tallinna piirkonda. 1807. aastal ehitati Tallinnasse vanausuliste palvemaja. 18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste klooster, mis aga hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Aastast 1740. on andmeid vanausuliste palvemaja avamisest Kükital, andmeid on veel palvemajadest 19. sajandi alguses: Kasepääl, Kallastel, Mustvees, Varnjal, Piirissaarel ja Kolkjal. Vanausulised ei tunnistanud Vene Keisririigi ametlikku riiklikku õigeusku. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest,
.............................................................................................8 2.2.4 Poiste magamistoas................................................................................................ 8 2.2.5 Kihelkonnakooli õuel.............................................................................................8 2.3 Põltsamaa loss............................................................................................................... 8 2.4 Vene vanausuliste piirkond..........................................................................................9 2.4.1 Vene vanausuliste muuseum Kolkjas.....................................................................9 2.4.2 Rajaküla vanausuliste palvemaja......................................................................... 10 2.5 Vudila..........................................................................................................................10
[3, lk. 221]. See määrab isolatsiooni nad elavad, isolatsioon, mis omakorda aitab säilitada iidse vene kultuuri XVI-XVII sajandil, kaasa arvatud Venemaa riikliku toiduga. Toidukultuur, cooking traditsioonid on hoolikalt kaitstud, kauplus, julgustada oma lapsi nii, et nad saaksid neid järgmisele põlvkonnale. Nii see uuring on oluline silmas kultuuripärandi säilitamise. Lisaks uuring traditsioonilist kööki vanausuliste täidab lüngad uuring kultuuri meie küla ja etnograafilised tunnused üksikute rühmade, eriti vanausuliste elanikkonnast. Hüpotees: selles ajaloolises perioodi retseptid traditsioonilisi toite saab hoida ja edasi põlvest põlve. Uurimisobjekti: pärimuskultuuri vanausulised. Teema teadus - traditsioonilised road küla vanausuliste Kama, teeninud Vene ahi. Kronoloogilises raames uuringu - lõpuks XIX - alguses XXI sajandil.
haldusüksuseks on ka Piirissaare vald, mille rahvaarv on rahvastikuregistri järgi umbes 100 inimese ringis. Allpool annan lühikese ülevaate erilisematest asulatest. Kallaste linn Alale, kus praegune linn paikneb toimus 13.-14. sajandil venelaste ja vadjalste väljaranne. On teada, et antud ala nimetati 16.-17. sajandil Parmurannaks. Sisserännanud asukad eestistusid, kuid hilisema (18. sajandil) venelaste rändega piirkonda, muutus ala slaavilikuks ja elukorraldust juhtisid vanausuliste traditsioonid. Tänaseni on säilinud vanausuliste 1802. aastal rajatud puidust palvemaja. Aleviku staatuse sai Kallaste 1921. aastal ja juba 1938. aastal linnaõiguse. Traditsiooniliselt on asula peamisteks majandustegevuseks olnud kalapüük ja sibulakasvatus. Ka tänapäeval on linn suutnud säilitada oma eripärase arhitektuuri ja säilinud on ka väike vanausuliste kogukond. Kallastelt on pärit ka luuletaja ja kunstiajaloolane Aleksis Rannit (1914
Rootsi sai lüüa.Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks.Sõda toimus ülemvõimu pärast Läänemerel. 30a.sõda-Sõda puhkes protestantide ja katoliiklaste vahel, tegelik põhjus oli aga ülemvõim Euroopas.Põhivastasteks olid Saksa- Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik Sõda lõppes Vestfaali rahuga (1648).Üldse kestis sõda 1618-1648. AJAD:1558-1583 Liivi sõda. 1632-Tartu ülikooli asustamine.1656-kiriku reform Venemaal,vanausuliste teke eestis.1618-1648- 30a.sõda.1700-1721-põhjasõda ISIKUD:Karl XI-oli Rootsi kuningas 16601697. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena troonile pärast tolle ootamatut surma.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks.Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632.Karl IX poeg.Oli 30a. sõjas hiilgav väejuht.Karl XII-oli Rootsi kuningas 16971718
– Sügava (põlvini ja maani) kummarduse asemel vööni kummardus – Ristikäigud vastupäeva – Jeesuse nime endise Исус asemel Иисус – Ristimisel kasteti inimene kolm korda üleni vette, uue korra kohaselt tilgutatakse vett pähe • Raskolnikud (e. Lahkusulised) kuni 17.04.1905 (kõikteised - ketserid) • 1676 – Solovetsi kloostri mäss • 1681 – vanausuliste rahutused jõudsid Moskvasse • 1682 – vanausuliste massiline hukkamine • 1685 – Tsarinna Sofia 12 artiklit • Vanausuliste väljasaatmine riigi äärealadele • Nikolai I valitsemise ajal kahanes vanausuliste arv Eestis 208-lt – 27 inimeseni. • Keelati uute palvemajade ehitamine, suleti olemasolevaid. Avatuks jäi vaid Kasepää palvemaja. • Nikolai II andis 17.04.1905 välja usuvabaduse seaduse • 17 saj
(huviühendused, klubid, seltsid, usuühendused) ning -ametid. m i (koolid, haiglad, pensioniametid jne) t MTÜ Tartu Naiskoor Domina t e Tartu Fotoklubi Art Models Tartu Ülikool t u MTÜ Rahvatantsuselts Upsijad Eesti Maaülikool l Üliõpilassegakoor u Eesti Lennuakadeemia n Eesti Vanausuliste Koguduse Liit Tartu Pensioniamet (Lõuna Pensioniameti Tartu d büroo) Tartu Pühade Aleksandrite kogudus u s Sõudmise ja Aerutamise Klubi TARTU Tartu Ülikooli kliinikum s e Maarjamõisa haigla Entusiastide Klubi MTÜ k t Eesti Töötukassa Tartumaa osakond Eesti Anestesioloogide Selts o
Peeter I reformid Venemaal * Peeter I suhtus halvasti munkadesse ja nunnadesse, kes tema arvates olid priileivasööjad. Ta püüdis piirata nende hulka sellega, et määras kindlaks iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise. * Valitseja paigutas kloostritesse elama haigeid, rauku ja kerjuseid, nõudes kloostritelt nende ülalpidamist. * Esialgu ilmutas Peeter I leebust ka vene vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. * Levitati kuuldusi, et tsaar on ära vahetatud ja et Peetri näol on maailma tulnud Antikristus. * Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. * Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. * Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel.
Tsässon on lihtne puidust ehitis, mille tunnuseks on katusel olev rist. Kui turist tsässonast midagi ei tea, võib ta sellest märkamatult mööda kõndida, kuna välised ilustused või muu silmatorkav kujundus sellel puudub. Sisustus on õigeusu stiilis kuid lihtne. Tsässonas on mõned ikoonid ehk setu keeles pühasepildid, mis on kaetud tekstiiliga ehk pühaserätiga. Süüdata saab küünlad ja vaasides on lilled. 26. Vanausuliste pühakojad Pühakojas tunnete vanausulise ära musta värvi kirikuriietuse ehk sarafani järgi. Vanausuliste palvelad on väga suure väärtusega kuna need on seest rikkalikult kaunistatud väga vanade ja hinnaliste ikoonidega. Kahjuks on vanausuliste palvelad sattunud ka ikoonivaraste ohvriks. Palvelaid on Peipsiäärsetes vanausuliste külades mitmeid.
majapidamisoskuste jagamine) Kirik Peeter I reformide ajal 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör P I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse (priileivasööjad) -> paigutas kloostritesse elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise vanausuliste tagakiusamine (1666- 1667 kirikukogu ja 1685 tsaari ukaasiga lindpriideks), ainsaks pääseteeks põgenemine Vene impeeriumi äärealadele, sh Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1755 Moskva ülikool, kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond
See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud teistelt kultuuridelt. Mõningad rahvakultuuri nt usundiliste nähtuste juured ulatuvad aastatuhandete taha. Kujunesid rahavkultuuri iseloomulikud piirkonnad- Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Lääne-Eesti ja saared. Lääne-Eestile ja saartele olid iseloomulikud Skandinaavia mõjutused. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Eestis taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-,kiriku- ja maareformi.Eesti kultuuri mõjutas industrialiseerimine ja moderniseerimine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis suunati omariikluse rajamisele. Eestikeelsel kirjanduses ilmusid ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt
on Võõpsu alev; jõe parempoolsel kaldal Võõpsu küla, mis jääb Setumaale. Migula (Nikolai) tsässoni ehk palvemaja ümber toimuvad külapaevad, matused jt küla uritused. Tsässon on ehitatud 1710.aastal. Tegemist on väga vana ehitisega, kuid kuna sel ahju pole, siis ise ta põlema ei lähe ja kuna tegemist on püha kohaga, siis on see ka küla poolt hoitud. Oleme Peipsi madalikul, maa on Peipsist vaid mõne meetri kõrgusel. Jõuame Beresje külla, mida nimetatakse ka vanausuliste külaks. Vanausulised on need õigeusklikud, kes ei tunnista 17.sajandil Nikolai poolt algatatud reforme. Praegu on Eestis 11 vene vanausuliste kogudust u 15 000 liikmega. (3) Kuna vanausulistel on sibula kasvatamine vaga traditsiooniline asi, siis jäävad ka siin silma mitmed sibulapõllud. Edasi sõites võib vasakut kätt näha Pihkva järve. Mödume Laosseina külast ja sealsest tsässonist ning Mikitamäe kahest tsässonist. Jõuame Värskasse
on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest ajast tuntud sibula- ja kurgikasvatajad. Olulist rolli kohalikus majanduselus omab kalapüük. Väga hinnatud on Peipsi suitsurääbis, latikas ja koha. Kuna Peipsi järv asub Eesti idapiiril, siis võib Mehikoormas hea ilmaga silmitseda Venemaa randa, mis asub Lämmijärvel kõigest kahe kilomeetri
Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased,hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Minu arvates on Eestimaa üks tore, armas, pisike paigake, kus elada. Ma isiklikult jääksin ilmselt Eestisse elama, aga silmaringi laiendamiseks käiks ka teised riigid läbi. Eestimaal on kõik omavahel sõbrad, isegi vihavaenlane suudab pisikeses Eesti riigis olla sõber. Eesti riik on pisike suuruselt aga ta on hingelt suur. Eesti riik on minu arvates maailma parim paik kus elada. Aitäh kuulamast!
Fifth level Vähemusrahvuste kultuuriseltsid Eestis · Rahvusvähemuste kultuuriseltsid Eestis ühendavad kümneid tuhandeid inimesi eri rahvustest (ca 120), kes peavad Eestit oma kodumaaks, samas aga püüavad säilitada oma rahvuskultuuri, traditsioone, keelt. · Praeguse seisuga on Eestis registreeritud enam kui 200 rahvuskultuurilist seltsi ja ühendust. · Näiteid: Eesti Aserbaidzaani Kultuurikeskus "Ajdan", Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon, Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing jne. Kasutatud kirjandus: http://www.rvke.ee/ http://www.forumcinemas.ee/movie/5432 http://www.mistoimub.ee/wad/#action=viewlocationobject¶ms=action$g http://www.venekeskus.ee/est/firma http://www.veneteater.ee/
kultuurist ja luua lastele kultuurne keskkond. · Ühiskond peaks rohkem väärtustama rahvakultuuri (rahaline, moraalne toetus riigi poolt), tuleks korraldada rahvuskultuuride festivale ja pidustusi. Tähtsaks aspektiks vähemusrahvustega heade sidemete hoidmisel on tolerants. Vähemusrahvuste organisatsioonid · Eesti Ukrainlaste Kongress · Eestimaa Rahvuste Ühendus · Eesti Vanausuliste Kultuurikeskus · Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon · Ida-Virumaa Integratsioonikeskus · MTÜ Eesti Aserbaidzaani Kultuurikeskus Ajdan · MTÜ Pärnumaa Vähemusrahvuste Liit RADUGA · MTÜ Vene rahvuskultuuriliste organisatsioonide ühendus SADKO Eestis · Tallinna Slaavi Kultuuriühing · Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis · Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis Täname tähelepanu eest.
Otepää LP), Tõrva-Helme turismipiirkond, Taagepera loss (Helmes, juugendstiilis mõisahotell), Otepää ja Kääriku suusa- ja matkarajad, Valga muuseum. Viljandimaa: Viljandi (vanalinn, ordulinnuse varemed, lossimäed), Soomaa rp (rahvusvah projekti EDEN võitja 09), Loodi LP, Olustvere mõisakompleks, Halliste ürgorg. Jõgevamaa: Endla LKA (rahvusvah tähtsus, Endla soostik), Betti Alveri park ja muuseum (Jõgeval), Põltsamaa (Liivi ordu linnus, lossihoov, veinikelder), Mustvee (vanausuliste kirik), Palamuse (O.Luts), Elistvere loomapark, Puurmani loss, Kratiküla (Kalevipoja muuseum). Pärnumaa: Pärnu (raekoda, Punane torn, rannapromenaad), Nigula LKA (raba), Tõstamaa (mõis, Pootsi tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim). Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud).
· Pandi tööle Uurali rauamaagikaevandused · Riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide tarvis · Uus maksusüsteem pearahamaks · Hingeloendused · Uus valitsemiskorraldus Senat asendas bojaaride duuma · Kolleegiumid tänapäevaste ministeeriumite eelkäija · Keelati pikad habemed- habememaks · Kaasati naised seltskonnaellu Vanausulised Eesti Vabariigis Vanausulised pagesid Vene riigi äärealadele, ka Peipsi järve läänekaldale, kus tänini on vanausuliste asulad. 1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsimaal, Tartus ja Tallinnas.
Juba sellise ameti olemasolu on ebainimlik! ,,Ristikäik Kurski kubermangus" läbilõige kirevast vene ühiskonnast ,,Ivan Groznõi ja ta poeg" hullunud tsaar oma äsjatapetud pojaga Kuulsad on portreed vene kirjanikest ja heliloojatest (Tolstoi, Mussorgski jt). Teine kuulus vene realist * Vassili Surikov (1848-1916). Eelkõige ajaloomaalija. ,,Streletside hukkamise hommik" Peeter I viib läbi temavastase vandenõu osaliste hukkamist ,,Bojaarinna Morozova" vanausuliste üht juhti viiakse minema, (vangi?) ,,Jermak Siberit vallutamas" kasakasalk võitmas maad juurde Vene riigile * Vassili Perov maalis ilmekaid olustikustseene, samuti portreid, töödele vahel omane humoorikas alatoon. Realistlikus laadis alustas, kuid hiljem sai olulisi mõjutusi impressionismilt vene parimaid maastikumaalijaid Isaak Levitan (1861-1900), kellele on omane lüüriline loodusekäsitlus.
Aastasele Mihhailile. Tsaar Mihhail pani aluse Romanovite dünastiale, mis oli Venemaa troonil 1917. Aastani. Tsaar Mihhail Romanovi valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks muudeti kirikurist kolmesõrmeliseks. Endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks. See viis 1656. Aastal kiriku vanade kommete pooldajad pandi kirikuvande alla, nad põgenesid tagakiusamise eest Põhjaaladele või Taigasügavustesse ja osa asus elama Eestisse Peipsi-Järve läänekaldale, kuhu tekkisid vanausuliste külad. Venemaa oli Euroopast ära lõigatud, tema ainus tähtsaim sadamalinn oli Argangelsk, mille rajasid 16. Sajandil inglased. Läänes Piirasid Venemaad Rootsi, Poola ja Türgi. 17. Sajandil oli Moskva pindalalt Euroopa suurim linn, kus elas üle 100 000 elaniku. Suuremate tulekahjude korral langesid tuleroaks terved linnaosad, sest majad olid puust. Tänavad olid kevadel ja sügisel porised, Suvel aga tolmused, sest tänavasillutist polnud.
Osales põhjasõjas. G.Otrepjev-munk,ta oli esimene,kes pidas end pääsenud Dmitriks.1605 krooniti ta tsaariks, kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased. Segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi,nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks.Toimusid sõjad ja segadused.Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. AJAD:1558-1583 Liivi sõda. 1632-Tartu ülikooli asustamine.1656-kiriku reform Venemaal,vanausuliste teke eestis.1618-1648- 30a.sõda.1700-1721-põhjasõda Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 16181648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike. Üheks peamiseks oli konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel, mistõttu seda on peetud viimaseks suureks ususõjaks Euroopas. Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. Sõda
Kuramaad asustanud sakslased Baltikumis. Eesti ajaloos mängivad nad suurt rolli alates 12.-13. sajandist kui Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu vallutasid ning ristiusustasid praegused Eesti ja Läti alad. Lisaks on nad suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), patriitsidest ning vaimulikest. 6. Vanausuliste all mõeldakse enamasti Peipsi lääne- ja põhjarannikul elavaid venelasi, kes olid mõisnike juurest põgenenud sunnismaised talupojad või õigeusu kiriku jälitamise alt pääsenud. Eestis on nad elanud juba aastasadu. Nad olid reformidele vastuseisjad ning nende ideoloogias on palju ühiseid jooni protestantlike usulahkudega. 7. Eesti kultuuri tutvustus: a) Ameeriklasele: Eesti-pisike täpp maailmakaardil kuid siiski märgatav. Tõenäoliselt teatakse
puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest ajast tuntud sibula- ja kurgikasvatajad. Olulist rolli kohalikus majanduselus omab kalapüük. Väga hinnatud on Peipsi suitsurääbis, latikas ja koha. Kuna Peipsi järv asub Eesti idapiiril, siis võib Mehikoormas hea ilmaga silmitseda Venemaa randa, mis asub
21.00 Ööoode 11.päev 09.00 Hommikusöök 11.00 Stardime Alutaguse Seiklusparki, kus on 5 erineva raskusastmega rada ja pikad (http://www.alutaguse.com/index.php/seikluspark ) 14.00 Läheme lõbutseme ka suvisel tuubirajal. 13.00 Mõnus aeg rannas (võrkpall, sulgpall), lõunasöök puhkekeskuses. 16.00 Läheme Kolkja Vanausuliste Muuseumi, kus giid aitab meil tutvuda Peipsiäärsete kommete, vanausuliste kultuuri ja elulaadiga. 18.00 Läheme Alatskivi lossi, kus meid ootab uhke Õhtusöök ning majutus uhketes sviitides. ( http://www.alatskiviloss.ee ) 12.päev 9 10.00 Äratus ja hommikusöök 11.00 Kohtume Peipsi ääres tuntud kalaspetsialisti Vladislav Korsetsiga, kellega läheme
Padussaare soo. Mikitamäe vald asub RMK Kagu regioonis ja Orava metskonnas. Beresjele, Lüübnitsale ja Audjasaarele sookaitseala pindalaga 1550 ha see on erilise taimestikuga sooala, mis on eriti värvirikas kevadel ja sügisel. Turism Beresje küla Beresje umbjärv on Peipsi jäänusjärv. Vesi on hästi soojenev ja ujumiseks mõnus. Suvel katab järve pinda kaunis vesirooside vaip. Küla lõpus on külakalmistu, kus on ka vanausuliste matmispaik. Lüübnitsa küla Küla lähedale Lämmijärve kaldale on ehitatud vaatetorn. 12,5 meetri kõrgusest vaatetornist avaneb kaunis vaade ümbrusele Lämmijärvele ja seal asuvale kahele Venemaa saarele Kolpinole ja Mtesile, ümbruskonna küladele Tegevusalad Tänapäeval tegelevad Lüübnitsa külaelanikud kalapüügi ning köögiviljakasvatusega. Kevadel võib näha kala nöörile aetuna kuivamas
Kokkuvõte Katsikutel käimine on tänase päevani säilinud. Sellel on oma praktiline väärtus. Nime andmine lapsele ja sellega seoses lisavanemate saamine on olnud nii meie kui teiste rahvaste tavandis oluline. Paljude jaoks on oluline praegugi. Pole põhjust aravata, et selline tava ei võiks meil olla vana aastatuhandeid. Näiteks kaugetel hõimlastel mansidel on vähemalt kolm ema - sünnitaja, ämmaemand ja nime andja ema. Risti sõna on arvatavasti jõudnud maakeelde vene vanausuliste vahendusel kaua aega tagasi. Ristimärgil pole aga meie varrude tavandis tähtsust ning kristlik ristimine haakub sellega kunstlikult. Ristiema ja -isa kutsutakse maakeeli vaderiteks. Selles sõna osas on aga selgusetu, kas tegu võib olla keskaegse alamsaksa laenuga. 8 Kasutatud allikad http://delfi.ee/persoon/mehejutt http://www.perekool.ee/index.php? id=43747&class=forum&action=post&post=1427683 9
Lääne- Eestile ja saartele olid iseloomulikud Skandinaavia mõjutused. Lõuna-Eestis (eriti Mulgimaal) säilisid mitmed vanapärased kultuurinähtused kõige kauem. Kogu eesti rahvakultuuri seisukohast olulisemate ja püsivamate ühiste elementidena võib nimetada regilaulu, rehielamut, rukkileiba, rukkilill, pulma- jajõulukombeid ning sügisest hingedeaega. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivatenatsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi
ALEKSEI 1645-1676 1649. a. Maakogu seadustikuga kuulutati tsaari võim jumalapoolt antuks. 1656. a. kirikulõhe (raskol). Vene õigeusu kirik lõheneb. See saab alguse mordva talupojaperest pärineva endise Novgorodi metropoliidi, nüüdse Moskva patriarh Nikoni kirikureformidest. Reformide teostamiseks kutsus ta maale ukraina ja kreeka õigeusu vaimulikke. Vanausulised pidasid neid aga väärusulisteks, keda jumal on karistanud võõra võimu alla sattumisega. Vanausuliste arvates oli nende kanda Moskva kui III Rooma missioon. Uute kommete juurutamine tekitas aga laialdast umbusku ja vastupanu. Seda tihti hirmu tõttu. Reformi vastased ehk vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid kiusati taga. See tõi kaasa usulise fanatismi kasvu. Osa vanausulisi kaldus äärmisesse asketismi ja enesepiiramisse kuni ühiste enesepõletamisteni välja. Esialgu tsaar toetas reforme, sest need vastasid tsentraliseerimispoliitikale. Reformidega
9) Siegfried von Vegesack-baltisaksa päritolu saksa kirjanik ja tõlkija Teoseid: Balti tragöödia. Eesti Päevaleht 10) Else Hueck Dehio(1897-1976)-pärit Tartust,enamuse tema teoste toimumiskoht Tartu ja selle ümbrus. teos,,Renata,, 19. Mille poolest erinevad tänasel Võrumaal elavad setud ja võrukesed? Erinevad usulise kuuluvuse ja kultuuritavade kui ka keele poolest.setu keel on võru keelele küll lähedane setu murre kuid keel on teistsugune. 20. Kirjeldage lühidalt vanausuliste kultuuri Eestis. Mille poolest erinevad vene vanausulised õigeusklikest? Nad löövad risti ette endiselt kahe sõrmega Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega Ei austata pühakuid kes on pühakuks tunnistatud pärast 1666aastat Lastele valitakse nimed kirikukalendrist Teenistusel tuleb kanda traditsioonilisi rõivaid naistel pikk seelik ja rätt peas mis pannakse kinni haaknõelaga mitte sõlmega Rangemates sektides ei tohi mehed habet ajada
Lõuna-Eesti ning Lääne-Eesti ja saared. Lääne-Eestile ja saartele olid iseloomulikud Skandinaavia mõjutused. Lõuna-Eestis (eriti Mulgimaal) säilisid mitmed vanapärased kultuurinähtused kõige kauem. Kogu eesti rahvakultuuri seisukohast olulisemate ja püsivamate ühiste elementidena võib nimetada regilaulu, rehielamut, rukkileiba, pulma- ja jõulukombeid ning sügisest hingedeaega. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setode, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. 12 Kokkuvõte Eesti riik on kokkuvõttes väga ilus ja loodusrikas riik, kus on sõbralkud inimesed ja armsad väiksed linnad. Õhk on puhas ja lärm pole kurta. Mulle meeldib Eestis elada ja plaan mujale minna ei tuleks pähegi. 13 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti http://et
lätlaste sisse imbumine selge, kuna lõuna eesti inimestest tühi ning neil võimalik põhja poole nihkuda vabadele aladele ja eesti ruum väheneb (17. sajandi algus) rootslased eestisse asunud 13. sajandi algusest. neid tuleb juurde kuna eesti kuulub tol hetkel rootsi riigi koosseisu. Rootslaste õiguslik seisund erineb eestlastest (ei võinud teha pärisorjadeks jne) Eesti-Läti etniline piir tänasel kujul 17. sajand tekib peipsi äärde vanausuliste asustus, (kolkja, Varnja jne) VASA - Gustav II Adolfi välispoliitika näide laev mis läks esimesel sõidul põhja ja oli seal 300 aastat Vasa muuseum laeva nimi VASA (vasade dünastia järgi nimetatud, mitte inimese järgi) rootsi kuningas lasi ehitada selle ja läks põhja sest oli nii võimas(suur) parajasti oli käimas sõda poola vastu ja oli vaja laevastikku, et poola alistada uppus, sest raskus oli valesti pandud ja laev hakkas kõikuma, vesi tuli alumsitest
lapitekk. · Tootsi lugude mail Palamusel on äratundmisrõõmu nii suurel kui väikesel. · Külmalinnas Jõgeval on "Jõuluvana kodu". · Elistvere loomapargis on looduslähedastes tingimustes võimalus tutvuda kodumaiste metsloomade ja -lindudega. · Peipsiäär võlub omanäolisusega, kus omamoodi kombed ja tavad. Kilomeetrite pikkused tänavkülad ääristamas rannajoont, vanausuliste kultuur, möödasõitjate ootel värsked kurgid, tomatid, sibulad, küüslauk ja suitsutatud kala. · Osasaamise rõõmu pakuvad sellised suured üritused nagu Kalevipoja Uisumaraton, rahvusvaheline motomatkajate kokkutulek ,,Jõgevatreff" Kuremaal, Põltsamaa Fest vabaõhukontserdid, Kalevipoja Kala- ja Veefestival, Kalevipoja Rulluisumaraton ning Suur Üleriigiline Paunvere Väljanäitus ja Laat. Vaatamisväärsused:
juba Eesti rahvuskööki kuuluvad toidud, mis algselt teistelt rahvastelt laenatud. Seega oleme võtnud kõigist teistest toidukultuuriest parima, arendanud edasi ja kombineerinud selle oma toidupärandiga. Eesti erinevais paigus, Lääne-, Lõuna- ja Ida-Eestis, on võimalus leida mitmeid piirkondi, kus on säilitatud ajalooliselt välja kujunenud, eripärase köögi toite ja toidukultuuri. Nii pakutakse Saaremaal või Kihnu saarel, Setomaal või vanausuliste külades just neile paikadele omaseid toite autentses kultuurikeskkonnas. Kindlasti peaks Eesti külalidtele pakkuma meile eriti iseloomulikke toite: leiba ( magushaput rukkileiba, hapukapsaleiba, silguleiba), suupisteid ( kilusalatit, marineeritud ja soolatud räimi), sülti, sõira, suppe ( eestipärast herne-, talupoja-, külasuppi), põhitoite ( Mulgi putru, Mulgi kapsast, seapraadi, suitsutatud liha ja kala, hautatud hapukapsaid, verivorste), magustoite( metsamarju,
1689 võttis vastu Õiguste billi ja ususallivuse akti. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. Võitlus jätkus eeskätt valimisõiguste ümber. Kirik Peeter I. Reformide ajal. Peeter I sattus konflikti Vene õigeusu kirikuga, kui ta suuri ümberkorraldusi läbi üritas viia. 1700 a. suri kirikupea Adrian ning siis loodi kiriku juhtimiseks Püha Valitsev Sinod. P I püüdis piirata munkade ja nunnade arvu. Esialgu ilmutas P I Vene vanausuliste suhtes leebust, kuid tänu raskolnikute kindlameelsusele järgnesid repressioonid, tänu millele pidid paljud vanausulised elama asuma Venem. Äärealadele ning vallandati riigiteenistusest. Kooliharidus 18. saj P I püüdis luua Venem. Koolide võrku, sest tajuti Venem. mahajäämust hariduse vallas. P I eluajal suudeti asutada 46 kirikukooli. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi. Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine
Vana vene tava oli risti ette löömine 2 sõrmega, Kreeka eeskujul võeti kasutusele 3 sõrmega ristimärgi tegemine. See mitme sõrmega risti ette lüüa, kes aksepteerib neid reforme ning kes mitte. Väga oluline osa ühiskonnast seda reformi vastu ei võtnud- tulemuseks RASKOL (lõhe). Ühel pool juhtiv vaimulikkond ning kuulekam ja haritum rahvas kes läksid uuendustega kaasa ning teisel pool need kes ei läinud (lihtrahvas ja mõned vaimulikud). Küsimus juba riiklikul tasandil. Algab vanausuliste massiivne tagakius. Kes polnud nõus, need pagesid (Põhja-Vm , Siberisse, Rootsi aladele, Peipsi äärde). Ka Latgale Vene vanausuliste asustus, lõunasse kasakate juurde Doni äärde. Vanausulised ise jagunevad mitmesse suunda ja voolu. Tähtsaks saab kõigest vanast kinni hoidmine. Traditsioonilistes vanausuliste majades külaliste jaoks eraldi nõud, nt ise ei tohi ka vett võtta kellegile külla minnes (visatakse ära)- kultusliku puhtuse hoidmine (,,oleme viimased
looduskaitseala, Vooremaa maastikukaitseala, Anne looduskaitseala, Konguta looduskaitseala, Pangodi maastikukaitseala ja Pähklisaare maastikukaitseala. (viide 3) 18. Vaatamisväärsused Tartumaal asuvad mitmed erinevad muuseumid, mis on turistide meelaspaiku. Näiteks põllumajandusmuuseum, rahva muuseum, spordimuuseum, linnamuuseum, mitmed koduloomuuseumid jpm. Huvitavat leidub veel Peipsi ääres vanausuliste külas, mis meenutavad väga Venemaa ridakülasid. Ühel tänaval on mitmed kirikuid, palvekojad, kalmistud jms. Mis on veel imepärasem on Alatskivi loss. See on üleni valge ja mitmete tornidega ning erineb väga tavalistest Eesti mõisatest. Kuid see loss ongi valminud ühe prantsuse lossi väiksema koopiana, sest selle omanikule meeldis oma loss Prantsusmaal nii väga, et lasi sellise rajada ka Eestisse. (viide 12) Alatskivi loss
462 1valdadesse 894 1,6 1931 19 509 18 077 1 432 tagustesse ja Peipsi 1932 19 742 16 641 3 101 1 294 4 395 rannikul vanausuliste aladele, 4,0 samuti mitmesse -701 linna (Tallinn, Narva, 1 035 0,9 Tartu, 1933 18 208 16 472 1 736 Petseri). 110 Rootslaste
tulemusteta Kärde rahuga. Fjodor III (1676-1682) Elas aastatel 1661-1682. Fjodor sai tsaariks vaid 16-aastaselt, kuid juba siis oli ta tervis niivõrd vilets, et ta ei lahkunud Moskva Kremli müüride vahelt ega saanud kahest abielust järeltulijaid. Fjodor oli hardalt usklik ning püüdis jätkata isa alustatud kirikureforme. Ta vabastas asumiselt reformi algataja, endise patriarhi Nikoni ja lasi elusalt põletada vanausuliste juhi Avvakumi. Kuid enne kui Fjodor jõudis midagi suuremat ette võtta, suri ta vaid 20-aastaselt. Ivan V (16821696) Elas aastatel 16661696. Oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime.Valitses koos Peeter I'ga kuni surmani, ,,vanema" tsaarina. Peeter I (16821725) Elas aastatel 1672-1725. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene.Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks.
Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude,rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti# (31.märts.2013 17.15)
Eesti turismipiirkonnad · pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), · Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), · Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), · Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Turismi arengut mõjutavad tegurid (turismi keskkond) · Turism on ühiskonna sotsiaal-majanduslikest suhetest tulenev nähtus. · Tema nõudluspoolt kujundavad elanikkonna majanduslikud võimalused, kodanikuvabaduse määr, vaba aja olemasolu, reisivalmidus jt. Tegurid. · Turismi pakkumispoolt kujundavad riigi ettevõtluspoliitika, ja sotsiaal- majanduslikud eesmärgid.
Talupoegade olukord kergenes, sest maksud ei kõikunud. Aadlike tungival soovil aga kinnistati pärisorjus. Kinnitati , et on sunnismaisus ja talupoeg on mõisniku omand. See ongi pärisorjus, kuna pangi ametlikult kirja. Sp öeldaksegi, et Rootsi ajal kinnistati lõplikult kuigi tunnused juba ordu ajal. Pärisorjus 1645 Eestimaal, 1671 Liivimaal. Sisseränne. 17 sajandil venemaalt suur sisseränne eestisse, sest venemaal oli usureform ja vanausuliste tagakiusamine. Eestisse rahvast kõikjalt Euroopast, kuid siia ei jõudnud juute, kes muidu rändasid mööda euroopat. Seoses paremate tingimustega suurenes eestlaste arv kuni 4x. 1602-1603 langes alla 100 000, 1670ndateks aga 400 000 suurenes sündimus ja ka sisseränne. Talupojad rahul, aadlikud rahul kuni 1680. siis aga reduktsioon- mõisamaade riigistamine (mõisnike eramaad võeti ära ja riigi valdusse). Põhjus- riigil oli raha otsas ja riigikassa vajas täitmist
3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 14.Mis on Eesti turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 3 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 4 Eesti vähene tuntus 5 Jätkuvalt parandamist vajav maine 6 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 7 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 15. Milleks kasutatakse klienditeekonna meetodit? See on analüüsivahend ja kliendisuhete juhtimissüsteemide kujundamise vahend teenindusettevõttes. 16
aastani. Kirikulõhe Venemaal. Tsaar Aleksei valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks ristimärki tuli teha kolme sõrmega. Endise korra pooldajaid nimetati vanausulisteks. See viis 1656. aastal lõhenenud vaimulikkonnani, vanade kommete pooldajaid pandi kirikuvande alla, nad põgenesid tagakiusamise eest kaugele põhjaaladele. Osa vanausulisi asus elama Eestisse Peipsi lääne kaldale, kuhu tekkisid vanausuliste külad. 30- aastase sõja etapid. 30 aastane sõda sai alguse 1618 aastal , kuni 1648. aastani. Sõdisid protestantlik unioon ja katolliklik liiga. a) Tehhi sõda 1618-1625 b) Taani sõda 1625-1629 c) Rootsi sõda 1630-1634 d) Prantsuse sõda 1635-1648. Põhjasõda. 1700. aasta talvel ründasid saksi väed ootamatult Riiat. Kuigi linna valluatad ei õnnestunud, jätlati piiramist. 30. novembril 1700 puhkes Narva all suur lahing. Rootslaste kätte langesid kõik vastase suurtükid. 1701
Loonus-naturaalmaks, mida anti mõisnikule(küünlad, vill jne) Sellega talupoegade olukord veidi kergenes. Samas aadlike surve tõttu kinnistati pärisorjus. Kinnitati, et talupoeg ei tohi põgeneda, sunnismaisus ja öeldi, et talupoeg on mõisniku omand. Kuna see pandi ametlikult kirja , siis sellest ajast pärisorjus ametlikult, kuigi kõik tunnused olid juba Liivimaa ajal. 1645-Eestimaal ja 1671 Liivimaal. 17 saj Venemaalt suur sisseränne Eestisse, kuna seal oli vanausuliste tagakiuamine .Muudest maadest ka. Huvitaval kombel ei jõudnud siinsetele aladele aga juute. Seoses paremate elutingimustega suurenes eesti rahvaarv 4kordelt.Pärast Liivisõda oli max 100 000 meid. Aadlikud rahul kuni 1683.REDUKTSIOON- maavalduste riigistamine,mõisnikelt võeti eramaad riigi valdusesse. Põhjus: Riigi raha oli otsas, kassat oli vaja täita. Riigi maal elavad talupojad maksid maksud otse riigikassasse.Tekitas mõisnikes väga suurt vastuseisu, aga neil puudus
See moodustas vaevalt 3-4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle, suuresti hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. 2 Varane väljaränne algas nn. immigatsioonietapiga 16.-17. sajandil ja kulges üle Rootsi- Vene riigipiiri (mõnede vanemate Venemaa eesti-asunduste legendide põhjal sai see alguse koguni 14.-15. sajandil Vana-Liivimaalt). Sellesse aega jäi ka vastupidine liikumine – vene vanausuliste immigratsioon Baltikumi. Baltikumi Venemaa koosseisu lülitamisega 18. sajandi algul algas migratsioonietapp. Stiihilist migratsiooniliikumist soodustas protestantliku kultuurimaastiku kujunemine uue Venemaa pealinna regioonis, mille tugipunktideks olid saksa kolonistid maal ja saksa ning soome kogudused Peterburis ja Kroonlinnas. Koos esimeste luterlike etnokonfessionaalsete kogukondade kujunemisega ingerisoomlaste alal ja Vene riigi
4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 12. Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 2 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 3 Eesti vähene tuntus 4 Jätkuvalt parandamist vajav maine 5 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 6 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid),
viis turisti ja viis õpilast. 27% kohalikest elanikest vastas esimesele küsimusele, et nähti Jumalaema ilmutust, 6% aga, et Kuremäge on pühaks kohaks peetud väga vanast ajast- enne kristluse jõudmist siiakanti. Algul olid paganliku pühakohaga hädas katoliku ja luteri kirikuisad, sest mäel toimusid riitused, mida paganlikeks peeti. Hiljem tekkis paganlikule kultusele juurde õigeusu jooni– tõenäoliselt seoses nn vanausuliste kolimisega Kuremäe lähedale ( osa juttude järgi Sootaguse kanti ) Oletatakse, et lugu jumalaema ilmumisest on mingil kujul pärit 18. sajandist. Kui siis 19 saj. hakkas riik õigeusu kirikut kui riigikirikut Baltimaades tugevdama, kasutati rahva kokkutulemist Kuremäel õigeusu promomiseks. Ilmselt oli olemas ka plaan ehitada vähemalt suurem kirik, kloostri mõte tuli tõenäoliselt veidi hiljem. See ei meeldinud
langus Harjumaal ja Kesk-Eestis, Saaremaad puudutas see vähem. Rahvaarvu tõus, sest 1) loomulik iive oli positiivne, 2) sisseränne sisse rändas vähemalt 10 rahvuse esindajaid. Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjaväkke), lätlased (sõjategevus ja nälg puudutas neid vähem, Eestis palju viljakat vaba maad), venelased (ei assimileerunud, 17.saj kirikureform , pöörduti algse kristluse juurde, neile ei meeldinud vanausulised(?), Peipsi järve läänekaldal vanausuliste külad, need siiani säilinud. Rahvaarvu langus: tingitud Suurest näljast. Järgmine langus: 1) Põhjasõda, 2) 1709-1710 Eesti aladel katk. Haldusjaotus Rootsi ajal Olid jagatus 2 kubermangu vahel põhjas Eestimaa kubermang, keskus Tallinn, L-Eesti ja P- Läti Liivimaa kubermang, keskus Riia. Kubermangu juhtis kindralkuberner või lihtsalt kuberner. Kubermang jagunes maakondadeks: Harju, Viru, Järva, Lääne (+Hiiumaa). Eesti
annaabi.ee 
