VANAUSULISTE KÖÖK
Maile Nuut k-13B
Sisukord
Kes on
vanausulised ?
Nende elukoht
Vanausuliste kombed
Toidu valmistamine
Toidud
Joogid
Kokkuvõte
Kes on vanausulised?
Vanausulised on Vene ortodokssest
kirikust eraldunud usuline liikumine.
Vanausulised saabusid Eestisse 17.
sajandil, põgenedes Venemaalt
tagakiusamise eest. Peamiselt asustavad
nad
Peipsi -äärseid alasid. Praegu kuulub
Vanausuliste Ühingusse 15 000 liiget.
Nende elukoht
Vanausuliste kombed
Ajaloos Venemaalt Eesti
alale sisserännanud vanausuliste traditsioonid on
Peipsi ääres kestnud
omaette elujõulise kultuuriruumina juba 350 aastat.
Vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset
pühakirja ja lauluraamatut.
Ristimine toimub ristitava kolme üleni
vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili.
Jumalateenistused on pikad, palvetades tehaks rohkelt kummardusi,
sealhulgas
maani kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele
vaibakesele. Eriti
konservatiivsed vanausulised nõuavad, et
jumalateenistusel tuleb kanda traditsioonilisi palverõivaid.
Rangemates sektides pole meestel lubatud habet ajada, ei tohi juua kohvi,
suitsetamist peetakse
patuks . Eriti
ranged vanausulised ei jaga isegi oma
toidunõusid ja tarbeesemeid võõrastega.
Peipsiäärsed vanausulised on peaaegu kõik omavahel suguluses, naabrid
või tuttavad, sest segaabielud on
harvad . Nad teevad selget vahet, kes on
oma ja kes võõras.
Toidu valmistamine
Toitu valmistati sarnaselt
Setu küladega suurtes ahjudes
hautades. Valmistatav toit laoti malmpotti ja lükati
hargiga ahju. Tänapäeval on igas
majapidamises ahjude
kõrval või asemel kasutusel
pliidid .
Toidud jagunesid paastuaja ja paastuvälisteks toitudeks.
Pidupäeva laud erines igapäevasest selle poolest, et laual
olid
pirukad . Eriti suurteks pühadeks tehti toit värskest
(mitte soolatud) lihast ja valmistati sülti. Lihavõteteks
(suurim püha aastas) olid laual veel kulitš ja värvitud
munad. Surnute mälestuspühal aga kutja.
Suurimaks patuks oli toidu äraviskamine.
Toidud
Vanausuliste tähtsaim toidus oli
teravili. Teravilja osteti või vahetati muu kauba
vastu.
Ahjudes küpsetatud
leivad olid suured, ümmargused. Küpsetati veel
paistekakkusid
kokorg´eid.
Paastuajal oli suur tähtsus
seentel. Seeni soolati ja kuivatati. Kuivatati enamasti
kivi- ja haavapuravikke. Iga seeneliik soolati eraldi. Toiduvalmistamisel seened
hakiti peeneks ja praeti sibulaga õlis. Söödi keedukartulite kõrvale. Seentest
valmistati
suppe .
Korjati metsamarju, millest tehti
moosi ; mustikaid, vaarikaid kuivatati; jõhvikaid
säilitati värskena vees.
Marjadest tehti pirukatäidiseid, keedeti
kisselli ja
magusaid suppe.
Värsketest
kaladest keedeti uhhaad. Kala valmistati mitmel moel - keedeti,
praeti, küpsetati, soolati, vinnutati. Hilisemal ajal ka suitsutati ja marineeriti.
Tervetest kaladest valmistati sülti.
Põhiline
lihaliik oli
sealiha . Väga harva söödi veise- või
lambaliha . Pidulikumaks
peeti siiski veiselihasülti ja ka värskekapsasupp pidi veiselihast
tulema parem.
Veretoite vanausulised ei
söönud . Igas majapidamises valmistati ka kohupiima ja
võid.
Kala vanausuliste moodi ehk vees praetud kala. Kõige levinum kalavalmistusviis
Peipsi ääres ja sealne kõige popim toit. Valmistamine toimub järgmiselt:
"
Rookige ja puhastage kala, riputage peale soola. Koorige sibul , lõigake
suurteks tükkideks ja praadige õlis kuni see muutub kuldpruuniks ja krõbedaks.
Kastke kala soovi korral jahusse. Asetage kala pannile sibula juurde ja praadige
mõni minut. Nüüd valage kalale vesi peale. Vesi peab kala peaaegu tervenisti
katma . Lisage pannile paar tera musta pipart , loorberit ja hakitud
maitserohelist. Hautage 20-30 minutit, kuni kala on valmis. Lõpuks võib kala
peale valada rõõska koort või hapukoort". Kala kõrvale sobib hästi keedetud
kartul .
Tee kõrvale pakutakses uure tõenäosusega omatehtud pirukaid. Pirukad on Vene
köögi lahutamatu osa. Peipsiääre vanausuliste juures võiks proovida
vatruškaid ehk kohupiimaga
saiakesed .
Vanausuliste elus on usk ja nendega kaasnevad kirikupühad väga tähtsal kohal.
Pühade toidulaualt leiab samuti erilisi küpsetisi. Üheks neist on eriline
lihavõtetoit kulitš. Kulitš küpsetatakse pärmitaignast, millest tehakse
seitse eri
suurusega kihti. Need laotakse üksteise peale, nii et tekib mägi. Viimasele kihile
voolitakse tainast tähed XB, mis vene keelst
tõlgituna tähendab „Kristus on üle
tõusnud“.
Joogid
Tähtsaim jook vanausulistel on tee. Joodi seda 3-4 korda päevas.
Mustale teepurule lisatakse erinevaid kuivatatud taimi: piparmünti,
kummelit, mustsõstart, metsmaasikaid, vaarikaid.
Teed pakuti alati ka enne sööki. Teed joodi keedusuhkruga. Sukrutükk
pisteti põske ja mõru tee joodi peale.
Suure paastu ajal joodi teed mitte keedusuhkru vaid rosinatega.
Teeveeks oli kombeks võtta järvevett, mitte kaevuvett. Samovare
käidi peamiselt Peterburist ostmas.
Janukustutamiseks joodi veel kalja. Varem ka mõdu, kuid 19. sajandi II
poolest tuli selle asemele
pohla - ja jõhvikamorss. Õllevalmistamise
kombeid vanausulistel ei ole, sest usutunnistuse järgi on see keelatud.
Piirkonnas on teejoomise kõrval ka kohvi joodud, kuid tegu ei ole tavapärse
joogiga. Tegemist on siguri kohviga. Iga
vanausuline teab kuidas valmistada
sigurikohvi. Sigur on lihava juurikaga
rohttaim . Sigurijuurtest valmistatud
jook meenutab maitselt kohvi.
Kokkuvõte
Vanausulise on elanud eesti aladel juba
350 aastat.
Neil on väga eristuvad traditsioonid ja
kombed, mis rikastavad eesti kultuuri.
Document Outline
- Slide 1
- Sisukord
- Kes on vanausulised?
- Nende elukoht
- Vanausuliste kombed
- Slide 6
- Toidu valmistamine
- Toidud
- Slide 9
- Slide 10
- Joogid
- Slide 12
- Kokkuvõte
Kõik kommentaarid