Vanausuliste köök (0)

VANAUSULISTE KÖÖK
Maile Nuut k-13B
Sisukord
 Kes on  vanausulised ?
 Nende elukoht
 Vanausuliste kombed
 Toidu valmistamine
 Toidud
 Joogid
 Kokkuvõte
Kes on vanausulised?
 Vanausulised on Vene ortodokssest 
kirikust  eraldunud usuline liikumine. 
Vanausulised saabusid Eestisse 17. 
sajandil, põgenedes Venemaalt 
tagakiusamise eest. Peamiselt asustavad 
nad  Peipsi -äärseid alasid. Praegu kuulub 
Vanausuliste Ühingusse 15 000 liiget.
Nende elukoht
Vanausuliste kombed
 Ajaloos Venemaalt Eesti  alale  sisserännanud vanausuliste traditsioonid on 
Peipsi ääres kestnud  omaette  elujõulise kultuuriruumina juba 350 aastat.
 Vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset 
pühakirja ja lauluraamatut.  Ristimine  toimub ristitava kolme üleni 
vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili. 
  Jumalateenistused  on pikad, palvetades tehaks rohkelt kummardusi, 
sealhulgas  maani  kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele 
vaibakesele. Eriti  konservatiivsed  vanausulised nõuavad, et 
jumalateenistusel tuleb kanda traditsioonilisi palverõivaid. 
 Rangemates sektides pole meestel lubatud habet ajada, ei tohi juua kohvi, 
suitsetamist  peetakse  patuks . Eriti  ranged  vanausulised ei jaga isegi oma 
toidunõusid ja tarbeesemeid võõrastega. 
 Peipsiäärsed vanausulised on peaaegu kõik omavahel suguluses, naabrid 
või tuttavad, sest segaabielud on  harvad . Nad teevad selget vahet, kes on 
oma ja kes võõras.
Toidu valmistamine
 Toitu valmistati sarnaselt  Setu  küladega suurtes ahjudes 
hautades. Valmistatav toit laoti malmpotti ja lükati 
hargiga ahju. Tänapäeval on igas  majapidamises  ahjude 
kõrval või asemel kasutusel  pliidid . 
 Toidud jagunesid paastuaja ja paastuvälisteks toitudeks. 
 Pidupäeva laud erines igapäevasest selle poolest, et laual 
olid pirukad . Eriti suurteks pühadeks tehti toit värskest 
(mitte soolatud) lihast ja valmistati sülti. Lihavõteteks 
(suurim püha aastas) olid laual veel kulitš ja värvitud 
munad. Surnute mälestuspühal aga kutja. 
 Suurimaks patuks oli toidu äraviskamine. 
Toidud 
 Vanausuliste tähtsaim toidus oli teravili. Teravilja osteti või vahetati muu kauba 
vastu. 
 Ahjudes küpsetatud  leivad  olid suured, ümmargused. Küpsetati veel 
paistekakkusid kokorg´eid. 
 Paastuajal oli suur tähtsus seentel. Seeni soolati ja kuivatati. Kuivatati enamasti 
kivi- ja haavapuravikke. Iga seeneliik soolati eraldi. Toiduvalmistamisel seened 
hakiti peeneks ja praeti sibulaga õlis. Söödi keedukartulite kõrvale. Seentest 
valmistati  suppe . 
 Korjati metsamarju, millest tehti moosi ; mustikaid, vaarikaid kuivatati; jõhvikaid 
säilitati värskena vees. Marjadest  tehti pirukatäidiseid, keedeti kisselli ja 
magusaid suppe. 
 Värsketest kaladest keedeti uhhaad. Kala valmistati mitmel moel - keedeti, 
praeti, küpsetati, soolati, vinnutati. Hilisemal ajal ka suitsutati ja marineeriti. 
Tervetest kaladest valmistati sülti. 
 Põhiline lihaliik oli sealiha . Väga harva söödi veise- või lambaliha . Pidulikumaks 
peeti siiski veiselihasülti ja ka värskekapsasupp pidi veiselihast  tulema  parem. 
Veretoite vanausulised ei  söönud . Igas majapidamises valmistati ka kohupiima ja 
võid. 
Kala vanausuliste moodi ehk vees praetud kala. Kõige levinum kalavalmistusviis 
Peipsi ääres ja sealne kõige popim toit. Valmistamine toimub järgmiselt: 
"Rookige ja puhastage kala, riputage  peale soola. Koorige sibul , lõigake 
suurteks tükkideks ja praadige õlis  kuni see muutub kuldpruuniks ja krõbedaks. 
Kastke kala soovi korral  jahusse.  Asetage kala pannile sibula juurde ja praadige 
mõni minut. Nüüd  valage kalale vesi peale. Vesi peab kala peaaegu tervenisti 
katma .  Lisage pannile paar tera  musta  pipart , loorberit  ja  hakitud   
maitserohelist. Hautage 20-30 minutit, kuni kala on valmis. Lõpuks  võib kala 
peale valada rõõska koort või hapukoort". Kala kõrvale sobib hästi keedetud 
kartul . 

Tee kõrvale pakutakses uure tõenäosusega omatehtud pirukaid. Pirukad on Vene 
köögi lahutamatu osa. Peipsiääre vanausuliste juures võiks proovida 
vatruškaid ehk kohupiimaga  saiakesed . 
Vanausuliste elus on usk ja nendega kaasnevad kirikupühad väga tähtsal kohal. 
Pühade toidulaualt leiab samuti erilisi küpsetisi. Üheks neist on eriline 
lihavõtetoit kulitš. Kulitš küpsetatakse pärmitaignast, millest tehakse seitse eri 
suurusega kihti. Need laotakse üksteise peale, nii et tekib mägi. Viimasele kihile 
voolitakse tainast  tähed XB, mis vene keelst  tõlgituna  tähendab „Kristus on üle 
tõusnud“.
Joogid 
 Tähtsaim jook vanausulistel on tee. Joodi seda 3-4 korda päevas.
  Mustale teepurule lisatakse erinevaid kuivatatud taimi: piparmünti, 
kummelit, mustsõstart, metsmaasikaid, vaarikaid. 
 Teed pakuti alati ka enne sööki. Teed joodi keedusuhkruga. Sukrutükk 
pisteti põske ja mõru tee joodi peale. 
 Suure paastu ajal joodi teed mitte keedusuhkru vaid rosinatega. 
Teeveeks oli kombeks võtta järvevett, mitte kaevuvett. Samovare 
käidi  peamiselt Peterburist ostmas. 
 Janukustutamiseks joodi veel kalja. Varem ka mõdu, kuid 19. sajandi II 
poolest tuli selle asemele  pohla - ja jõhvikamorss. Õllevalmistamise 
kombeid vanausulistel ei ole, sest usutunnistuse järgi on see keelatud.

 Piirkonnas on teejoomise kõrval ka kohvi joodud, kuid tegu ei ole tavapärse 
joogiga. Tegemist on siguri kohviga. Iga  vanausuline  teab kuidas valmistada 
sigurikohvi. Sigur on lihava juurikaga  rohttaim . Sigurijuurtest valmistatud 
jook meenutab maitselt kohvi. 
Kokkuvõte
 Vanausulise on elanud eesti aladel juba 
350 aastat.
    Neil on väga eristuvad traditsioonid ja 
kombed, mis rikastavad eesti kultuuri. 

Document Outline

• Slide 1
• Sisukord
• Kes on vanausulised?
• Nende elukoht
• Vanausuliste kombed
• Slide 6
• Toidu valmistamine
• Toidud
• Slide 9
• Slide 10
• Joogid
• Slide 12
• Kokkuvõte