Eesti kultuurilugu KT konspekt (0)

Kontrolltöö Tko11 
Vastused: 
1.  Enimlevinud teooria eestlaste päritolu kohta on, et eestlaste soomeugrikeelsed 
ja europiidsed esivanemad tulid siia 12000 aastat tagasi peale mandrijää 
sulamist. Käesoleval sajandil on levinud ka teooria, et eestlased on pärit 
muinasaja kultuurrahvastest ning on üritatud tõestada eesti keele ja sumeri-
akadi keele sugulust. 
2.  Põhja ja Lõuna-Eesti rahvarõivaste suurim erinevus seisis uuenduste  
vastuvõtlikkuses- kui Lõuna-Eestis püsisid  visalt  vanad rõivavormid (eriti 
Mulgimaal ), siis Põhja-Eesti oli uuendustele kõige vastuvõtlikum. Tallinna 
ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega 
seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel 
pikitriibuline  seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Lõuna-
Eesti rahvariietes võib kohata läti ja vene mõjutusi, Põhja-Eestis levisid 
soome-, vene- ja vadjapärased mõjud. 
3.  Olulisemad liikuvad pühad Eesti rahvakalendris on ülestõusmispühad, 
vastlapäev, suur neljapäev, suur reede, emadepäev, isadepäev, advent. 
4.  Hansa Liit oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia-
maade, Madalmaade ja  Liivimaa  linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu 
eesmärgiks oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna 
kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks ning kontrollida Põhjamere ja 
Läänemere vahelisest kaubandusest.  
Hansa Liidul oli ka kultuuriline mõjuvõim-liit aitas kaasa kaunite kunstide 
arengule nagu  arhitektuur ja  maalikunst , käsitööoskuste levikule, mõjutas 
kirjakeelte arengut ja loodi Rostock ’i ülikool. Tänu Hansa Liidule on Eesti 
kultuuripärand mitmekesisem ning eriti tugevaid mõjutusi sai arhitektuur. Veel 
tänapäevalgi leiab endiste hansalinnade vanalinnades sarnaseid säilinud 
elemente. 
5.   Baltisakslased  olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Liivimaad, Eestimaad ja 
Kuramaad asustanud  sakslased  Baltikumis. Eesti ajaloos mängivad nad suurt 
rolli alates 12.-13. sajandist kui Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu vallutasid 
ning ristiusustasid praegused Eesti ja Läti alad. Lisaks on nad suurel määral 
mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades 
valdava osa tollasest härrasrahvast ( aadlikest ), patriitsidest ning vaimulikest. 
6.  Vanausuliste all mõeldakse enamasti  Peipsi lääne- ja põhjarannikul elavaid 
venelasi, kes olid mõisnike juurest põgenenud sunnismaised talupojad või 
õigeusu kiriku jälitamise alt pääsenud. Eestis on nad elanud juba  aastasadu . 
Nad olid reformidele vastuseisjad ning nende ideoloogias on palju ühiseid 
jooni protestantlike usulahkudega.  
7.  Eesti kultuuri tutvustus:  
a)  Ameeriklasele: 
Eesti-pisike täpp maailmakaardil kuid siiski märgatav. Tõenäoliselt teatakse  
eestlasi kõikjal maailmas, sest ega tühja koha pealt pole sündinud ütlus: „Igas 
maailma sadamas leidub vähemalt üks eestlane“. Pealtnäha  konservatiivsed  
eestlased on tegelikult seiklushimulised ja avatud kõigele uuele.  Bravuurne , 
emotsionaalne käitumine pole meie kultuuris kunagi levinud olnud, kuid kui sul on 
mure ja kümnest  erinevast  rahvusest sõbrad on just eestlane see, kelle poolt 
saad kõige siiramat, soojemat ja mõistlikumat abi. Eesti kultuur sarnaneb pigem 
põhjamaade, mitte vene kultuuriga kuigi sõltumatus Venemaast saavutati kõigest 
paarkümmend aastat tagasi. Uhkusega oleme säilitanud oma riigi sümbolid, 
rahvuse, kombed, kultuuri, iseseisvuse, isikupära ja mis kõige tähtsam- keele. 
Eesti keel on Eesti uhkus, mida kõnelevad emakeelena vaid umbes 1,1 miljonit 
inimest. Nemad kannavad seda edasi kui Eesti kultuuripärandit ega lase sel kui 
ühel maailma keerukaimate ja kauneimate keelte sekka kuuluval keelel välja 
surra.  
Eestlastel on eripärane kultuur. Sageli kutsutakse meid maarahvaks tänu 
harjumusele teha kõike ise- harida põldu, kasvatada kartulit, käia metsas marjul ja 
seenel. Loodus ja  rohelus  on meie jaoks tähtsad. Samuti on meil välja kujunenud 
oma  folkloor ning  rahvatants  kandub edasi põlvest-põlve olles populaarne ka 
tänapäeval. Lisaks on märkimisväärsed ka meie laulu-ja  tantsupeod  ning muud 
suurejoonelised üritused ja festivalid. Omamoodi kultuurikandjaks on Tallinna 
vanalinn , mis on tänini säilitanud oma keskaegse ilme. Tallinn, Eesti pealinn, on 
auga välja  teeninud  tiitli „Euroopa Kultuuripealinn 2011“. 
Eesti on väike ja  tubli  riik. Kes on juba korra siin käinud, tuleb ikka ja jälle 
heameelega tagasi, et taasavastada seda pisikest mereriiki. 
b)  Soomlasele: 
Eestlased ja  soomlased  on end teineteise maal viibides alati koduselt  tundnud . 
Ju tuleneb see meie sarnasest kultuurist, keelest  ja loomusest, harjumusest 
hoida kokku nii heas kui halvas  ning üksteist alati toetada (nagu ajalugu on 
näidanud). Soome turistide osakaal Eestis on 52% ning üle 30% soomlaste 
välisreisidest tehakse Eestisse, mis näitab soomlaste suurt huvi oma naaberriigi 
vastu. Oleme selle üle õnnelikud ning jätkame ka iga-aastast osalemist Helsingi 
rahvusvahelisel Matkamessil.  
Suurimat huvi tuntakse Eesti pealinna- Tallinna vastu mis kannab ka „Euroopa 
Kultuuripealinn 2011“ tiitlit . Tallinna suurimaks tõmbenumbriks on ehk vanalinn, 
mille suur kultuuriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud  keskaegses  
miljöös ja struktuuris. Olulised on ka meie suurejoonelised kultuurisündmused 
nagu laulu- ja tantsupeod ja muuseumid, millest tasub kindlasti ära märkida 
KuMu , Eesti Ajaloomuuseum , Eesti Meremuuseum  ja Eesti  Kunstimuuseum . 
Öösiti pakub aga vanalinn kirevat  pubi - ja klubielu oma teada tuntud headuses. 
Kultuuri- ja reisielamusi pakuvad aga ka sellised Eesti linnad nagu Tartu, Pärnu, 
Haapsalu  ja paljud teised väiksemad linnad.  
Nagu ka soomlased, on eestlased väga loodussõbralikud ning metsamajandus 
ja põlluharimine on meie riigis tähtsal kohal. Olemuselt sarnaneme me põhjamaa 
rahvastega- karged, rahulikud, kindlameelsed. Kindlasti mitte pole meil kombeks 
olla bravuurne ja lärmakas mis ei tähenda, et oleksime  igavad  või emotsioonitud. 
Kes juba korra on eestlaste külalislahkust ja  siirust  tunda saanud, tuleb siia hea 
meelega tagasi.