1600. aastaks kasvas Euroopa rahvaarv 100110 miljonini ning aastaks 1800 185190 miljonini. 17. saj. oli Euroopa demograafilises arengus seisakuaeg, mil rahvaarv kasvas vaid 3%. Rahvaarvu kasvu pidurdasid nii sõjad, näljahädad kui ka viimased suuremad katkupuhangud. Euroopa suurima rahvaarvuga riigiks oli läbi kogu varauusaja Prantsusmaa, kus 18. saj. lõpul elas 35 miljonit elanikku. Varauusaja lõpuks jõudis rahvaarvult Prantsusmaa kannule Venemaa. Keskmine prognoositav eluiga ei ületanud varauusajal Prantsusmaal 30 ja Inglismaal 35 aastat. Keskmise eluea näitaja viis eelkõige alla laste kõrge surevus. Kolmandik lastest suri juba sünnitusel, teine kolmandik enne viie aastaseks saamist. Täiskasvanu ikka jõudsid vaid pooled sündinuist. 15- aastaste keskmise eluea prognoos oli juba märksa kõrgem: 16. sajandil meestel 57 ja naistel 38 aastat. Naiste madala keskmise eluea põhjuseks oli sagedane surm sünnitamisel
Tuleb arvestada, et Vene maade kogumine ei jõudnud Ivani ajal lõpule, Moskva ekspansioon jätkus mõningate tagasilöökidega järgnevatel sajanditel. Ei saa rääkida Vm ühendamisest, sest mingit ühtset Venemaad polnud varem olnud, ka Kiievi-Venemaa integreeritus oli keeruline küsimus ja elanikkonnal polnud rahvustunnet. Võim homogeniseeris elanikkonna, millest uusajal kujunes moodne rahvus. Ühtsus loodi pärast poliitilise võimu kehtestamist. Teine Ivaniga seotud teema Venemaa ja Lääne suhete teema. Ühelt poolt said alguse püsivad konfliktid läänenaabritega, eriti Poola ja Leeduga, mis kultiveerisid vastastikkuse vaenu kuvandit. Perspektiivis pandi alus kujunevale arusaamale, et Vm pole Euroopa. Samas kõigi aegade tihedam läbikäimine Vm ja Lääne-Euroopa vahel. Ivan suri 1505, ta surm tõi kaasa olulise pärimisprobleemi. Probleem oli kestnud juba ta viimasel elukümnendil
Usk on ühiskondliku teaduse vorm = korrastab oma reeglite ja dogmadega ühiskonda, stabiliseerib seda Põhiteos = utoopia Utoopia on unistus heaolu ühiskonnast *uus maailmapilt* Keskaja lõpul võeti omaks, et maailm on kerakujuline Maade avastused Teised planeedid tiirlevad ümber maa - mis asendus hiljem arusaamaga, et universum on heljotsentriline 3.Absolutism Venemaal varauusajal Moskva kolmas Rooma. Vm Kiievi riigi pärija 1). Kiievi Venemaa 2). Vladimiri pealinn 3). Moskva 4). Peeter I 1708 Peterburgi 1703 PS Narva lahing 1700 1710 vallutab Eesti alad Ivan Julm (1533 1584 ), vallutati tatari khaaniriigid Volga ääres ( 1558 1583 ) Liivi sõda: saavutada väljapääs Läänemerele 156 kujunes Venemaal välja opritsnina, pandi alus opritsnikute malevale 1570 sõjakäik Novgorodi Boriss Godunov 1598-1605 Segaduste aeg smutnoje vremja Grigori Otrpjev, tsareevits Dimitri oli saanud surma või tapeti 1591
EUROOPA: 1500: 80-85 milj 1600: 105 +/- 5 milj -> kasv väike 1700: 115 +/- 5 milj -> kasv suur 1800: 175-190 milj MAAILM: 1500: 400milj -> 1800: 900milj Demograafiline stagnatsioon, selle põhjused. 17.saj seisakuaega- sõjad, näljahädad, katkulaine Thomas Robert Malthus rahvastiku kasvu tagajärgedest. “Essay of Population” hoiatas, et rahvaarvu suurenemine tekitab tõsist näljahäda. Suurima rahvaarvuga riigid. Prantsusmaa ja Venemaa (35milj) Linnastunumad piirkonnad ja suuremad linnad varauusaja Euroopas. Madalmaades, Lõuna-Euroopas. Prantsusmaa 23%, Inglismaa 33%. London (200-900 tuh), Pariis (200-650 tuh). Keskmine prognoositav eluiga. 15.aastaselt, M-57, N-38. Lõpuks, M-57, N-50 (sünnitusabi paranes). Laste suremus oli suur, koos sellega u 30a Sündivust ja surevust mõjutavad tegurid. surm sünnitusel, nälg, epideemiad. sündimus kontroll puudub(usk ka selle vastu) Ohtlikuimad nakkushaigused ja vaktsineerimine
Peeter nõudis kirikult haigete, raukade, kerjuste ülalpidamist. Esialgu oli Peeter I leebe ka vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. Vanausulised olid sellega leppimas, aga raskolnikute kindlameelsed juhid jätkasid vastupanu uuendustele. Levitati kuuldus, et Peeter on Antikristus. Järgnesid repressioonid ja vanausulistele kehtestati topeltmaksud. Siis läksid pooled vanausulised elama Venemaa äärealadele ja ka Eestisse. Peeter I üritas luua Venemaale koolide võrku, sest tundis et Venemaa on Lääneriikidest hariduse poolest maha jäänud. 1714 aastal anti käsk avada linnades arvutuskoole, nõuti kirikukoolide rajamist. Peetri eluajaga suudeti asutada 46 kirikukooli, mida oli vähe, kuid siiski midagi. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi. Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju nähti
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida; kui läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis IdaEuroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, kehvade liiklemisolude ja vähem intensiivsee maakasutuse tõttu LääneEuroopast nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt vähem arenenuks. Samuti seisuslikud struktuurid on idas tugevamad kui läänes. Venemaa ja türgi kui ''arengupeetusega'' riigid: Hakati kõnelema ühistest väärtustest ning kutsuti rahvaid ühinema nende kaitseks. Eriti hoogustusid üleskutsed Türgi ekspansiooni elavnedes 16. sajandi esimesel ning 17. sajandi teisel poolel. Õhtumaa 1 määrati roomakatoliku usu ja sellest eraldunud protestantlike aladega, vastandades sellele hommikumaad kreekakatoliku usu alad, mis varauusaja alguses olid valdavalt
laibamatused, surnu maeti sinna, kus ta oli elanud, koos hauapanustega u 2500 a eKr tuli lõuna poolt venekirveste kultuur, mida seostatakse balti hõimudega (indoeurooplased); kõige suurem oskus oli kivi puurimine, lihvimine ja nöörkeraamika; tegelesid karjakasvatuse ja algelise maaharimisega kahe kultuuri soomeugri ja balti vaheliseks piiriks muutus Daugava jõgi 1.2 Metalliaeg Varajane metalliaeg: pronksiaeg: u 1500 600 a eKr, varajane rauaaeg: 6. sajand 1. sajand eKr pronks ei tõrjunud kivi kõrvale; pronksesemed olid sisse veetud Uuralitest ja hiljem Skandinaaviast; järjest olulisemaks hakkasid muutuma meresidemed varasele metalliajale on iseloomulik, et tekkisid kindlustatud asulad; tuntuimad on Asva (Saaremaal), Iru, Ridala elatusalad: küttimine, põlluharimine ja karjakasvatus (võrdse tähtsusega), matmiskommetes toimus muutus: ilmusid maapealsed kivikirstkalmed (tähtis Jõelähtme leiukoht)
annaabi.ee 
10 punkti
~ 2 lehte
14 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid