Spikker ajaloos 17.-18.sajandi Venemaa ja Euroopa (0)

Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada „segaduste ajaks“sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat:
1598-1605 Boriss Godunov
1605 Fjodor Borissovitš (Fjodor II)
1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I)
1606- 1610 Vassili Šuiski (Vassili IV)
1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Šuiski rivaal)
1610- 1613 Poola prints Wladislaw
Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene bojaargrupeeringud abi Rootsilt.
Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja Mihhail Romanovi tõus Vene troonile. Mihhail Romanov oli kõrge vaimuliku patriarh Filareti 15-aastane poeg. Romanovite dünastia jäi valitsema kuni 1917. aastani.
Maakaitsevägi moodustati 1611 -1612 aastal
Esimesed Romanovid Vene troonil olid:
1613- 1645 Mihhail Romanov
1645-1676 Aleksei Mihhailovitš
16761682 Fjodor Aleksejevitš
Riik ja ühiskond:
17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism . Tsaar Aleksei Mihhailovitš pidas järjest vähem nõu Bojaaride Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti peaaegu täiesti.
Kirikulõhe:
Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid. Pikaajaline eraldatus teistest õigeusklikest maadest, oli toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima . Näiteks nõuti, et ristimärki tuleb senise kahe sõrme abil kolme sõrmega ja kummardada tohtis vaid vööni senise maani kummardamise asemel.
Kartes igavest elu kaotada, jäid osad õigeusklikud vanade kommete juurde. Neid hakati kutsuma vanausulisteks.
1656. aastal lõhenes vaimulikkond kaheks: kiriku- uuenduste toetajateks ja vastasteks. Vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid koheldi kui ketsereid ja neid põletati tuleriidal.
Paljud vanausulised pagesid kaugetele põhjaaladele ja mõned põgenesid ka Peipsi järve idakaldale Eestisse. Usuti , et maailmalõpp pole enam kaugel.
30. aastane sõda
1618- 1620 Böömimaal mässatakse Austria ülevõimu vastu
1625-1627 Taani astub protestantide poolel sõtta
1629 Protestantidest sakslased on sõda kaotamas
1630 Sõtta astub Rootsi kuningas Gustav II Adolf ning vallutab Põhja-Saksamaa
1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna
1631-1632 Protestandid saavutavad võidu Breitenfeldi ja Lützeni lahingus
1634 Protestandid saavad Nördlingeni all lüüa. Krahv Wallenstein tapetakse
1635 Protestantlikud sakslased sõlmivad rahu. Prantsusmaa astub sõtta
1645 Prantslaste ja rootslaste võidud Saksamaal
1648 Sõda lõpeb Vestfaali rahu sõlmimisega
SÕJA TULEMISED 30 a.
Pika sõja ajal oli kasutatud võimsaid relvi ning palgasõdurite vägesid. See oli kulukas ning põhjustas ka suuri purustusi. Sõjaväed rüüstasid terveid Saksamaa piirkondi ning vahetasid tihtipeale isegi poolt. Saksamaa oli varemetes, Madalmaad ja Šveits saavutasid iseseisvuse; Prantsusmaa, Rootsi ja Holland aga tugevnesid. Mõned riigid said maad juurde, teised aga kaotasid seda. Üks Saksa vürstiriik, Brandenburgi Preisimaa, tugevnes ning muutus aja jooksul üha tähtsamaks. Habsburgid kaotasid oma võimu ning Püha Rooma riik nõrgenes. Saksamaa killunes umbes 300 väikeseks vürstiriigiks. Paljud Euroopa valitsused muutusid ilmalikuks – see tähendab, et enam ei surutud alamatele oma religioosseid vaateid peale. Vestfaali rahu, millega Kolmekümneaastane sõda lõppes, oli esimene nüüdisaegne Euroopa rahuleping.

ISIKUD:.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks.Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 1611–1632.Karl IX poeg.Oli 30a. sõjas hiilgav väejuht.Karl XII-oli Rootsi kuningas 1697–1718. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu.Osales põhjasõjas. G. Otrepjev -munk,ta oli esimene,kes pidas end pääsenud Dmitriks.1605 krooniti ta tsaariks , kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased.
Segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi,nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks.Toimusid sõjad ja segadused.Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel.
AJAD:1558-1583 Liivi sõda. 1632-Tartu ülikooli asustamine.1656-kiriku reform Venemaal,vanausuliste teke eestis.1618-1648-30a.sõda.1700-1721-põhjasõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa- Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike. Üheks peamiseks oli konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel, mistõttu seda on peetud viimaseks suureks ususõjaks Euroopas.
Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks