Varrud (0)

Kuressaare Ametikool
Varrud
Grupitöö
KP21
Kevin Põld ja Tjorn Treu
Õpetaja:Urmas Lehtsalu
Kuressaare 2010
Sisukord:
 
SISSEJUHATUS....................................................................................................... 3
KATSIKUD EHK VARRUD........................................................................................ 4
VARRULISED EHK KATSIKULISED..................................................................................5
VADERID................................................................................................................................6
INIMESTE KOMBED....................................................................………………………….7
KOKKUVÕTE.........................................................................................................................8
KASUTATUD ALLIKAD………………………………….………………………………...9
2
Sissejuhatus
Selle teema valisime kuna olime jäänud viimaste sekka ja valikuid oli ainult kaks nime-
päev ja varrud. Nimepäev oli meile tuttav sõna, aga varrud oli meile väga võõras ja otsustasime uurida mis see varrud siis tähendab.
Selgus, et kui lapsele on vaja korralikult nimi panna, tuleb varbaid kasta ehk pidada varrusid.
Varrusid on peetud kogu Maavallas. Paikkonniti selle nimetus ja tavad pisut erinevad, kuid laias laastus on tegu ühe ja sama muistset päritolu peoga. Kokku tulevad sugulased, naabrid ning head tuttavad.
3
Katsikud ehk varrud
Varrud on pidu, mida peetakse lapsele nime andmise puhul. Nime andmisega võetakse laps vastu ühiskonda. Toimetused ja tavad, mis sel puhul läbi viiakse, on mõeldud lapse hea käekäigu tagamiseks, osalt täisealiseks saamiseni , enamasti aga elu lõpuni. Varrusid on peetud kogu Ilmaplatsil.
Paikkonniti selle nimetus ja tavad pisut erinevad, kuid laias laastus on tegu ühe ja sama muistset päritolu peoga. Kokku tulevad sugulased, naabrid ning head tuttavad.
Enne ametlikku nimeandmist (varrutamist), on kõik pühalikud ja vaiksed, ollakse ja toimetatakse, et uuel inimesel oleks hea elu. Pärast varrutamist on omad toimetused ja läheb peoks ning trallitamiseks.
On selline usk nii põhja kui lõuna pool, et mida võimsamad varrud ja mida rohkem seal lauldakse, tantsitakse, mängitakse ja müratakse, seda parem lapsele.
Ema või vaderid annavad lapsele peatselt peale sündi nime (nimepanekuks ongi aega sünnist kuni katsikuteni välja), siis avalikult ja ametlikult hakatakse last tema nimega kutsuma ja pannakse see temale just katsikutel.
Nimi tähendab taime,looma, lindu vm olendit, nähtust, väge, eset. Ühesõnaga midagi, millel on jõud, mis saadaks inimest läbi elu ja võib olla veel hiljemgi
Lapse ema võtab allikavett ja piserdab okstega lapsele vett, ütleb lapsele, mis on tema nimi ja loitsib talle eluks, mida vaid soovib. Kastmine on oluline teistegi jaoks. Üksteist kastavad vaderid, aga ka teised varrulised. Varrud, ehk joodud kestsid kaks kuni kolm päeva.
4
Varrulised ehk katsikulised
Nime valivad lapsele vanemad või vaderid. Nimi tähendab taime, looma, lindu, olendit, nähtust või eset, millel on jõud, mis saadaks inimest läbi elu.
Lapse ema võtab allikavett ja piserdab okstega lapsele vett, ütleb lapsele, mis on tema nimi ja loitsib talle eluks, mida vaid soovib. Kastmine on oluline teistegi jaoks. Üksteist kastavad vaderid, aga ka teised varrulised. Varrud, ehk joodud kestsid kaks kuni kolm päeva.
Varrudele tullakse kutsumise peale. Kaasa võetakse söögi ja joogipoolist. Kõige olulisem, mida varrulistelt oodatakse on, et nad tublit tantsu, laulu ja mängu teeksid ja nõnda sündinud inimese elurattale hoo sisse annaksid
Varrutamisel seisavad varrulised ringis. Laps käib päripäeva käest kätte, iga varruline soovib talle midagi ja annetab annivaka sisse.
Peale varrutamist pühib ema kõik maja puhtaks. Uksepiidad ka.
5
Vaderid
Vaderid on lapsele kui teised vanemad. Juhtuvad vanemad surema kasvatavad vaderid lapse üles. Varrulast peetakse meeles tema tähtpäevadel. Ühe lapse vaderid loetakse omavahel ja lapse vanematega sugulasteks. Sellest järeldub omavahel abiellumise ja sugulise läbikäimise keeld. vaderiks valitakse tervemad, tugevamad, jõukamad ja hea kuulsusega inimesed.
Vaderiks ei saa vend ja vend, õde ja õde, rase naine või ta mees ja üksik lapsega naine.
Vaderiks saamist loetakse auasjaks. Mida rohkem varrulapsi ja mida enam inimene neist hoolib, seda paremat saatust ta enesele teenib. teisalt , kes keeldub vaderiks tulemast , seda ootab väga halb saatus.
Vaderiks kutsutakse. Võib ka ise pakkuda end, kuid viimane sõna jääb isale . vadereid on kolm, viis, seitse või üheksa. Vähimal juhul on poisslapsel kaks isa ja üks emavader, piigal vastupidi.
Vaderid võivad varrudel kusta vaid kivi peale. Kindlasti mitte maa peale. Emavaderil ei tohi seljas olla seelik ja pluus , vaid kleit. Vaderid ei tohi varrudel ega hiljem omavahel tülitseda.
Varruööl ei tohi vaderid suguelu elada. Vaderid ei tohi end purju juua ega kõrtsi minna kohe peale varrusid.
6
Inimeste kombed
Vanemal ajal ristiti laps enamasti juba järgmisel pühapäeval pärast sündimist. Vaderid kandsid kindaid , et kuri silm neisse ega lapsesse ei mõjuks. Lapsele pandi natuke leiba mähkmetesse, et lapsel elus leib ei puuduks; ema toppis lapsele raasukesi suhu , et laps targaks saaks. Mõnel pool pandi selleks ka Piibel lapsele pea alla.
Tütarlaste käed vabastati ristimise ajaks mähkmetest, et virk töötegija kasvaks, poisslapse käed jäeti aga mähkmetesse, sest muidu võiks poisist karvakiskuja saada. Ristimise ajal ei tohtinud vaderid ringi vahtida, sest muidu näeks nende ristilaps suureks kasvanult palju tonte. Tütarlapse ristivesi valati iga nelja ilmakaare poole ja öeldi:“Tulgu siit kosilased , tulgu sealt kosilased!”
Karjus laps enne ristimist, kardeti, et ta varsti sureb ; karjus ristimises ajal, tähendas, et lapsest hea laulja saab; kui laps aga pärast ristimist karjus, arvati, et lapsele vale nimi anti. Ristimisvette pandi vaderite poolt tavaliselt hõberaha. Raha oli veele ohvriks selle eest, et vesi last puhastab. Ristiveel arvati iseäralik jõud olevat, see kallati mingisse ohvripaika maha.
Sageli anti esimesele pojale vanaisa nimi ja tütrele vanaema oma. Ristiusu ajal käidi järgmiste laste nimede andmisel kalendri tähtpäevade järgi: võeti lähema pühalise nimi. Bocleri raamat teab, et kui vanematel lapsed surevad, panevad järgmisele pojale Aadam ja tütrele Eeva nimeks, lootuses, et siis lapsed ellu jäävad.
Mida rohkem vadereid lapsel oli, seda parem tuli lapse elu. Vaderid andsid lapsele ka hambaraha, see kasvatas lapsele ruttu ilusad ja tugevad hambad. Pärast ristimist anti tütarlaps poissmehest vaderi sülle ja poisslaps tüdrukust vaderi sülle, selline süleshoidmine edendavat edaspidi abielusse astumist. Samal otstarbel viidi lapse vihtlemise viht salaja õunapuu juurtele , juhtus keegi seda toimingut pealt nägema, jäi tüdruk vanaks tüdrukuks.
Veel arvati, et esmaspäeval ja reedel sündinud lastel ja ka jõuluaegsetel tuleb vilets elu. Üldiselt on peetud pühapäeval sündinud lapsi õnneliku saatuse kaasa saanuteks ja Setumaalt ning Saaremaalt on teated , et jõuluööl või jõulu esimesel pühal sündinud laps saab õnnelikuks.
Oli veel märke, mis lapse saatuse pidid määrama. Kui sündides olid lapsel käeotsad valged, siis tähendas see lapse surmakindaid; olid need küünarnukkideni valged, ohukindaid; kui kogu lapse ihu oli valge, põdeja kindaid. Samas vees kus poisslast ristiti, ei tohtinud tüdrukut ristida , muidu kasvavat viimasel habe.
7
Kokkuvõte
Katsikutel käimine on tänase päevani säilinud. Sellel on oma praktiline väärtus.
Nime andmine lapsele ja sellega seoses lisavanemate saamine on olnud nii meie kui teiste rahvaste tavandis oluline. Paljude jaoks on oluline praegugi. Pole põhjust aravata, et selline tava ei võiks meil olla vana aastatuhandeid. Näiteks kaugetel hõimlastel mansidel on vähemalt kolm ema - sünnitaja, ämmaemand ja nime andja ema.
Risti sõna on arvatavasti jõudnud maakeelde vene vanausuliste vahendusel kaua aega tagasi. Ristimärgil pole aga meie varrude tavandis tähtsust ning kristlik ristimine haakub sellega kunstlikult.
Ristiema ja -isa kutsutakse maakeeli vaderiteks. Selles sõna osas on aga selgusetu, kas tegu võib olla keskaegse alamsaksa laenuga.
8
Kasutatud allikad
http://delfi.ee/persoon/mehejutt
http://www.perekool.ee/index.php?id=43747&class=forum&action=post&post=1427683
9