Realism

Lettermo, Ingrid

Realism (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

REALISM
Sõnal „realism“ on õieti kaks tähendust:

realism kui suund (mitte stiil!)

realism kui meetod
Üldiseloomustus
Realism kui kunstisuund hõlmab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaal, romantismi kõrval. Realismi ja romantismi vahel pole nii suurt vastuolu kui romantismi ja klassitsismi vahel. Põhimõtteliselt siiski realism erineb romantismist : realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Sellega protestiti ka akadeemilise kunsti vastu. Realistid tundsid huvi argielu vastu, rõhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Siin tuleb arvestada ajaloolist ja ühiskondlikku tausta – seoses linnade kiire kasvu ja tööstuse arenguga teravnesid sotsiaalprobleemid , süvenesid lõhed ühiskonnas.
Juhtiv maa on endiselt
Prantsusmaa
Esimene realist on
* Honore de Daumier /domjee/ (1808- 1879 ). Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas oma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel teemadel . Figuurid ja näod on moonutatud, kuid väga ilmekad . Daumier oli ka väga hea maalija .
* Jean François Millet /milee/ ( 1814 -1875). On eeskätt talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvameelne toon. Millet oli ise vaene, põlatud, tunnustus tuli alles peale surma. Tuntuim töö
□ „Viljapeade korjajad“ – põllul kummardamas kolm vana vaest naist, kes teostavad nö järelnoppimist
Kuulsaim realismi esindaja on
* Gustave Courbet /kurbee/ (1819-1877). Kunstis iseõppija. Revolutsionäär, osales Pariisi Kommuunis, elu lõpul Šveitsis pagenduses. Andis suunale nime - kui 1855. aasta Pariisi maailmanäitusel Courbet` töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi „Realism“. Courbet oli suurt kasvu tugev mees, selline on ka tema kunst – mehelik, jõuline, kohati tooreski. Näeb ja maalib kõike suure lihtsa vormiga , tööde mõõtmed on ka suured. Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö
□ „Matus Ornans`is“ (6,65 x 3,14 m). Ornans oli Courbet` koduküla. Pealtnäha tavaline sündmus – kaljuse maastiku taustal üle 40 elusuuruses figuuri, igaüks omaette portree. Maali ülesehitus ka väga tavaline, lihtne – see kõik oli klassitsismi ja romantismiga harjunud kunstipublikule vastuvõtmatu.
□ „Kivilõhkujad“ – juhtis tähelepanu töörahva viletsusele ja raskele tööle.
Courbet on maalinud ka omapäraseid, lihtsate motiividega maastiku- ja meremaale . Courbet`l oli eluajal vähe pooldajaid, talle heideti ette labasuse ja inetuse maalimist. Siiski on Courbet`l kunstiajaloos väärikas koht, ta on olnud paljudele eeskujuks.
Skulptuuris realism eriti läbi ei löönud. Belglane Constantin Meunier /mönjee/ ( 1831 -1905) kujutas kaevureid ja töölisi. (Kaks tema reljeefi on Tallinnas Mere pst 4 ühe tööstushoone väraval).
Venemaa
Venemaal oli realism eriti ühiskonnakriitilise hoiakuga, sest Venemaa poliitiline korraldus oli võrreldes Euroopaga maha jäänud ja sotsiaalsed vastuolud teravad . Osa realismi esindavaid kunstnikke oli mures selle pärast, et inimesed väljaspool Moskvat ja Peterburi ei saa õieti külastada kunstinäitusi. Et kunst rahvale lähemale viia, asutati rändnäituste ühing ehk peredvižnikute ühing (1871. aastast alates korraldati kokku 48 rändnäitust). Peredvižnikuid toetas rikas kaupmees Tretjakov ( Tretjakovi kunstikogu baasil loodi Moskvas Tretjakovi galerii).
Peredvižnikutest kunstnikud armastasid kujutada rahva elu, st tehti olustikumaale. Maali juures oli tähtsaim selle jutustav sisu, mitte värvid ega maali „ilu“.
Nimekaim vene realist on
* Ilja Repin (1844-1930). Ta on maalinud nii ajaloo- kui oma kaasaja -ainelisi töid, portreid jm. Kohati ta isegi liigselt rõhutab maali jutustavat külge. Kuulsamad tööd:
□ „Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas“ – kasakate elu, ilmekad (naervad) näod
□ „ Burlakid Volgal“ – kujutab ränka tööd – laevade inimjõul vastuvoolu vedamine – tegevaid töölisi. Rõhutab meeste vaeva, kurnatust, kannatust. Juba sellise ameti olemasolu on ebainimlik!
□ „Ristikäik Kurski kubermangus“ – läbilõige kirevast vene ühiskonnast
□ „Ivan Groznõi ja ta poeg“ – hullunud tsaar oma äsjatapetud pojaga
Kuulsad on portreed vene kirjanikest ja heliloojatest (Tolstoi, Mussorgski jt).
Teine kuulus vene realist
* Vassili Surikov (1848-1916). Eelkõige ajaloomaalija.
□ „Streletside hukkamise hommik“ – Peeter I viib läbi temavastase vandenõu osaliste hukkamist
□ „Bojaarinna Morozova“ – vanausuliste üht juhti viiakse minema, (vangi?)
□ „Jermak Siberit vallutamas“ – kasakasalk võitmas maad juurde Vene riigile
* Vassili Perov – maalis ilmekaid olustikustseene, samuti portreid, töödele vahel omane humoorikas alatoon.
Realistlikus laadis alustas, kuid hiljem sai olulisi mõjutusi impressionismilt vene parimaid maastikumaalijaid Isaak Levitan (1861-1900), kellele on omane lüüriline loodusekäsitlus.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 57 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

57 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ingrid Lettermo Õppematerjali autor

Millised on realismi tähendused, realismi iseloomustus, millal valitses realism, kus hakkas kujunema realism, mille poolest erineb realism romantismist, mida pidi kunstnik realistide arvates maalima, realistid tundsid huvi mille vastu, kes on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste, kes oli eeskätt talupoegade maalija, kuulsaim realismi esindaja oli, kunstnikud ja nende tööde iseloomustused, mida maalis Vassili Perov

realism honore de daumier jean francois millet gustave courbet skulptuur constantin meunier realism venemaal peredvi?nikute ühing ilja repin vassili surikov vassili perov isaak levitan

Sarnased õppematerjalid

docx

Realism

Revolutsionäär, osales Pariisi Kommuunis, elu lõpul Sveitsis pagenduses. Andis suunale nime- kui 1855. Aasta Pariisi maailmanäitusel Courbt töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,,Realism". Courbet oli suurt kasvu mees, selline on ka tema kunst. Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans´is" ja ,,kivilõhkujad" Skulptuuris realism eriti läbi ei löönud. Belglane Constatin Meunier /mönjee/ kujutas kaevureid ja töölisi. (kaks tema reljeefi on tallinnas mere pst 4 ühe tööstushoone värval). NB: õpetaja pildid Vassili Perov ,,Matus"

Kunstiajalugu

doc

Realism

Realism Nii klassitsism kui ka romantism olid mõlemad valdavalt elukauged kunstinähtused, sest nad idealiseerisid minevikku ja võtsid oma ainestiku möödunud aegadest. Seevastu 19. sajandi keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust, s. t. kõike olemasolevat loodust, inimesi jm. edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata

Kunstiajalugu

docx

Ilja Repin

Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD .............................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3 1.1 Realism (kirjandus) ........................................................................ 3 1.2 Realism (kunst) ........................................................................... 3-4 1.3 Venemaa realism ............................................................................ 5 2. SISU .................................................................................................... 6 2.1 Ilja Repin ..............................................................................

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

1) Seleta lahti mõisted: · historitsism ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris · eklektika eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes 2) Too näide historitsistlikust arhitektuurist · Inglismaal Londoni parlamendihoone. · Prantsusmaal Pariisi ooperiteater. · Eestis Alatskivi mõisahoone Tartumaal. Realism Prantsusmaal (§ 32) 1) Mida ja kuidas maalis inglise kunstnik John Constable? Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendas. Constable mahlaka roheliusega lihtsates maastikupiltides on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust. 1802 hakkas vabas õhus maalima - peisazist. Piltidel kujutas vaid tõde. ,,Mrs. Constable", ,,Heinavanker", ,,Salisbury katedraal" ,,Viljapõld". 2) Kuidas kujunes Barbizoni koolkond?

Kunstiajalugu

doc

Kunsti konspekt 11. klassi õpikust, 7 teemat piltidega

roheline ja punane) kõrvutamist. Motiivid on sageli valitud keskaja ajaloost või Põhja-Aafrika olustikust. Teemadeallikaks kasutas ka inglise kirjandust (nt W. Shakespeare). Delacroix' tuntuimaks teoseks on ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", millega tervitas 1830nda a revolutsiooni. C. COROT põhiliselt maastikumaalija, lähtus elavast loodusest. Tema maalid olid lüürilise meeleoluga, sumeda ja õrna hallika koloriidiga. Nt ,,Nümfide tants" ja ,,Maastik kolme figuuriga". 6. Realism Prantsusmaal Eemaldumine romantismist ei olnud järsk, vaid sujuv ja algas maastikumaalist. J. COSTABLE austas eeskujuna hollandlasi, maalis oma kodukandi külaühiskonda. Tema suuri maale ettevalmistavad etüüdid on maalitud otse looduse järgi ning seetõttu objektiivsemad. Ta on maalinud palju maale väiksest külast Salisburyst - ,,Salisbury vaade" Barbizoni koolkond. Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel

Kategoriseerimata

docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

Ei ole kõrghooneid ehituspiirang, ei tohi ehitada Kapitoolimihoone kuplist kõrgemat hoonet (87 m). Kapitooliumihoone. Ehitustöödega alustas William Thornton. Malmkupliga. Malmi tavaliselt suuremate ühiskondlike hoonete puhul ei kasutata, sest ta pole eriti kvaliteetne, roostetab ning seda peab pidevalt hooldama. Ka Valge maja klassitsistlikus stiilis 19. saj alguses. Küllaltki tagasihoidlik hoone, projekteeris Howard. Realism Prantsusmaal Prantsumaa realism saab alguse maastikumaalist. Noored kunstnikud, kes on pettunud romantismis, sõidavad töötama linnast kaugemle vabasse loodusesse, tuntuimad need, kes kogunevad Pariisi lähedale Barbizoni külla, kus tekib kunstnike kogukond. Vahetu kokkupuude looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismis. Võeti eeskuju Constable'st ning tema põhimõttest, et kunstnik

Kunstiajalugu

docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix ?

Kunstiajalugu

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Rogier van der Weyden- Lõuna-Madalmaade koolkonna meister, õige nimega Rogier de la Pasture. Tema teoseid iseloomustab dramaatiliste tunnete väljendamine ja värvide kooskõla. Rogieri kunsti ainestik haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. „Kristuse ristilt võtmine“- tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised. „Tarkade kummardamine“- rahulikum, valitseb pehme selgus. Hugo van der Goes- tegutses Gentis. Isoluumustab suurejoonelisus, rangus, võimas realism, sulav maalitehnika. Portinari altar- Uffizi muuseumis Firenzes. Itaalia kaupmehe Portinari tellimus. Sensatsioon, kõrgetasemeline peenmaal, õlivärvid olid teistele itaallastele eeskujuks. Hieronymus Bosch- pessimistlik fantast. Uskus, et inimene on armetu, määratud hukule. Tegi kolmeosalisi altarimaale: vasakpoolsel pildil pattulangemine, Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu pattudega, paremas servas karistus põrgupiinade näol. „Naarilaev“ „Püha Antoniuse kiusamine“

Kultuuriajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Lenzur: Aitas mind.

20:21 29-11-2010

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk