10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
104 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
t6hg
Õppematerjali autor
Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, 30. aastane sõda langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada 1618-1620 Böömimaal mässatakse Austria ülevõimu ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel vastu valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja 1625-1627 Taani astub protestantide poolel sõtta välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel 1629 Protestantidest sakslased on sõda kaotamas suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta 1630 Sõtta astub Rootsi kuningas Gustav II Adolf ning jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: vallutab Põhja-Saksamaa 1598-1605 Boriss Godunov 1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna
ta osutus üllatavalt võimekaks valitsejaks, kes tõi Moskva võimukorraldusse euroopalikke jooni Boriss Godunov - pärast Ivan Julma surma riigis võimu haaranud tsaar, keda kahtlustati Dimitri tapmises Porzarski - maakaitseväe kogumise etteotsa astunud väikevürst, rahvaväkke kogunes 20 000 meest, kes suundusid Moskva alla poolakaid pealinnast lahkuma sundima. Mihhail Romanov - pani aluse Romanovite dünastiale, püsis Venemaa troonil kuni 1917. aastani Aleksei Romanov - tema ajal oli tsaarivõim juba nii tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid, mida ka tehti (nt ristimärk tuleb teha kolme, mitte kahe sõrmega, kummardused pole enam maani, vaid vöökohani jne) Gustav II Adolf - tõsiusklik luterlane, kellele polnud ükskõik kuidas lõpeb protestantide ja katoliiklaste heitlus Saksamaal, sekkus uue jõuna 1630. aastal Kolmekümneaastasesse sõtta Karl XII - Rootsi noor kuningas
Ajalugu Kordamine Venemaa 17. Sajandil Venemaal algas 17. Sajand näljahädaga, mille põhjuseks pidas rahvas Jumala kättemaksu tsaar B. Gudonovi tegude eest. Teda kahtlustati Ivan Julma noorima poja ja trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale-Dimitri ja keda toetas Poola kuningakoda. Ta krooniti 1605. Aastal uueks tsaariks. Ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapeti vandenõudlaste poolt. Järgmiseks valitsejaks sai Vassili Suiski. Rahvas pidas teda isehakanuks
takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast, selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Euroopas oli valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. saj loodi juba alalised sõjaväed, see tugevdas kuninga võimu veelgi, kuid nõudis suuremaid kulusi. Peamiselt olid sõduriteks talupojad.
saavutuste kohta minevikus. Oma referaadis otsustasin kirjutada rohkem sõjalisest poolest kuna ma huvitun sellest rohkem kui kirjutasin ka poliitikast. Referaat on jaotatud sajandite kaupa kuna algul materjali lugedes märkasin, et paljud asjad lõppevad sajandite lõpus ning uued algavad kohe sajandi alguses. Nii oli kergem teha ja usun, et tuli ka terviklikum tekst millest on kergem aru saada ja kergem lugeda. 1. Saksamaa 17. sajandil Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt vürstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama. Usulisi pingeid see ei lahendanud. Juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud sõda usuliste rahutuste tõttu keisrile kuuluvas väikeses Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku ning kuna keiser oli katoliiklane, pidas ta seda usurahu rikkumiseks. 1608. aastal moodustasid protestandid uniooni ning 1609
nõudmiste ja toetusega. Samas oli kodanikkond alles välja kujunemata, mistõttu monarhi võimu piiramiseks oli vähe vahendeid. Absoluutse monarhia eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoneerimist ning ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti võimalikult tõhusa valitsemissüsteemi loomist. Absolutistlik valitsemisviis- taolise valitsemisviisi mõtteks oli siseriiklik poliitiline integratsioon ja tulemuseks riigiloome kõrgperiood Euroopa ajaloos. Absolutistliku valitsemiskorra põhimõtteks oli, et riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605
Maksehakkasid maksma ka aadlid ja vaimulikkonnad, kaotati pärisorjus. 5. Absolutism Venemaal · Ivan Julm tatarid ja opritsninad,Liivi sõjaga soovis vallutada Balti riigid, mis ebaõnnestus. · Segaduste aeg seiklejast munk Grigori Otrepjev kuulutas end Ivan Juma pojaks Dimitriks. Rahva ei meeldinud aga tema madal päritolu ega poolameelsus. Ta kukutati ja hukati. Uueks juhiks kuulutati bojaaridest vandenõulaste juht Vassili Suiski. · Tekkis uus vale-Dimitri. Venemaa olukorda kasutasid ära Rootsi ja Poola ning Poola kuningapojale pakuti trooni, sellest aga keeldus ta isa. Lõpuks moodustati poolakate väljaajamiseks maakaitsevägi, seda õigeusukiriku poolt. · Romanovi valitsema panemisel välditi uute isehakanute teket. Mihhaili ja ta poja valitsusaeg oli kuldaeg. Poliitiline eraldatus vormis kultuuri. · Nikoni kirikureform kirikukombestikke üritati ühtulstada, see tekitas aga meeleavaldusi. Tüli vanausulise ja uuemate vahel.
vahendusel lühike vaherahu. Moskva tsaaririik soov saada ligipääs Läänemerele ja tahtmine sadamaid saada; Alustas sõda. Tulemused Aastaks 1561 Juunis andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale usaldusvande. 28. novembril Vilniuses sõlmitud lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond (Iseseisev Liivimaa riik) andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Eesti ala oli ära jaotatud Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks: Kurama hertsogriik ja Üleväina-Liivimaa. Aastaks 1583 Liivi sõja lõpp. 10. augustil Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu, millega Rootsi kätte jäeti Põhja-Eesti kui ka Inglismaal vallutatud linnused. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi valdusi hakati nimetama Eestimaaks(Estland). Isikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid