Ajaloo kordamine (1)

Ajalugu Kordamine
Venemaa 17. Sajandil
Venemaal algas 17. Sajand näljahädaga, mille põhjuseks pidas rahvas Jumala kättemaksu tsaar B. Gudonovi tegude eest. Teda kahtlustati Ivan Julma noorima poja ja trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale-Dimitri ja keda toetas Poola kuningakoda. Ta krooniti 1605. Aastal uueks tsaariks. Ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapeti vandenõudlaste poolt. Järgmiseks valitsejaks sai Vassili Šuiski. Rahvas pidas teda isehakanuks. Poolas ilmus välja uus isehakanu nimetades end Pääsenud Dimitriks, kellel oli palju toetajaid. Ta jõudis 1608. Aastal suure väega Moskva linna alla, kuid vallutada seda ta ei suutnud. Venemaa segadusi kasutasid ära Poola ja Rootsi. 1610 . Aastal lubasid Moskva bojaarid Poola väed Kremlisse ja pakkusid trooni kuninga pojalek, lootes niimoodi sõda lõpetada. Kuningas Sigismund III lükkas pakkumise tagasi. Moskva vabastamiseks hakati Volgamaal koguma Maakaitseväge, mida juhtisid lihakupmees Minin ja Väike Vürst Požarski. 1612. Aastal sundis 20 000-meheline rahvavägi Poolakaid pealinnast lahkuma . 1613 . Aastal tuli uue tsaari valimiseks kokku maakogu. Valik langes 15. Aastasele Mihhailile. Tsaar Mihhail pani aluse Romanovite dünastiale, mis oli Venemaa troonil 1917. Aastani. Tsaar Mihhail Romanovi valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks muudeti kirikurist kolmesõrmeliseks. Endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks. See viis 1656. Aastal kiriku vanade kommete pooldajad pandi kirikuvande alla, nad põgenesid tagakiusamise eest Põhjaaladele või Taigasügavustesse ja osa asus elama Eestisse Peipsi-Järve läänekaldale, kuhu tekkisid vanausuliste külad. Venemaa oli Euroopast ära lõigatud, tema ainus tähtsaim sadamalinn oli Argangelsk, mille rajasid 16. Sajandil inglased . Läänes Piirasid Venemaad Rootsi, Poola ja Türgi. 17. Sajandil oli Moskva pindalalt Euroopa suurim linn, kus elas üle 100 000 elaniku. Suuremate tulekahjude korral langesid tuleroaks terved linnaosad, sest majad olid puust. Tänavad olid kevadel ja sügisel porised, Suvel aga tolmused, sest tänavasillutist polnud.
Venemaa Erinevused Prantsusmaaga (Lääne-Euroopaga):

Seisused puudusid

Rahvas oli sunnismaine

Linlastel polnud omavalitsust ega õigusi

Kõik oli allutatud täielikult tsaari võimule
Romanovite Dünastia sai alguse 1613. Aastal 15 aastase Mihhail Romanoviga ja see kestis 1917. Aastani.
Vanausulised – Kui M. Romanov muutis kirikukombeid, siis endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks.
Euroopa 17.-18. Sajandi Sõdades
Koalitsioon – Mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu.
30 aastane sõda(1618 – 1648) – Sõda sai alguse Saksa- Rooma keisririigist ning põhjuseks oli konflikt protestantliku Uniooni (Taani, Rootsi,Böömimaa,Prantsusmaa) ja Katoliku kiriku(Saksa- Rooma keisririik ) vahel. Sõda lõppes 1648. Aastal Vestfaali rahuga. Sõja tulemusel Saksa keisri võim nõrgenes, ent vürstide oma suurenes, ning Saksamaa jäi jagunema u 300 iseseisvaks väikeriigiks.
Põhjasõda(1700-1721) – 17. Sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere võimsaim riik. Seetõttu moodustasid Taani, Venemaa(Peeter I) ja Poola(August II Tugev) Rootsi Vastu Koalitsiooni. Sõja algus oli Rootsile edukas, kuid sõjaõnn pöördus Poltaava lahingus(1709) ning 1710 vallutas Venemaa Riia ning Tallinna. Sõda lõppes Venemaa ja Rootsi vahel Uusikaupunki rahuga 1721. Aastal ning Rootsi kaotas oma valdused Eestis ja Põhja-Lätis.
Valgusajastu
17. sajandil kujunes Euroopas uus mõtteviis, mida nimetati Valgustuseks. See mõttevool hindas Inimmõistust ja katsetustega saadud teadmise, vastandades end niimoodi keskajale. Valgustus andis ka olulise tõuke teaduse ja kultuuri arengule ning suurendas sallivust teiste uskude suhtes. Kõige kuulsamateks valgustajateks olid prantslased:
Montesquie – Pidas parimaks parlamentaalset Monarhiat . Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, kunigale jäägu täideaatev võim. Nii takistab üks võim teist omavolitsemast ning kodanike vabadus on kõige paremini kaitstud
Voltaire – Kõige kuulsaim prantsuse Valgustaja . Ta ei uskunud Demokraatiasse. Rahvas peab olema haritud. Valgustatud absoluutne riigikord – kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud Monarh . Ta sattus oma kirjatööde pärast vanglasse ning hiljem elas ta Inglismaal nagu paljud teised valgustajad .
Rousseau – Kõik inimesed peavad olema võrdsed. Poliitiline rahvavõim peab olema koondatud 1 isiku kätte, et viia ellu rahva tahe. Rahvas loob ise seadused.
Maailmapildi avardumise põhjustasid maadeavastused . Valgustamist iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine.
Deism – Arusaam, et kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning jumalale pole mõtet loota .
Valgustus – Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni.
Venemaa 18. Sajandil
17. sajandi lõpus sai Venemaa tsaariks Keiser Peeter (1682-1725). Tema eesmärk oli muuta Venemaa Lääne-Euroopalikumaks.1697. aastal suundus ta saatjaskonnaga madalmaadesse ja Inglismaale . Nende maade eeskujul alustati Venemaal Reforme sõjaväekorralduses, maksusüsteemis ja valitsemises. 1703. Aastal alustas Peeter I Peterpurgi rajamist Läänemere kaldale Neeva jõe suudmesse. Peale Peeter I surma mõõdus kümmekond aastat, kui troonile tõusis mõjuvõimas valitseja. 1762. Aastal sai Venemaa valitsejaks venestunud sakslane (Katariina II), kes oli troonil 1796. Aastani.
Reform – Ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada.