Referaat EESTI RIIK (0)

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Arlis Lepamets
Referaat
Eesti riik
Juhendaja : Endla Pesti
Olustvere 2014
SISUKORD
SISUKORD........................................................................................................lk
Sissejuhatus........................................................................................................3
1.Riigiüldiseloomustus.......................................................................................4
2.Loodus.............................................................................................................5
2.1Kliima............................................................................................................6
2.2Aluspõhja reljeef............................................................................................6
2.3Eesti maavarad ..............................................................................................7
2.4Vetevõrk........................................................................................................7
3. Rahvastik .........................................................................................................8
4.Majandus.........................................................................................................9
4.1Põllumajandus.............................................................................................10
4.2Tööstus........................................................................................................10
4.3Majandussidemed........................................................................................11
5.Kultuur Eestis................................................................................................12
Kokkuvõte........................................................................................................13
Kasutatud kirjandus..........................................................................................14
Sissejuhatus
Teema valisin, kuna Eesti riigis ma elan ja tahan põhjalikkumat ülevaadet sellest endalegi selgeks teha.
Minu teema eesmärk on tuua eraldi välja erinevad teemavaldkonnad Eesti riigi ja sellega seonduvate teemade kohta.
Minu ülesanne on lahti seletada võimalikult täpselt ja selgelt Eesti riik.
3
Riigi üldiseloomustus
Riigihümn: Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Pealinn: Tallinn
Pindala: 45 227[1] km²
Riigikeel : eesti
Rahvaarv: 1 311 870
Rahvastiku tihedus: 29,0 in/km²
Riigikord : parlamentaarne vabariik
President : Toomas Hendrik Ilves
Peaminister : Andrus Ansip
Iseseisvus : 24. veebruaril 1918
Rahaühik: euro (EUR)
Ajavöönd Ida-Euroopa aeg
ROK-i kood: EST
Telefonikood : 372
(Eesti asukoht Euroopas joonis 1)
joonis1:
4
Loodus
Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi -Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga.
Satelliidi pilt Eestist joonis 2 .
joonis 2
5
Kliima
Golfi ja Põhja-Atlandi hoovuse mõju tõttu on keskmised õhutemperatuurid Eesti alal kõrge­mad kui samadel laiustel Aasias ja Ameerikas. Kliimaerinevused tulenevad peamiselt Läänemere mõjust, eristatakse läänepoolsemat läänemerelist kliimavaldkonda ja idapoolset Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kõige soojem kuu on juuli (keskmine temperatuur Vilsandil 16,3 °C, Tartus ja Võrus 17,1 °C), kõige külmem veebruar (Vilsandil –3,5, Narvas –7,6 °C). Sajab keskmiselt 600, kõrgustikel kohati üle 700, saarte rannikualadel paiguti alla 500 mm/a. Lumikattega päevi on enim Ida-Eestis (üle 130), lumikatte keskmine paksus on suurim Haanja kõrgustikul (24 cm).
Aluspõhja reljeef
Aluspõhja pealispinna reljeefi suurvormid kujunesid välja Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil (joonis). Aluspõhja lõikuvad sügavad mattunud orud, mis markeerivad jääajaeelset jõgedevõrku: Põhja-Eestis piki tänast Soome lahte kulgenud Ürg- Neeva ning Lõuna-Eestis Ürg-Daugava. Nende mattunud orgude põhi asub tänapäeval 10-80 meetrit allpool merepinda, seega ületab nende sügavus 100 meetrit (Tavast ja Raukas , 1982).
Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustike tegevusena on reljeef üldiselt
tasandunud, kuid samaaegselt kulutasid liustikukeeled välja ka uusi aluspõhjalisi pinnavorme - nt jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud (fotod) ja jääkündevaod.
6
Eesti Maavarad
Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tard - ja moondekivimitest aluskorda katavad peaaegu
horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid . Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks.
Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate . Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt
lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta (vaata geoloogilist läbilõiget). Seetõttu on sama
vanusega kivimite lasuvussügavus Lõuna-Eestis suurem kui Põhja-Eestis.
Vetevõrk
Kliima ja pinnamood on põhjuseks, miks Eestis on palju väikesi siseveekogusid. Aastane sademete hulk ületab auramise ning järelejäänud vesi (200–300 mm aastas) voolab ära jõgede kaudu. Vesikonniti jaguneb territoorium neljaks: Peipsi järve vesikond 38%, Soome lahe vesikond (v.a Narva jõgi) 21%, Riia laht 32% ja Lääne-Eesti saared 9%. Tähtsaim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik.
7
Rahvastik
Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455 seisuga 31. detsember 2011. Eelmise, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv seisuga 31. märts 2000 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise, 1989. aasta rahvaloenduse andmetega , oli 1 356 931 inimest.
Aasta
Arvestuslik rahvaarv
1. jaanuari seisuga
1913
1 164 000
1940
1 054 000
1959
1 197 000
1970
1 356 000
1977
1 447 000
1979
1 464 476
1989
1 565 662
2001
1 366 959
2002
1 361 242
2003
1 356 045
2004
1 351 069
2005
1 347 510
2006
1 344 684
2007
1 342 409
2008
1 340 935
2010
1 340 127
2011
1 340 194
2014
1 311 870
8
Majandus
Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro.
Tööjõu jaotumine sektoritesse
(2008)SektorOsakaal
Põllumajandus 2,8%
Tööstus 22,7%
Teenindus 74,5%
SKP jaotumine sektoritesse
(2009) Sektor Osakaal
Põllumajandus 2,7%
Tööstus 26,3%
Teenindus 74,5%
Keskmine majanduskasv 2000-2009 a joonis 3
9
Põllumajandus
Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus. Ehkki Eesti linnad hakkasid industrialiseeruma juba 19. sajandi lõpus, jäid Eesti Vabariigis põllumajandustooted üheks põhiliseks ekspordiharuks ning ka nõukogude ajal rahuldas Eesti põllumajandus kohaliku vajaduse ja selle toodangust jätkus ka massiliseks väljaveoks ülejäänud NSV Liitu. Põllumajanduse osakaal Eesti majanduses langes järsult alles pärast taasiseseisvumist ja omandireformi, mille käigus suurmajandid ( kolhoosid ja sovhoosid) lagundati ja erastati. 1990. aastate lõpust on põllumajanduses hakanud taas valitsema suurettevõtted, väikefarmid aga tegelevad maaturismi, mahepõllunduse ja nišiturgudega.
Tööstus
Kõige olulisem töötleva tööstuse haru Eestis on masinatööstus (umbes 25% toodangust), tähtsuselt järgmised on puidu- ja paberitööstus (20%, vaata lähemalt metsanduse alt), toiduainetetööstus (15%, vaata ka põllumajandust), keemiatööstus (umbes 10%), metallitööstus (13%) ja kergetööstus (alla 5%). Tööstuses on toimunud väga kiired muutused — veel kümmekond aastat tagasi oli kõige olulisemaks puidu- ja paberitööstus —, kuid ka harude sees on toimunud suured muutused. Juba enam kui kümme aastat kasvavad väga kiiresti masina- ja metallitööstus, samas kergetööstuses tootmismahud vähenevad. Elektroonikatööstuse toodangu maht on paari aastaga kaheksakordistunud. Muutused on põhjustatud tööjõu kallinemisest, aga ka suurenenud oskustest ja investeeringutest.
10
Majandussidemed
Eesti  eksport  ja  import  Põhjamaadest
Summad on antud miljonites eurodes
Sihtriik
↔
2006
2007
2008
2009
2010
Island
Eksport
18,3
16,6
12,8
8,7
21,8
Import
0,8
1,0
0,8
1,1
1,2
Norra
Eksport
204,4
270,9
279,9
205,8
300,0
Import
67,2
69,7
74,0
94,4
128,5
Rootsi
Eksport
946,1
1069 ,6
1169,5
816,6
1369 ,1
Import
969,4
1214 ,0
1091,1
610,9
1011 ,2
Soome
Eksport
1391,1
1422,0
1557 ,9
1202,0
1489 ,4
Import
1939,3
1772,2
1540,1
1046,6
1376,9
Taani
Eksport
198,1
218,8
275,3
225,5
218,6
Import
250,1
262,9
233,1
172,1
175,4
Fääri saared
Eksport
0,57
1,56
1,44
0,62
1,15
Import
0,21
0,26
0,14
0,00
0,23
Gröönimaa
Eksport
0,00
0,00
0,29
0,03
0,00
Import
0,03
0,00
0,00
0,00
0,00
Osatähtsus Eesti koguekspordis ja -impordis:
██ > 5%██ > 10%██ > 15%
11
Kultuur Eestis
Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast . Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirkonnad – Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Lääne-Eesti ja saared. Lääne-Eestile ja saartele olid iseloomulikud Skandinaavia mõjutused. Lõuna-Eestis (eriti Mulgimaal ) säilisid mitmed vanapärased kultuurinähtused kõige kauem. Kogu eesti rahvakultuuri seisukohast olulisemate ja püsivamate ühiste elementidena võib nimetada regilaulu, rehielamut, rukkileiba , pulma- ja jõulukombeid ning sügisest hingedeaega. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setode, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur.
12
Kokkuvõte
Eesti riik on kokkuvõttes väga ilus ja loodusrikas riik, kus on sõbralkud inimesed ja armsad väiksed linnad. Õhk on puhas ja lärm pole kurta. Mulle meeldib Eestis elada ja plaan mujale minna ei tuleks pähegi.
13
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Eest i
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_riik#Majandus
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima
http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/alusp_relj.html
http://geoeducation.info/wp-content/uploads/2011/12/kollektsiooni_lisamaterjal.pdf
http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Vetev%C3%B5rk/
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_p%C3%B5llumajandus
http://www.estonica.org/et/Majandus/Eesti_majandusest_%C3%BCldiselt/T%C3%B6%C3%B6tlev_t%C3%B6%C3%B6stus/
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjamaade_majandus#Majandussidemed_Eestiga
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kultuur
https://www.google.ee/search?q=eesti+riik&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=gg_cUp3TOcSI7AbttoG4Aw&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1366&bih=667#q=eesti+riigi+asukoht&tbm=isch&facrc=_&imgdii=_&imgrc=dIPcdJQtUHRtrM%253A%3BRMjdtE6eEAPG4M%3Bhttp%253A%252F%252Fupload.wikimedia.org%252Fwikipedia%252Fcommons%252Fthumb%252F0%252F0c%252FEU_location_EST.png%252F300px-EU_location_EST.png%3Bhttp%253A%252F%252Fet.wikipedia.org%252Fwiki%252FMalli_arutelu%253ARiigi_teave%3B300%3B225
14