Muistne Vabadusvõitlus (3)

MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227

• Balti ristisõda - sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13.sajandil saksa ristisõdijate poolt.
  
• Muistse vabadusvõitluse peamiseks allikaks on munk Henriku “ Liivimaa kroonika”.
  

• Balti ristisõja põhjused:
  
  • sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala . (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten ; Lübecki linna rajamine 1143 , mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ).
    
  • soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade.
    
  • Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida ) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega).
    
  • Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu.
    
  • Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.
    

• Balti ristisõja I etapp: liivlaste ja latgalite alistamine 1186 -1207:
  

Daatum
Sündmus
Tähtsus
1186
Piiskop Meinhard alustas misjonit liivlaste juures Ükskülas, kuhu rajati
kirik ja kivilinnus
katoliku usk levib liivlaste seas
1200
Liivimaa piiskopiks sai Albert , kes saabus koos ristisõdijate väega
Liivimaale
võeti suund Baltimaade sõjaliseks
hõivamiseks
1201
rajati Riia linn; vallutatav
maa pühendati Neitsi Maarjale > Maarjamaa
loodi ristisõdijate tugipunkt edasisteks vallutusteks. Riiast lähtus enamus
edasistest sõjaretketest
1202
asutati Mõõgavendade ordu
(Kristuse sõjateenistuse
vennad)
loodi hästi distsiplineeritud ja võitlus-
võimeline organisatsioon , mille ainsaks eesmärgiks oli kohalike rahvaste
alistamine
1207
allutati ja ristiti liivlased ja
latgalid
sakslased said endale liitlased võitluseks
eestlaste ja leedulaste vastu
EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227:

• Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212:
  

• Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu.
  
• Toimusid ristisõdijate ja alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked.
  
• Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased .
  

• Muistse vabadusvõitluse II periood 1215 - 1220 :
  

• Eestlaste vastu alustasid sõjategevust lisaks sakslastele (Mõõgavendade ordu, riialased) ning nende sõltlastele (liivlased, latgalid) ka Rootsi ja Taani kuningad.
  
• Sõjategevuse piirkond levis üle kogu Eesti mandriala.
  
• Eestlased sõlmisid ajutised liidusuhted venelastega sakslaste vastu.
  
• Eestlaste vastupanu korraldamine paranes ; toimusid otsustavad suurlahingud.
  
• Eesti mandriala langes perioodi lõpuks võõrvõimude sõltuvusse.
  

• Muistse vabadusvõitluse III periood 1222-1227:
  

• Seni veel vabade saarlaste eestvedamisel levis mandril ülestõus vallutajate vastu.
  
• Kogu Eesti ala vabastati 1222 võõrvõimust (va. Tallinn, mis jäi taanlaste valdusesse).
  
• Uue ristisõdijate sissetungi käigus toimus Eesti lõplik alistamine; viimase vastupanukoldena vallutati 1227 Saaremaa.
  

EESTLASTE KAOTUSE PÕHJUSED:

• eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev.
  
• vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed).
  
• maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa.
  
• eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased , rootslased , venelased.
  
• vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust.
  
• vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid.
  
• paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja.
  

2