a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks. b) Saksa kaupmeeste peamiseks ja lõplikuks sihtmärgiks oli Venemaa turg, kuhu sooviti laieneda. Eesti alad jäid vaid tee peale ette. c)Katoliku kiriku soov ristiusustada liivimaa alad. Meinhard- Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186. aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine.Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 1196.aastal suri Meinhard ja Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold. Berthold- tsistertslane , piiskop pärast Meinhardi . 1196 korraldati tema eestvedamisel lahing praeguse Riia linna alla, kus Berthold ka hukkus. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Tõelise hoo sai sisse Liivimaa ristisõda kui Üksküla piiskopiks pühitseti Albert . Albert-Bremeni toomhärra, kes 1199.aastal Üksküla piiskopiks pühitseti . Tema
*raad - keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. *gild - käsitööliste ühing *tsunft - kaupmeeste ühing *skraa - tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. *toomkapiitel - kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel *kerjusmunk - *tsistertslane – katoliku mungaordu liige *dominikaanlane – Dominikaani elanik *frantsisklane - kerjusmungaordu liige *birgitiin - *hiis - pühamets *pühak - püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. *katekismus - lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. *altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht – pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Arutlusküsimus ajaloos 09.11.2010 Liivi ristisõja algusajaks peetakse aastat 1196, mil Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold; eestlaste jaoks sai vabadusvõitlus alles alguse aastal 1208, mil ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale meid ristiusuga "üle kallama". 1227. aastani võitlesid eestlased vapralt, kuid ligi 20 aastat väldanud sõjale ei suudetud enam vastu panna ning alistumine tundus paratamatu. Miks? Tolle aja eestlase sõjaline tase ei suutnud piisavalt kaua vastu pidida parima relvastuse, sõjatehnika ja väljaõppega ordurüütlile. Eesti sõjamehe varustuses oli näha selgeid puudujääke,
Mosee- islaamiusu pühakoda. Sakramendid- kristuse seatud püha toiming, vanne.Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber. Benediktlane- katoliiklik mungaordus olev munk. Kerjusmungaordudes... Tsistertslane- katoliiklane, kes on katoliku ordus. Dominiiklane- katoliku usku munk. Augustiinlased- katoliku usku munk või nunn. Frantsisklane- ristiusu tõdede õpetaja ja jutlustaja vaeste seas. Ristisõda- kiriku poolt organiseeritud või suunatud sõjakäik. Ordurüütel/ristirüütel- munk, ei võinud perekonda luua, võitles ristiusu eest. 7 vaba kunsti- grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Skolastika- keskaja filosoofiliste õpetuste kogum
ül oli jutlustada õige usu füüsilist tööd. Kloostrid rajati Tuntud kui hallid vennad v kasuks, kandsid musta. Panid asustamata paikadesse, kus väiksemad vennad oma rõhku haridusele. Nende hariti maid ja ehitati alandlikkuse poolsest. Nad seast võrsus mitu õpetlast, nt kloostrihooneid. Kandsid hakkasid rõhku pöörama teoloog Aquino Thomas valget puhtus ja rikkumatus. haridusele. Tööle võeti ilmikvendi. Kuulsaim tsistertslane Bernard Clairvaux. Jumala armu vahendasid veel elavad inimesed, kelle elus v surmas ilmnes pühadus. Tugev usk oli neile jõudu andnud vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmadeks. Neis nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid, lootes, et nad aitavad pääseda taevariiki. Nt Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuks kuulutamine kanoniseerimine. Pühakutega seostuvad esemed reliikviad. Nende ja pühakute matmispaikadesse tehti palverännakuid.
pühakirjadele 1524 mungad asusid traditsioonilist õpetust kaitsma, rahvale see ei meeldinud ning vallandus vaenulik suhtumine piiskoppide vastu- pildirüüste(tungiti kirkikutesse, purustati pühapilte ja sümboleid) 1535 esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli poolt (luterlik katekismus) Meinhard esimene piiskop Liivimal, pidi ristiusustama liivimaa, pani aluse väikesele kogudusele, austati pühakuna Berthold 1196 Meinhardi surma järel piiskopiks saanud tsistertslane, politiseeris misjoni(ravhale ei meeldinud), sai paavstilt volituse korraldada ristisõja liivimaal. Albert 1199 piiskopiks põhitsetud Bremeni toomhärra. Eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, edendas ristisõda liivimaal. Riia linna ehitamine 1201. a.Läänistas maid Lembitu Sakala vanem, koondas vägesi Madisepäeva lahingu jaoks, suri lahingus Valdemar II Taani kuningas, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Kinnitas kanda Eestis
51) Sakramendid - Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad 52) Mitra - kõrge kolmnurkne peakate paavstil 53) Tiaara - muistne valitsejate peaehe, kolmekordse krooni kujuline kuhjakas peakate 54) Ketser – inimene, kes kritiseeris kirikut 55) Inkvisitsioon - kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas 56) Benediktlane – mungaordud, rajajaks Benetictus, kandsid mustasid kuubesid 57) Tsistertslane – mungaordud, nime on saanud Citeaux’i kloostri järgi, kandsid valgeid kuubesid 58) Dominiiklane – mungaordud, valge rüü, mille peal kantakse musta kuube 59) Frantsisklane – mungaordud, hall rüü 60) Ristisõda – usulistel eesmärkidel toimunud sõda, kiriku poolt organiseeritud 61) Ordurüütel - 62) 7 vaba kunsti - grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, arikmeetika, astronoomia, muusika
Ristisõdijaid toetasid igati ka saksa kaupmehed. Kirik tagas neile suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rüütlid saksa aladelt tulid meelsasti sõtta, et saada endale uusi valdusi. Samuti tuli täita tõotus, mis usulise vaimustuse tõttu kirikule oli antud. Liivi ja Eesti alal tegutsesid mosjonäridega enamasti tsistertlased, kes olid Euroopas üheks olulisemaks ristisõdade idee kandjaks. Tsistertslane oli ka Meinhardi abiline ja hilisem Liivimaa piiskop Teodorich. 1199 sai siinseks piiskopiks Albert (noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra). Ristiusustamine sai tõelise hoo sisse just tema ajal. Eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks paavstile alluv piiskop. 1201 alustas Albert Riia ehitamist piiskopkonna keskuseks. 1202 asutati Kristuse-, Sõjateenistuse-, Vendade ordu (Mõõgavendade ordu)
Määrati rahvaste ristiusustamiseks. Ei saavutanud edu. 63. Fulco Prantsusmaa munk, määrati 1167. a Eestimaa piiskopiks 64. munk Nicolaus Norra Stavangeri kloostris elav eestlasest munk. Määrati Fulco abiliseks ristiusustamisel. 65. Meinhard 1186. a pühitseti Üksküla piiskopiks, anti ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Augustiinlane. Keskaegsel Liivimaal austati teda pühakuna. 66. Berthold 1196. a Üksküla piiskop, tsistertslane. Kodus sõjaväe ristiusustamiseks. Hukkus 1198. a Riias toimunud lahingus. 67. Albert Bremeni toomhärra Albert von Buxhoeveden. Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. a. Tahtis rajada Liivima kirikuriigi. Alustas Riia linna ehitamist. 68. Kaupo liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 69. Lembitu Sakala vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 70. Vesse - saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 13431344 71
4. Pihtimine 5. Viimne võidmine 6. Kiriklik laulatus 7. Vaimulike ametisse pühitsemine Mitra- kõrge kolmnurkne peakate Tiaara- kõrge kalliskividega kaunistatud kroon Ketser- Katoliku kiriku õpetuse vastane Inkvisitsioon- Katoliku kiriku kohtupidamine, suunatud ketseritele ja eesmärgiga inimest ümber veenda ning vajadusel karistada. 1. tuleriit 2. veeproov Benediktlane- “Mustad kuued”, 6. saj Benedictuse rajatud ordu. Tsistertslane- “Valged kuued” Frantsisklane- halli rüüga kerjusmunk. Ristisõda- Kiriku poolt organiseeritud sõjakäik “pühadel eesmärkidel” Ordurüütel- Ordurüütel on munk, võitleb usu nimel uskmatutega 7 vaba kunsti:1.grammatika 2.matemaatika 3.retoorika 4.dialektika 5.aritmeerika 6.muusika 7.astronoomia Skolastika- keskaegne filosoofia, mis lähtus kirikust. Tsunft- käsitööliste ühing Gild- kaupmeeste organisatsioon
· linnuste ehitamine ning hilisem korrashoid, · vakuandamid, · hinnus, · teoorjus, · mõisategu, · raharent. Linnad. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks olis maaisanda antud linnaõigus, mis tagas autonoomi ja eristas ümbritsevast keskonnast. Mida väiksem oli linn seda rohkem oli seal tõenäoliselt eestlasi.tekkis 9 linna tln(liinnaõigus 1248), rakvere, haapsalu, narva, tartu, viljandi, uuspärnu, paide, vana-pärnu Vaimuelu. Berthold-tsistertslane, kes sai1196 aastal Üksküla piiskopiks. See tähendas uue lehe pööramist ajaloos. Liivlased olid harjunud sakslasi umbusaldama ega soovinud teda piiskopina vastu võtta. Berthold sai loa paavstilt ristisja korraldamiseks. Varsti tuligi 1000meheline ristisõdijate hulk ning ta hukkus. Meinhard- augustiinlasest piiskop, kes pühitseti hamburgi-bremeni peapiiskiopi poolt selleks ja tehti talle ülesandeks liivimaa ristiusule toomise. Albert- peale bertholdi sai piiskopiks tema 1199
4 1.1. Mõõgavendade ordu rajamine Toreida preester rajas Palestiinas liivlaste ning eestlaste alistamise tõhustamiseks tegutseva Templiordu eeskujul vaimuliku rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Seda hakati kutsuma, mõõga kujutise tõttu nende vapil ja orduvendade mantlil, Mõõgavendade orduks. (Histrodamus, 2018) Üks kõige pikaajalisemalid osalejaid Baltikumi misjonis oli tsistertslane Theoderich, kes oli tulnud Liivimaale piiskop Meinhardi ajal. Theoderich oli arvatavasti saabunud liivlaste maale juba 1187. aastal. Seega on ta paganaid pööranud kolme piiskopi ajal. Esimene, kes taipas, et Theoderichi sugusest mehest on palju kasu ja võttis ta endale abiliseks, oli piiskop Albert. Siiani pole jõutud selgusele, kas ordu loodi piiskop Alberti käsul või Theodorichi isiklikul tahtmisel ja soovil. Kuid kindel on see, et sellist sõjalist organisatsiooni, nagu Mõõgavendade
1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu keskus * 1201
piirile). Nii said neist olulised uute maade kasutuselevõtjad ja ehituskunsti arendajad. Nad kandsid valget mungarüüd kui puhtuse ja rikkumatuse märki. Hiljem said kloostritest majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli sageli liiga plaju, võeti kloostrisse nn ilmikvendi, kes võtsid tööülesandede enda peale. Täieõiguslikel munkadel jäi rohkem aega jumalateenistuste ja palvete jaoks. Kuulsaim tsistertslane oli Bernard Clairvaux(1090-1153), kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. Ta edendas tsistertslase kloostrielu, õhutas ristiretki Pühale Maale. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast Põhja-Itaalias. Franciscuse eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võitis endale palju pooldajaid ja kirik soovis anda tekkinud liikumisele ametliku vormi. Seetõttu kirjutas ta abilistega 1223, a ordu reeglid
ketserid kristlased, kelle printsiibid läksid põhiseisukohtadest lahku abt/abtiss munga-/nunnakloostri pea reliikvia pühakuga seotud ese inkvisitsioon ketserite väljaselgitamine ja eemaldamine Tsistertslaste ordu (11.saj) lähtus Benedictuse reeglitest, kuid selle liikmed pidid lisaks veel loobuma kõigist luksustest ja tegema palju füüsilist tööd. Karmim distsipliin. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd puhtuse märgiks. Kuulsaim tsistertslane oli vast Bernard Clairvaux (Citeaux' kloostri munk), kes edendas tsistertslaste kloostrielu ja õhutas retki Pühale Maale. Temast sai tuntud teoloog. Kerjusmungaordud tegelesid linnades keset pulbitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetusesele. Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Assisi. Frantsisklased olid tuntud oma lihtsuse ja alandlikkuse poolest, kandsid halli kuube ja neid kutsuti hallideks vendadeks. Soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas
S-L, Tartu, Kuramaa, Ulmi (Preisi), Ermlandi, Samland jms. Ermland e Warmia piiskopond oli mingi ala ka. Riia peapiiskopkonna toomkirik ja kapiitel Riias. Ise elas ta mujal. Riia toomkapiitel algul augustiinlik, hiljem premonstraatlik ja hiljem jälle augustiinlik. 1374 augustiinlik, 1394 ordu jne. Reaalne saksa ordu mõju kapiitlile aga polnud väga tugev. S-L piiskopkond Episkopatis Osiliensis. Alles 19saj nimetati Ösel-Wik (S-L). Piiskop määratud 1220 lõpul – Gottfried, tsistertslane. Ei saanud piiskopina aga tegutseda. Ordu väitel oli paha piiskop. Aga tekkis jama tal ka Balduiniga. Modena Wilhelm nimetatas uueks ja reaalseks piiskopiks Heinrichi. Too oli seotud orduga. Lubas tasuda ordule ja osad alad lksid ordu valdusesse. Oli seotud Lihulaga, 1251 Vana-Pärnus, hiljem Haapsalus. Patroon Johannes-evangelist. Piiskop elas 14saj alates Kuressaares, kapiitel aga Haapsalus. Kapiitel oli ebaregulaarne (ilmikkapiitel).
ühe kloostri, mis saab omakorda teiste kloostrite emakloostriks. Idee poolest tahtsid nad olla eraldatud paigas, reaalsus asusid kloostrid aga u 1-2 km kaugusel linnast. Kunstis nõudsid nad liigsetest kaunistustest loobumist, kloostrid olid aga suured, neid oli väga palju munkasid ja neid leidus arvukalt. 12. saj levisid need üle Euroopa. Tsistertslased jõudsid ka Liivimaale ja rajasid siia Kärkna ja Padise kloostrid. Tuntuim tsistertslane oli Clairvaux' Bernard, kes tegutses 12. saj. Kõik ordud seadsid eesmärgiks linnaelust tagasitõmbumise ja Jumala teenimise läbi palvete. Kirikusüsteemis polnud aga inimesi, kes oleks saanud tegeleda misjonitööga. Tekkisid mungad, keda nim üldiselt "vendadeks" ja nende kloostreid (mis polnud suletud) konventideks. Peamine erinevus ongi selles, et nad ei pea olema müüride vahel vaid tegelevad misjoniga. 12. saj lõpuks 13. alguseks oli saanud selgeks, et kirik vajab veel mingisuguseid
Et kinnitada oma positsioone Liivimaal, taotles piiskop Albert paavstilt, et see tooks Liivimaale vahekohtunikuks oma esindaja - Guglielmo. Legaat saabus 1225. aasta juunis. Riia positsioon tõusis. 1227. aastal sai Valdemar II Põhja-Saksa lahingus lüüa ja kaotas suure osa oma valdustest Saksamaal. 1229. aastal suri piiskop Albert. Riia peapiiskopi kohale valitakse kaks erinevat isikut, piiskopitüli (Riia toomkapiitli ning Bremeni peapiiskopi vahel). Tüli lahendajaks osutus tsistertslane Alna Baudouini, kes saabus Riiga 1230. aastal.Esialgu ta oli edukas, seoses Liivimaal valitseva näljahädaga pidid Riiale alistuma kuralased. Kuid asjaolud muutusid, kui kardinal Otto otsustas piiskopitüli Nikolause kasuks (Magdeburg). Baudouin reisis paavsti juurde ja hankis enesele 1232. aasta alguses rea privileege - legaadivolitused Liivimaal ja naabermaades; eluaegne Zemgale piiskopkond ja Kuramaa. Ülesandeks oli nõuda
annaabi.ee 
