Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töö ja puhkeaeg (0)

1 Hindamata
Punktid
Töö- ja puhkeaja seadus
Tööaeg on seaduse, haldusakti , kollektiiv - või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile .
Tööaja võib jagada kahte alaliiki :
Üldine tööaeg- riiklik norm ei või ületada 40 tundi nädalas
Lühendatud tööaeg-  ei või ületada:
1) 13–14-aastastel töötajatel 20 tundi nädalas;
2) 15–16-aastastel töötajatel 25 tundi nädalas;
3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas.
(2) Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas.
(3) Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogikaspetsialistidel on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas
Tööajanorm -on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik ). Riiklik tööajanorm määratakse seaduse või seaduse täitmiseks antud haldusaktiga
  Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi.
Puhkeaeg jaguneb:
Tööpäevasisene- vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks
Tööpäevade vaheline- Vahetustevahelise puhkeaja kestus peab olema vähemalt 11 tundi.
Iganädalane- on kaks puhkepäeva nädalas
Riigipühad- Töötajate puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad, mille loetelu sätestatakse eraldi seadusega. Uusaasta ja esimese jõulupüha eelsel tööpäeval lühendatakse tööaja kestust kolme tunni võrra.
Puhkused -Puhkepäeval on keelatud tööle rakendada:
1) rasedat;
2) alaealist;
3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
Puhkuse liigid- põhi- ja lisapuhkus, vanemapuhkus, palgata puhkus, õppepuhkus
Igapäevase tööaja kestus
 Riiklik tööajanorm viiepäevase töönädalaga töötamisel on kaheksa tundi päevas 40-tunnise töönädala, seitse tundi päevas 35-tunnise töönädala, kuus tundi päevas 30-tunnise töönädala, viis tundi päevas 25-tunnise töönädala ja neli tundi päevas 20-tunnise töönädala puhul.
Ületunnitööks- loetakse töötaja töötamist üle kokkulepitud tööajanormi.
Ületunnitöö piiramine
(1) Ületunnitööle on keelatud rakendada:
1) rasedat;
2) alaealist;
3) töötajat, kellele ületunnitöö on keelatud arsti otsusega.
Ületunnitöö piirnormid
Ületunnitöö piirnorm ühe töötaja kohta on 200 tundi kalendriaastas.
 Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi.
Valveaeg-Valveaja kestus mis ei või ületada 24 tundi kuus. Neid tunde ei arvata tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja lisatasu .
Valveaja kestus, rakendamise kord ja lisatasu suurus määratakse kollektiiv- või töölepinguga.
Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööaja normist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel.
 Raseda ning naise soovil, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 14-aastast last, on tööandja kohustatud rakendama talle osalist tööaega.
Töötamine õhtusel ja ööajal
 Õhtuseks ajaks loetakse aega kella 18.00–22.00, ööajaks aega kella 22.00 õhtul kuni kella 6.00 hommikul .
Töö ja puhkeaeg #1 Töö ja puhkeaeg #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor galjak Õppematerjali autor
Töö- ja puhkeaja seadus, seadused

Sarnased õppematerjalid

Töö ja puhkeaja seadus
4
doc

Töö ja puhkeaja seadus

Kokkuvõte § 1. - § 26. Seadus on mõeldud töötavatele isikutele. Seadus reguleerib töö ja puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi ­ või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös

Ühiskond
Töö- ja puhkeaja seadustes
3
doc

Töö- ja puhkeaja seadustes

töötunnid. Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi. Ületunnitööle on keelatud rakendada : rasedat, alaealist, töötajat kelle tervis ei luba seda arstlikul nõudmisel. Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada ületunnitööle üksnes tema nõusolekul. II. Puhkeaeg Vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks on tööandja kohustatud andma töötajale peale neljatunnist töötamist andma vaheaega, kui lepingus pole sätestatud teisiti. Vaheaeg peab kestma 30 minutist kuni 1 tunnini. Puhkamiseks ja einetamiseks ettenähtud vaheajal on töötajal õigus tööandja territooriumilt lahkuda. Kui töökeskkonnas on võimalus olemas einestamiseks, tuleb kokku leppida lepingus kes tohib territooriumilt lahkuda või mitte.

Laomajandus
Tööõigus-õigus
12
doc

Tööõigus, õigus

 Peab arvestama üleastumise raskust  Toimepanemise raskust  Töötaja varasemat töös s.t. töötaja üldist suhtumist oma tööülesannetesse TDSV pg 8  Tööandja pole kohustatud järgima karistuste järjekorda, st ta võib määrata kohe kõige raskema karistuse kui tegu on seda väärt. Pg 103 alusev võib töölepingu lõpetada jämade rikkumise eest Jäme töökohustuste rikkumine –  töölt omavoliline lahkumine, kui töö ülesanded on niisuguse iseloomuga et tööohutuse seisukohalt on eemalviibimine ohtlik.  Või kui eemalolek võis tekitada arvestuslikku majandusliku kahju.  Töötaja tööl viibimine ebakainena  Tööle mitte ilmumine (kas ühe korra või pidevalt) Keelatud on määrata ühe teo eest mitut distsiplinaar karistust. Kui siis võib tööandja määrata teise karistuse kui töötaja ei täida töökohustusi mitmendat korda.TDSV pg

Õigusõpetus
Tööõiguse eksami küsimused- vastused
15
doc

Tööõiguse eksami küsimused- vastused

Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine ­ tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.. Töövõtuleping ­ poolteks on tellija ja töövõtja,ei ole ette nähtud puhkust, ei saa distsiplinaarkaristust määrata,kui palgaga viivitatakse siis ei pea 0,5% viivist maksma,ei ole tööõiguslikke garantiisid, kompensatsioonid ja etteteatamised ei kehti. Käsundusleping ­ poolteks on

Äriõigus
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES
12
doc

EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES

EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija

Tööõiguse alused
õigusõpetuse konspekt puks
18
doc

õigusõpetuse konspekt(puks)

1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; [14.06.2000]

Õigusõpetus
Töö- ja puhkeaeg
18
ppt

Töö- ja puhkeaeg

Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg ­ kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg ­ kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg ­ seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku

Tööõigus
TLS töö- ja puhkeaeg
18
ppt

TLS töö- ja puhkeaeg

Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg ­ kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg ­ kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg ­ seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku

Õigus alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun