TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel:
Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida
Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majanduslikult tööandjast. Seadus annab põhiprintsiibid, pole lepinguvabaduse põhimõtet. Töölepingu kujunemine
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest
Kõik kommentaarid