Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töö ja puhkeaja seadus (0)

1 Hindamata
Punktid
Kokkuvõte § 1. - § 26.
Seadus on mõeldud töötavatele isikutele. Seadus reguleerib töö ja puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg , tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal.
Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas.
Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks:
*13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi – või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös
*15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas.
*16–17-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas.
Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel.
Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi.
Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel, kuid mitte kauem kui neil tundi. Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi.
Ületunnitööd ei tohi teha rasedad, alaealised , töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
Ületöötunde võib ületada: loodusõnnetuse või tootmisavarii ennetamiseks või nende tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks. Õnnetusjuhtumi, tööseisaku, tööandja asjade hävimise või riknemise ärahoidmiseks.
Valveaeg
Valveaeg on osa puhkeajast, mil töötaja peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööülesannete täitmiseks.
Valveaja kestus on kuni 30 tundi kuus. Neid tunde ei arvata tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja lisatasu .
Töötamine õhtusel ja ööajal
Õhtune aeg on18.00-st - 22.00-ni, ööaeg 22.00-st - 6.00-ni.
Õhtusel ajal on töötamine keelatud 13–14-aastast või koolikohustuslikku töötajat, rasedal ja arsti tõendiga töötajal.
Tööajakorraldus
See on tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antava aja, samuti muud tööpäevasisesed vaheajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aeg ja kord määratakse kindlaks töösisekorraeeskirjade või ametiasutuse sisekorraeeskirjaga, vahetuste ajakava, kollektiiv - või töölepinguga.
Tööandja on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust.
Summeeritud tööaja arvestuse korral võib igapäevane tööaeg kesta:
1) 13–14- aastastel või koolikohustuslikel töötajatel – kuni 5 tundi;
2) 15-aastastel töötajatel, kes ei ole koolikohustuslikud – kuni 7 tundi;
3) 16–17-aastastel töötajatel, kes ei ole koolikohustuslikud – kuni 8 tundi.
(3) Tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust suurema töötundide arvuga vahetust kuni 24 tundi tingimusel, et töötajale antakse kompenseeriv puhkeaeg, järgmistele töötajatele:
1) valve - ja turvatöötajad;
2) tervishoiu- ja hoolekandetöötajad;
3) tuletõrje- ja päästetöötajad;
4) töötajad, kelle suhtes on selline võimalus ette nähtud kollektiivlepinguga.
Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks
vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks antakse pärast neli tundi kestnud töötamist, mis kestab 30minutist kuni 1 tunnini. Töötaja võib töö territooriumilt lahkuda. Seal kus töö iseloomu tõttu pole võimalik anda vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks, luuakse töötajale võimalus einetada tööajal. Einetamise aeg arvatakse tööaja hulka.
Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks
Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
Vaheajad lapse toitmiseks
Alla poolteiseaastast last kasvatavale töötajale, antakse peale üldise vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks lisavaheaegu lapse toitmiseks.
Tööpäevade ja töövahetuste vaheline puhkeaeg
Tööpäevade ja töövahetuste vahelise puhkeaja kestus on vähemalt 11 järjestikust tundi.
1) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – vähemalt 18 järjestikust tundi;
2) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – vähemalt 16 järjestikust tundi;
3) 16–17-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – vähemalt 15 järjestikust tundi.  
Iganädalane puhkeaeg
Töötajal on vähemalt kaks puhkepäeva nädalas. Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev.
Kui katkematu tööprotsessi või elanike teenindamise vajaduse tõttu laupäeval ja pühapäeval töötatakse, antakse puhkepäevad muudel üksteisele järgnevatel nädalapäevadel ja need nähakse ette kollektiiv- või töölepingu või vahetuste ajakavaga.
Puudega lapse vanema, eestkostja ja hooldaja täiendav tasuline puhkepäev
Puudega lapse ühel vanematest , eestkostjal või hooldajal, on õigus saada lapse kasvatamiseks üks lisapuhkepäev kuus, mille eest tasutakse keskmise palga alusel riigieelarve vahenditest
Doonoriks oleva töötaja töölt äralubamine
Tööandja on kohustatud lubama doonoriks oleva töötaja töölt ära vere loovutamise ajaks.
Vere loovutamise aeg hõlmab järgmisi ajavahemikke:
1) doonori minek vere loovutamise kohta;
2) ettevalmistus vere loovutamiseks;
3) vere loovutamise protseduur ;
4) vere loovutamise järgne puhkus vere loovutamise kohas;
5) töökohale naasmine. 
Tööpäeva lühendamine rahvuspühale ja riigipühale eelneval päeval
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja esimesele jõulupühale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.
Töötaja töölerakendamine rahvuspühal ja riigipühal
Tööandjal on õigus töötajat tööle rakendada rahvuspühal ja riigipühal, kui see on vajalik elanike teenindamiseks , katkematu tööprotsessi või ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral.
Töö ja puhkeaja seadus #1 Töö ja puhkeaja seadus #2 Töö ja puhkeaja seadus #3 Töö ja puhkeaja seadus #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kart133 Õppematerjali autor
kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Tööõiguse eksami küsimused- vastused
15
doc

Tööõiguse eksami küsimused- vastused

Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine ­ tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.. Töövõtuleping ­ poolteks on tellija ja töövõtja,ei ole ette nähtud puhkust, ei saa distsiplinaarkaristust määrata,kui palgaga viivitatakse siis ei pea 0,5% viivist maksma,ei ole tööõiguslikke garantiisid, kompensatsioonid ja etteteatamised ei kehti. Käsundusleping ­ poolteks on

Äriõigus
Töö- ja puhkeaja seadustes
3
doc

Töö- ja puhkeaja seadustes

Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond LM 07 Ingvar Patsula Kokkuvõte töö- ja puhkeaja seadustest Juhendaja: Maia Tamm Tartu 2007 I. Tööaeg Tööaja kestus: Tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg on 13-14-aastasel või koolikohustuslikul 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16-17-aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi

Laomajandus
Tööõigus-õigus
12
doc

Tööõigus, õigus

 Peab arvestama üleastumise raskust  Toimepanemise raskust  Töötaja varasemat töös s.t. töötaja üldist suhtumist oma tööülesannetesse TDSV pg 8  Tööandja pole kohustatud järgima karistuste järjekorda, st ta võib määrata kohe kõige raskema karistuse kui tegu on seda väärt. Pg 103 alusev võib töölepingu lõpetada jämade rikkumise eest Jäme töökohustuste rikkumine –  töölt omavoliline lahkumine, kui töö ülesanded on niisuguse iseloomuga et tööohutuse seisukohalt on eemalviibimine ohtlik.  Või kui eemalolek võis tekitada arvestuslikku majandusliku kahju.  Töötaja tööl viibimine ebakainena  Tööle mitte ilmumine (kas ühe korra või pidevalt) Keelatud on määrata ühe teo eest mitut distsiplinaar karistust. Kui siis võib tööandja määrata teise karistuse kui töötaja ei täida töökohustusi mitmendat korda.TDSV pg

Õigusõpetus
õigusõpetuse konspekt puks
18
doc

õigusõpetuse konspekt(puks)

1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; [14.06.2000]

Õigusõpetus
Töö ja puhkeaeg
2
docx

Töö ja puhkeaeg

Tööajanorm -on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). Riiklik tööajanorm määratakse seaduse või seaduse täitmiseks antud haldusaktiga Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg jaguneb: Tööpäevasisene- vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks Tööpäevade vaheline- Vahetustevahelise puhkeaja kestus peab olema vähemalt 11 tundi. Iganädalane- on kaks puhkepäeva nädalas Riigipühad- Töötajate puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad, mille loetelu sätestatakse eraldi seadusega. Uusaasta ja esimese jõulupüha eelsel tööpäeval lühendatakse tööaja kestust kolme tunni võrra. Puhkused-Puhkepäeval on keelatud tööle rakendada: 1) rasedat; 2) alaealist; 3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.

Tööõigus
TLS töö- ja puhkeaeg
18
ppt

TLS töö- ja puhkeaeg

Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg ­ kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg ­ kokkulepitud töötamisaeg

Õigus alused
Töö- ja puhkeaeg
18
ppt

Töö- ja puhkeaeg

Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg ­ kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg ­ kokkulepitud töötamisaeg

Tööõigus
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES
12
doc

EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES

EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija

Tööõiguse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun