Katalüsaatori hulga uuritavas segus määrasin 5 ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5145n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. HCl massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukonstandid määratavad tiitrimise teel. Pärast nädala ajast seismist tiitrisin kolvi sisu 0,5145n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katseandmed ja arvutuskäik Uuritav segu: 5 mL 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet Sain kaaludes: NaOH-ga tiitrimise tulemused: mHCl=5,226 g V1,NaOH=31 mL (0,5145n) metüületanaat=3,534 g V2,NaOH=101 mL (0,5145n) metaanhape=1,031 g 1. HCl-ga sisse viidud vee hulk grammides 2. HCl-ga sisse viidud vee hulk moolides 3. Etüületanaadi hulk lähtesegus 4. Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks kulunud 0,5145n NaOH hulga leidmine milliliitrites: 5
Katse käik: 50 ml mahuga klaaskorgiga suletatavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi õppejõu korraldusele osad lahustest 2-7: 1. 5 ml 3n HCl + 5 ml vett 2. 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati 3. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett 4. 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett 5. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli 6. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet 7. 5 ml 3n HCl + 4 ml etanooli + 2 ml etaanhapet Tehakse ka paralleelkatsed. Iga kolb tuleb sulgeda kiirelt ja jätta seisma vähemalt 48 tunniks (kõige parem nädalaks), vahetevahel loksutades. Iga reagendi hulk määratakse kaaludes. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Kaalutistest võetakse need, mida kasutati lahuste valmistamisel. Tasakaalukontsentratsioonid on määratavad tiitrimise teel, pärast seismist tiitritakse iga kolvi
CH3COOC2H5 + H2O. Katse käik: 50 ml mahuga klaaskorgiga suletatavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi õppejõu korraldusele osad lahustest 2-7: 1. 5 ml 3n HCl + 5 ml vett 2. 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati 3. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett 4. 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett 5. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli 6. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet 7. 5 ml 3n HCl + 4 ml etanooli + 2 ml etaanhapet Tehakse ka paralleelkatsed. Iga kolb tuleb sulgeda kiirelt ja jätta seisma vähemalt 48 tunniks (kõige parem nädalaks), vahetevahel loksutades. Iga reagendi hulk määratakse kaaludes. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Kaalutistest võetakse need, mida kasutati lahuste valmistamisel. Tasakaalukontsentratsioonid on määratavad tiitrimise teel, pärast seismist tiitritakse iga kolvi
Nahale sattumisel tuleb nahka loputada veega ning eemaldada saastunud riided. Silma sattumisel on vaja kohe loputada silmi rohke veega 15 minuti vältel. Kontaktläätsed tuleb võimalusel eemalda. Kõikidel eespool nimetatud juhtudel tuleb kohe arsti poole pöörduda. Normaalrõhul ja -temperatuuril on etaanhape stabiilses olekus. Aine reageerib enamiku metallidega, karbonaatidega, hüdroksiididega, oksiididega ja fosfaatidega. Etaanhapet ei tohi kuumutada ja see ei sobi lämmastikhappega, alkoholidega, oksüdeerijatega, ammooniumnitraadiga ega peroksiidideg a. Äädikhappe happe dissotsiatsioonikonstant Ka (tuntud ka kui happelisuse konstant) on 1.75 × 10−5.
Katalüsaatori hulga uuritavas segus määrasin 5 ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5180n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. HCl massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukonstandid määratavad tiitrimise teel. Pärast nädala ajast seismist tiitrisin kolvi sisu 0,5060n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katseandmed ja arvutuskäik Uuritav segu: 5 mL 3n HCl + 3 ml etüületanaati + 2 ml etaanhapet Sain kaaludes: NaOH-ga tiitrimise tulemused: mHCl=5,262 g V1,NaOH=30,1 mL (0,5180n) metüületanaat=2,696 g V2,NaOH=122,3 mL (0,5180n) metaanhape=2,115 g 1. HCl-ga sisse viidud vee hulk grammides 2. HCl-ga sisse viidud vee hulk moolides 3. Etüületanaadi hulk lähtesegus 4. Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks kulunud 0,5180n NaOH hulga leidmine milliliitrites:
HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. 250-m1 mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele üks lahustest 1 kuni 6 või mõni muu segu: 1) 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati, 2) 5 m1 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett, 3) 5 m1 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett, 4) 5 m1 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli, 5) 5 m1 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet, 6) 5 m1 3n HCl + 4 ml etanooli + 1 ml etaanhapet. Kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasalkaalu mõjutab temperatuur vähe. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Võetakse hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lastakse pipett tühjaks voolata otse kaaluklaasi.
otse kaaluklaasi. Katalüsaatori (HCl) hulga uuritavates lahustes määrasin 5ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5n NaOH lahusega fenoolftaleiini (ff) juuresolekul. HCl lahuse massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalu kontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast lahuse seismist tiitrisin kolvi sisu (otse kolbi) 0,5n NaOH lahusega ff juuresolekul. Katseandmed 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet (segu 6) Katseandmete töötlus HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine: 1)Tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine (Antud juhul NaOH normaalne kontsentratsioon loetud võrdseks molaarse kontsentratsiooniga CN(NaOH)=CM(NaOH) n NaOH C N NaOH= V lahus mol n NaOH=C N NaOH∗V lahus=0,5060 ∗0,0315 l=¿ l 0,0159 mol 2) HCl massi leidmine
Aparatuur Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletav kolb, kaaluklaas. Reaktiivid 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik 250-m1 mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele: 5 m1 3n HCl + 4 ml etanooli + 1 ml etaanhapet Kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (antud olukorras jäi koguni 2 nädalaks). Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasalkaalu mõjutab temperatuur vähe. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Võetakse hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lastakse pipett tühjaks voolata otse kaaluklaasi.
3. Etanooli hulk lähtesegus 4. Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks kulunud NaOH hulga leidmine milliliitrites: 5. Etaanhappe moolide arv tasakaalusegus a. Etaanhappe tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulk 6. Etaanhappe moolide hulk lähtesegus 7. Etanooli moolide arv tasakaalusegus: 8. Etanooli tasakaalusegus : 9. Tasakaalukonstant arvutatakse valemiga: Uuritav lahus: 5 mL 3 n HCl + 3 mL etüületanaati + 2 mL etaanhapet Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk 0g 5 mL 3n HCl lahuse mass 5,175 g HCl-ga sisseviidud vee hulk g 4,5837 g Summaarne vee hulk lähtelahuses 0,255 mol 3,145 g
Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Töö käik: Antud töös oli vaja arvutada tasakaalukonstandi reaktsioonile: CH3COOH+ C2H5OH CH3COOC2H5 +H2O Kuna kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv, kasutasin HCl katalüsaatorina. Tegin neli lahust 50 ml kolvides: 1. 5 ml 3n HCl+ 5 ml vett 2. 5 ml 3 n HCl+ 4 ml etüületanaati+ 1 ml etaanhapet Pärast seismist tiitrisin iga kolvi NaOH lahusega. Lahus nr 1 Lahus nr 5 I II keskmine I II Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk, g 4,970 4,990 4,980 5 ml 3 n HCl lahuse mass, g 5,220 5,230 5,225 5,230 5,230
Arvutused 1. HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine a) Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine (Antud juhul NaOH normaalne kontsentratsioon loetud võrdseks molaarse kontsentratsiooniga: c N , NaOH = c M , NaOH ) n c M , NaOH = NaOH n NaOH = c M , NaOH Vlahus = 0,5028 0,0272 = 0,0137 mol Vlahus b) HCl massi leidmine Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulk võetud võrdseks lahuses g leidunud HCl moolide hulgaga n NaOH = n HCl ja HCl molaarmass M HCl = 36,5 mol m HCl = M HCl n HCl = 36,5 0,013676 = 0,499 g c) 5ml 3N HCl lahuse massist lahuses leidunud HCl massi lahutamine mvesi = mlahus - m HCl = 5,227 - 0,49918 = 4,728 g 2. Summaarse vee hulga leidmine grammides lahuses nr ...
2) 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhape, Kõikidel juhtudel tehakse ka paralleelkatse. Iga kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma nädalaks, vahetevahel loksutades. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida iga kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katseandmed ja arvutuskäik Uuritav segu: 5 mL 3n HCl + 3 ml etüületanaati + 2 ml etaanhapet Sain kaaludes: NaOH-ga tiitrimise tulemused: m HCl=5,224 g V1,NaOH=29,5 mL metüületanaat= 3,479g V2,NaOH=98,0 mL metaanhape= 1,053 g Lahus nr. 1 1. HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine a) Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine (Antud juhul NaOH normaalne kontsentratsioon loetud võrdseks molaarse
Metaanhape leiab rakendust veel ka mahlade, puuviljade konserveerimisel, lohnaainetena. 5. Etaanhape ehk äädikhape (CH3COOH) - Tuntuim karboksuulhape. Nimelt pandi tahele, et kui vein ohu kaes seisis, siis muutus see palju hapukamaks. Saadud vedeliku vesilahust hakati nimetama veiniaadikaks. Ohu kaes veini hapukamaks muutumine on tingitud veinis oleva etanooli oksudeerumisest, mille tulemusel muutub viimane etaanhappeks ehk aadikhappeks. Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, vois, riknenud olles ja veinis, juustus) kui ka soolade ja estritena naiteks taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin, sapp). Varvuseta, terava lohnaga, veega peaaegu samasuguse tihedusega, hugroskoopne (vett imav) vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Etaanhapet saadakse puidu kuumutamisel ohu juurdepaasuta ja alkoholi kaaritamisel. Toostuslikult toodetakse
Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasalkaalu mõjutab temperatuur vähe. (Miks?) Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Võetakse järgmistest kaalutistest need, mida kasutati lahuste valmistamisel: Näiteks 5 ml 3n HCl, 5 ml ja 2 ml etüületanaati, 1 ml ja 4 ml etanooli, 1 ml etaanhapet, 5 ml, 3 ml ja 1 ml vett. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida iga kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katseandmed: Lahus nr 1 Lahus nr 4 I II I II
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr 8 Kaitstud: ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Töö käik: Kõikidele katsetele tehakse paralleelkatsed! 50ml klaaskorgiga suletavatesse kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse vastavalt juhendaja määratud lahused. Kolvid suletakse ning jäetakse seisma 48 tunniks kuni nädalaks, vahetevahel loksutades. Reagendi hulk määratakse kaalumise teel, pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasile. Tasakaalud on määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitritakse otse kolbi 0,5N NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. ...
kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud tarvitavad sipelghapet kahjuritõrjeks. Samuti nõgesekõrvetus ja sipelgahammustus. Metaanhape on lihtsaim karboksüülhape. Eripärast on see, et ta ilmutab ka aldehüüdide omadusi (nt on hea redutseerija). Niisiis on metaanhape karboksüülhape ja samas ka aldehüüd. Etaanhape ehk äädikhape on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine. Veiniäädikas. Etaanhapet kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Toiduäädikas sisaldab 3-6% etaanhapet. Rasvhapped kitsamas tähenduses on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsinuku aatomi. Võivad olla küllastunud või küllastumata, tavaliselt on nende süsivesinikahel hargnemata. Rasvhapete (laiemas tähenduses) leelismetallide soolad lahustuvad vees hästi
mooli 0,258 mol Etanooli lähtelahuses, g __ 1,595 g mooli 0,0346mol Etüületanaati lähtelahuses, g. __ 2,664 g mooli 0,0302 mol Etaanhapet lähtelahuses, g __ __ 2 mooli Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud __ 54,7 ml 0,5060 n NaOH ml arv. 5 m1 3n HCl tiitrimiseks kulunud 29,6 ml __ 0,5180 n NaOH ml arv
POLÜVINÜÜLATSETA AT (PVA) Mihkel J, Janno Mis on? Kes leiutas? Polümeerid PVA Keemiline valem (C4H6O2)n Fritz Klatte Ei tohiks segi ajada POLÜVINÜÜLALKOHOLIGA Kasutusalad Käsitöö Puidutöö Liimimist vajavad sisetööd Omadused ja füüsikalised omadused Kiiresti kuivav Vastupidav Vedel Tihedus on 1,19 g/cm3 Kasulikkus tootjale Vajalik inimestele Ostetakse Puuduvad efektiivsed asendusained Tootmine Etaanhapet Atsetüleen Kahjulikkus Pole taaskasutatav Keskkonnale suhteliselt ohutu Inimesele mürgine vaid alla neelamisel. Milliseid tuleviku tooteid saaks sellest toota? Polümerist endast ei saaks midagi toota. Tänan kuulamast.
34)Seebi puudusedkaredas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur, eep hüdrolüüsib ja tekib aluseline keskkond, mis ei ole hea villale ja siidile 35)Milles seisneb pesemise protsess? Mis ülesanne on selles pesuvahendil? Pesuaine lisamine vähendab pindpidevust, see soodustab seebivee tungimist sinna, kuhu puhas vesi ei suuda minna, tekivad mitsellid, mis takistavad mustuseosakeste taasühinemist 36) Arvutusülesanded ☺Näide: a) Mitu g 10% etaanhapet tuleb võtta, et neutraliseerida 20 g kaaliumhüdroksiidi? b) Mitu liitrit tekib vesinikku, kui 200 ml 0,3 M etaanhapet reageerib 10 grammi kaaliumiga? c) Mitu g propaanhapet tuleb võtta, et reageerimisel butanooliga saada 90 g estrit? Reaktsiooni kaod on 5%
Formaliiniks nimetatakse.... formaldehüüdi ek metanaali 37-protsendiist vesilahust, millele on tavaliselt lisatud mõni protsent metanooli 4. Pohmellireaktsioon CH3CH2OH CH3CHO CH3COOH 5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......steariiniks 9) seebid on....rasvhapete soolad 10 Lihtsat majapidamisseepi võib saada stearhappe reageerimisel NaOH'ga võrrand ..... C17H35COO-NA++H2O 11)Küllastumata rasvhape, mida sisaldavad peaaegu kõik rasvad on.....
fenoolftaleiin (ff) pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), metüülpunane (mp) pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus Ühte katseklaasi valasin ~2,5ml 2M soolhapet, teise 2M etaanhapet. Mõlemasse panin ühesugused tsingitükkid ning kuumutasin katseklaasi veevannis. Katseklaasis soolhappega on vadeldav aktiivne gaasi eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga ägedam. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M etaanhapet, 1-2 tilka metüülpunast lahus sai
Koobaltkloriidi kristallhüdraatide värvus sõltub sellest, mitu kristallvett on koobaltkloriid endaga sidunud. 𝐶𝑜𝐶𝑙2 on sinine ja 𝐶𝑜𝐶𝑙2 ∗ 6𝐻2 𝑂 on roosakas. 𝐶𝑜𝐶𝑙2 ∗ 6𝐻2 𝑂 + 𝐻2 𝑂 → 𝐶𝑜 2+ + 𝐶𝑙− + 𝑂𝐻 − 𝐶𝑜 2+ + 𝐻𝐶𝑙 → 𝐶𝑜𝐶𝑙2 + 𝐻+ 𝐶𝑜𝐶𝑙2 + 𝐻2 𝑂 → 𝐶𝑜 2+ + 𝐶𝑙− + 𝐻 + Katses 4 tuli katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahuse värvus oli punane. Lahus jagada kaheks. Ühele osale tuli lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, mis muutis lahuse oranžiks. Naatriumetanaadi lisamisel 𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻− -ioonide kontsentratsioon suurenes ja tasakaal etaanhappe molekulide ja ioonide vahel nihkub molekulide tekke suunas. Katses 5 tuli katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaagilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini
standardlahus, ~ 0,01 M NH3H2O lahus, 2 M soolhappe lahus, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4, tsingikraanulid. Töö käik Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus Ühte katseklaasi valasin 2 mL 2 M soolhapet ja teise samapalju 2 M etaanhapet. Viisin mõlemasse katseklaasi tsingitükid ning asetasin katseklaasid kuuma vette. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses Valasin katseklaasi 4 mL vett ja lisasin 3 tilka 2 M etaanhapet ja 2 tilka metüülpunast. Jagasin saadud lahuse kaheks. Ühele osale lisasin tahket naatriumetanaati, loksutasin ja võrdlesin lahuste värvusi. Valasin katseklaasi 4 mL vett ja lisasin sellele 3 tilka 2 M ammoniaagi vesilahust ja 2 tilka fenoolftaleiini. Jagasin lahuse kaheks
ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape. Indikaatorid- universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff), metüülpunane (mp). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 ml 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Energilisemalt mõjub tsingile HCl, sest on tugev hape, etaanhape on nõrk hape. HCl dissotsieerub täielikult H+ + Cl- . 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. a. Katseklaasi valada 4-5 ml vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket
Juergen Guido 1) Iseloomusta metanooli, etanooli, metaanhapet, etaanhapet *Rahvapärane nimetus: metanool- puupiiritus etanool- piiritus metaanhape- sipelghape etaanhape- äädikhape *Valemid: metanool- CH3OH etanool- C2H5OH metaanhape- HCOOH etaanhape- CH3COOH *Lahustuvus vees: kõik lahustuvad vees *Põlevus: kõik põlevad *Keskkond: kõik happelised *Kasutamine: metanool- kütusena
Tekivad lühikeseahelalised karboksüülhapped, aldehüüdid ja ketoonid. 9. Rasva mitte kuumutada üle 170 oC kraadi, sest muidu hakkavad rasvad lagunema. 10. Rasva molekulide lagunemisest annab aimu suits. 11. Kiirel dieedil vabanevad rasvadest mürgid (Cl ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). 12. Kui tahate ise pirni lõhna sünteesida, otsige konspektist, milliseid algaineid on vaja ja otsige internetist, kust neid saab ja mis hinnaga. Pirni lõhna sünteesimiseks on vaja etaanhapet ja pentanooli. http://www.amazon.com/950ml-Bottle-Glacial-Acetic-Safety/dp/B003EE8OY8 http://www.molport.com/buy-chemicals/moleculelink/pentan-2-ol/1793108? version=2&utm_expid=3905572- 3.VHfUO5LWQ3WjQuEjpnHu4w.2&utm_referrer=https%3A%2F%2Fwww.google.ee %2F
andes vastava soola. Samuti reageerib etaanhape aktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallidega. · Ta on iseloomuliku hapu lõhnaga söövitav vedelik, mis tahkub toa temperatuuri lähedal ning seguneb veega. · Etaanhape tekib etanooli lahjade lahuste äädikhapekäärimisel, s.t etanooli oksüdeerumisel bakterite toimel. · Etaanhape ei ole mürgine, lahja lahusena kasutatakse teda toidu maitsestamiseks ja konserveerimiseks. · Etaanhapet leidub elusorganismides, ta etendab ainevahetuse tähtsat osa.
Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metahape ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb
Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metanool ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb
tema molekulide vahel +118 ºC juures, ent tema tahkumistemperatuuriks on +16,6 ºC. Seetõttu ta moodustab madalamatel temperatuuridel jääga sarnanevaid kristalle. Sellest tulenevalt nimetatakse kontsentreeritud (99,5 %) etaanhappe kristalle jää-äädikhappeks. Etaanhapet saadakse puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta ja alkoholi kääritamisel (oksüdatsioonil) 3 CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O Tööstuslikult toodetakse etaanhapet: 1) butaani oksüdatsioonil 2C4H10 + 5O2 (temperatuur, katalüsaatorid, rõhk) 4CH3COOH + 2H2O 2) etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil 2CH3CHO +O2 (temperatuur, katalüsaatorid) 2CH3COOH Etaanhape on igapäevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksüülhape. Teda kasutatakse toiduäädikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja köögiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks.
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi Töö nr. 8f määramine Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile Uuritav segu: 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett. Töö käik 250 ml korgiga suletavasse kolbi pipeteerida uuritavat segu (HCl + etüületanaat + vesi). Kolb sulgeda korgiga ning jätta vähemalt 48 tunniks seisma. Iga reagendi hulk määrata kaalumise teel. Katalüsaatori (HCl) hulk uuritavas lahuses määrata tiitrimise teel. Tiitrida HCl lahust NaOH lahusega. Peale segu seismist tiitrida kolvi sisu NaOH lahusega. Valemid Moolide leidmiseks Tasakaalukonstant Katsetulemu...
Gustav Adolfi Gümnaasium Miniuurimistöö Kolme erineva vedeliku mõju toorele munale Koostas: Frederik Kaasik Klass: 7.c Juhendajad: Helina Reino Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Erinevate happeliste vedelike olemus, toore muna olemus .................................................... 4 1.1 Toores muna...................................................................................................................... 4 1.2 Söögiäädikas ..................................................................................................................... 4 1.3 Õunamahl ............................
Heksaanhape (kapronhape) Heptaanhape (önanthape) Piimhape (2hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2hüdroksü1,2,3propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) Etaanhape ehk äädikhape on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Etaanhapet tunti juba kauges minevikus. Nimelt pandi tähele, et kui vein õhu käes seisis, siis muutus see palju hapukamaks. Saadud vedeliku vesilahust hakati nimetama veiniäädikaks Äädikhappe sooli nimetatakse atsetaatideks, mis tuleneb ladinakeelsest nimest acidum aceticum. Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse ja männiokastes
Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas. Pipeteerida sinna samapalju soolhapet kui on esimeses (ja ka kõikides teistes) segudes ja kaaluda täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel pipeteeritakse sinna (lisaks) samapalju etüületanaati, etanooli või etaanhapet, kui on vaja võtta reaktsioonisegu (a, b, c,... või g) valmistamiseks ja kaalutakse uuesti. Järgmiseks pipeteeritakse sinna lisaks niipalju vett kui on vaja võtta reaktsioonisegu valmistamiseks (segus b näiteks 1 ml). Kaalumist jätkatakse kuni kõik reaktsioonisegusse lisatavate reaktiivide ja vee kogused on kaalutud. Eeldatakse, et need kogused jäävad samaks kõikide segude korral. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel
Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga, lahustuvad sageli vees.Siia kuuluvad mitmed organismile väga tähtsad valgud:ensüümid,hormoonid ja antikehad. Valkudel on inimorganismis täita mitmeid väga olulisi funktsioone: 1)Energeetiline funktsioon.Valkude lõhustumisel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevuseks. Mis on etaanhape? värvitu,teravalõhnaline vedelik,mis segineb veega väga hästi. Kuidas etaanhapet kasutatakse? kasutatakse toiduvalmistamisel toitude maitsestamiseks ja marinaadide tegemiseks,samuti köögiviljade,seente ja liha konserveerimiseks. Mis on estrid ja kus neid leidub ? kas vedelad või tahked ained,enamikul neist on meeldiv lõhn.Ei ole mürgised ained,kuid sageli on nad narkootilise toimega. Leidub taimsetes õlides,vahad ja rasvhapped. Millest koosnevad rasvad? Rasvad koosnevad rasvhapetest ja estridest aga lisaks võivad olla
519 uuritavate lahuste keskmine HCl lahusega lähtelahusesse viidav vesi 4.519 Lähtelahusesse lisatud vesi 2.978 Kokku vett lähtelahuses 7.497 Etanooli lähtelahuses 0 Etüületanaati lähtelahuses 1.711 Etaanhapet lähtelahuses 0 Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud 0,514M 60.500 NaOH Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv Etaanhappe moolide arv tasakaalusegus Tabel 2 Tasakaalusegu koostise arvutus kogus(mol)
Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused 1) Selgita mõisted: alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkaloidid, küllastumata ühendid, alkeen, alküünid, aldehüüd, ketoon, karboksüülhapped, areenid, vesinikside. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. · Alkohol lämmastikaluste hulka kuuluvad keerulise struktuuriga looduslikud ühendid. · Eetrid orgaaniline ühend üldnimega R - O - R. · Amiinid ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained. · Küllastumata ühendid süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. · Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid. · Alküünid süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid. · Aldehüüd süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma CHO. · Ke...
võikastmetes. Teised äädikad – Vahel võite leida ka mõdust, puuviljaveinidest, kartulitest, kašupähklitest, siirupist, ananassist või mõnest kääritatud vägijoogist valmistatud äädikaid. Äädikas keemias Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Etaanhapet nimetatakse ka atsetaathappeks ja metaankarboksüülhappeks. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää- äädikhappeks. Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning atsetooni valmistamiseks. Etaanhappe estrid on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe sooli kasutatakse umbrohutõrjes, meditsiinis ja tekstiilitööstuses. Etaanhape on tuleohtlik ja põhjustab tugevat söövitust
17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli? 24. Tähtsamate karboksüülhapete summaarsed valemid ja nimetused(2). 25. Milleks kasutatakse etaanhapet? 26. Nimeta puu- ja juurvilju mis sisaldavad suurel hulgal kasroksüülhapet(4). 27. Millised süsinikuühendid on peamiselt elusorganismi ehitusmaterjalid ja toitained? 28. Millistest aatomitest koosnevad sahhariidide molekulid? 29. Kahe suhkru summaarsed valemid. 30. Tärklise ja tselluloosi erinevus, kuigi nende struktuurid on sarnased. 31. Milleks on taimedel tärklist vaja? 32. Millised toiduained toodavad tärklist? 33. Milleks lagunevad rasvad tugevate leelistega keetes? (2) 34
Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas. Pipeteerida sinna samapalju soolhapet kui on esimeses (ja ka kõikides teistes) segudes ja kaaluda täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel pipeteeritakse sinna (lisaks) samapalju etüületanaati, etanooli või etaanhapet, kui on vaja võtta reaktsioonisegu (a, b, c,... või g) valmistamiseks ja kaalutakse uuesti. Järgmiseks pipeteeritakse sinna lisaks niipalju vett kui on vaja võtta reaktsioonisegu valmistamiseks (segus b näiteks 1 ml). Kaalumist jätkatakse kuni kõik reaktsioonisegusse lisatavate reaktiivide ja vee kogused on kaalutud. Eeldatakse, et need kogused jäävad samaks kõikide segude korral. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel
orgaanilistele ainetele, kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel. Karboksüülhapped Karboksüülhapped sisaldavad funktsionaalset rühma COOH Metaanhape HCOOH sipelghape Etaanhape CH3COOH äädikhape Propaanhape CH3CH2COOH Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape Etaanhape Jäääädikas Sulamistemperatuurist (16,6oC) madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetatakse kontsentreeritud etaanhapet jää- äädikhappeks. Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape. Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Happena reageerib etaanhape metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevate metallidega: 2CH3COOH+2Na->2CH3COONa+H2 Kasutusalad- Filmilindid, atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine.
· H2O + HCOOH = H3O+ + HCOO- Henderson-Hasselbalchi võrrand Nõrga aluse ja sellega konjugeeritud happe puhver Ülesanne Puhverlahuste omadused · lahjenduse mõju · lisatud hapete ja aluste mõju · puhvermahtuvus · puhverlahuste valmistamine Nõrga aluse tiitrimine tugeva happega Nõrga aluse tiitrimine tugeva happega Nõrga happe tiitrimine tugeva alusega Ülesanne · Arvutada tiitrimiskõver kui 50,00 ml 0,1000M etaanhapet (Kh =1,75.10-5) tiitriti 0,1000M NaOH-ga. · algpunkti pH · on vaja arvutada 0,1000M etaanhappe lahuse pH · pH peale 10,00 ml titrandi lisamist · lahuses on moodustunud puhver etaanhappest ja naatriumetanaadist · pH arvutatakse puhverlahuste valemite järgi · Ekvivalent punkt- sisaldab nõrga happe või aluse soola, pH arvutatakse soola hüdrolüüsi valemite järgi; · Peale ekv. punkti- on lahuses tugeva happe või aluse liig, pH arvutatakse tugeva happe või aluse järgi
2.1 METAANHAPE EHK SIPELGHAPE On terva lõhnaga ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Sipelghapet on sipelgates ja mesilastes. Nõgese kõrvekarvades olev sipelghape põjustab kõrvetamisel naha ärritust ja kihelustunnet. Valem on metaanhappel HCOOH. 2.2 ETAANHAPE EHK ÄÄDIKHAPE On igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Ei ole mürgine. Äädikas sisaldab 3-6 % etaanhapet. Veevaba äädikhape külmub +16 C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle, sellepärast nimetatakse kontsenteeritud äädikhapet(99,5%) ka jää äädikhappeks. Valem on CH3COOH. 2.3 RASVHAPPED Kitsamas tähenduses on looduslik rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsinike aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata, tavaliselt on nende süsivesinikahel hargnemata
Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. Mida kõrgem keemistemp., seda sugevamad on molekulide vahelised sidemed. Tihedus väheneb sest molekulide ruumalad suurenevad ha neid mahub vähem. Füüsikalised omadused Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel di...
..9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), · metüülpunane (mp) pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), Tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. Töö käik ning katseandmete töötlus ja analüüs 1 . Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet (äädikhapet). Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile? Teha järeldus lähtudes happe tugevusest. 2HCl + Zn = ZnCl2 + H2 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Tsink hakkab soolhappes energilisemalt reageerima kui äädikhappes, seega on HCl tugevam hape. 2 . Tasakaal nõrga happe ja aluse lahuses.
NAATRIUM ETANAAT Etaanhape + kaaliumhüdroksiid CH3COOH+KOH-> CH3COOK+ H2O Kaaliumetanaat CH3COOH+C2H5OH-> Äädikhape ->CH3COOC2H5+ H2O Ester Kõige tuntum ja enim kasutamist leidnud ühealuseline karboksüülhape on etaanhape ehk äädikhape (CH3COOH) Puhas etaanhape on värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi sulamistemperatuurist 16,6 C madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetaatakse konsentreeritud etaanhapet jää-äädikhappeks Etaanhape on küll suhteliselt nõrk hape, kuid tal on olemas kõik hapetele iseloomulikud omadused. Etaanhape reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Soola nimetus tuletatakse metalli ja vastava happe nimetusest, asendades lõpu –hape uue lõpuga –aat Etaanhapet kasutatakse toiduvalmistamisel toitude maitsestamiseks ja marinaadide tegemiseks, samuti köögviljade, seente ja liha konserveerimiseks. Peale selle leiab etaanhape
Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI- st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik Kahte katseklaasi valatakse kummassegi 2ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisatakse 1ml kontsentreeritud etaanhapet. Mõlemat katseklaasi kuumutatakse keeval vesivannil. Ainult munavalgega katseklaasis sadestub valk välja, kuid etaanhappega valk ei sadestu. Järeldus Etaanhapet lisades muutus lahuse pH selliseks, et valgus agregatsiooni ei toimu ja valk ei sadene. 1.1.8. Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Etanool, atsetoon jt veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgus esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine,
Alkoholid alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Saamine Alkohole saadakse kääritamise teel Aine selgitused Alkoholid - ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Vesiniksidemed Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma, neid nim. mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga ...
ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Etanool · Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Etanool · Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool etanaal etaanhape .... CO2 ja H2O. Etanool · Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Etanool · Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Etanool · Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta. Kõige enam kannatab aju.
Suhkruhaiguse puhul esineb atsetooni haige uriinis ja väljahingatavas õhus. H3. Karboksüülhapped sisaldavad funktsionaalset rühma COOH Metaanhape HCOOH sipelghape Etaanhape CH3COOH äädikhape Propaanhape CH3CH2COOH Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape Etaanhape Jäääädikas Sulamistemperatuurist (16,6oC) madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetatakse kontsentreeritud etaanhapet jää- äädikhappeks. Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape. Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Happena reageerib etaanhape metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevate metallidega: 2CH3COOH+2Na->2CH3COONa+H2 Kasutusalad- Filmilindid, atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
