KUS ASUB? Luxembourgis EUROOPA ÜLEMNÕUKOGU ÜLESANDED: Euroopa Ülemkogul on kahesugused ülesanded ta kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. Kuigi Euroopa Ülemkogu omab mõjuvõimu ELi poliitika määramisel, ei ole tal siiski seadusandlikku jõudu. KES KUULUVAD ? Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning Euroopa Ülemkogu eesistuja, kes juhatab istungeid. Töös osaleb ka liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja KUS ASUB? Brüsselis EUROOPA KONTROLLIKODA ÜLESANDED: Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa
Saksamaa oli jagatud okupatsioonitsoonideks võitjariikide vahel. Lääneriigid otsustasid tegutseda ühiselt, kartes Nõukogude ekspansiooni (laienemist). Ühendati Briti ja USA tsoon, hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa ( kes tegelikult tahtis oma igivana vaenlast pigem jagatuna näha). Pingelõdvendus: Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. 1985.a. tuli NSV Liidus võimule M.Gorbatsov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a
Sõdadega kaasnes majanduse langus ja miljonite inimeste surm. Rääkimata vigastatutest. Sõjad kurnasid nii rahvast kui majandust. Teadlased tegelesid sellega, et uuemaid ja vastupidavamaid relvi välja töötada. Leiutati tuumarelvad ja keemiarelvad. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See oli seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue ideepoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina Suhted paranesid seega ning mõlemad riigid võeti ÜRO liikmeks. Samal ajal paranesid ka SLV suhted NSVLga. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. 1975 toimus Helsingis välisministrite Helsingi tippkohtumine. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride
· Euroopa Komisjoni president: Jose Manuel Barroso (Portugal); · transpordivolinik, komisjoni asepresident: Siim Kallas (Eesti) Euroopa Liidu Nõukogu · EL-i põhiline otsuseid tegev institutsioon. · Jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. · Ei ole kindlat kooseisu. Euroopa Ülemkogu · On EL-i tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. · Määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. · Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. Euroopa Kontrollikoda · kontrollib EL-i rahaliste vahendite korrakohast haldamist. · Koosneb 15 liikmest, kes määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt kuueks aastaks. · Asukohaks on Luxembourg. Euroopa Kohus · Kohtuvõim.
Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Euroopa liidu sümboolika Lipp - algselt 1955. aastast teise rahvusvahelise organistatsiooni - Euroopa Nõukogu lipuna kasutusel olnud Euroopa lipp võeti ELi institutsioonide poolt ametlikult kasutusele 1986. aastal. Aasta varem otsustasid ELi riikide riigipead ja valitsusjuhid võtta Euroopa lipp kasutusele Euroopa Liidu sümbolina. Tähekeste arv lipul ei ole seotud liikmesriikide arvuga. Arv 12 sümboliseerib täielikkust, täiuslikkust ja ühtsust, mistõttu ei muutu ka ELi laienemisel lipu kujundus. Lipp Hümn - meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni loodud 9. sümfooniast "Ood rõõmule" ja hümni sõnad Friedrich von Schillerilt. 1972. aastal kuulutati see ametlikult Euroopa hümniks laiemas mõistes. https://www.youtube.com/watch?v=CfFEhIcg4bE
Taani, Norra ja Iirimaa. Samuti otsustati sellel kohtumisel laiendada eurointegratsiooni pannes aluse ühisele välispoliitikale ning majandus- ja rahaliidule. Selgema kuju võtsid tippkohtumised aastatel 1974-1988. Detsembris 1974 Pariisis toimunud tippkohtumisel jõuti Prantsusmaa presidendi Valery Giscard d´Estaing´i algatusel kokkuleppele, et Euroopa juhtimis- ja majanduskriisi lahendamiseks on vaja rohkem poliitilist sisendit tipptasandil ja regulaarseid kohtumisi. Lepiti kokku, et valitsusjuhid ( või riigipead) hakkavad kohtuma kolm korda aastas. Esimene uute põhimõtete järgi peetud tippkohtumine toimus Dublinis 10.-11. märtsini 1975, kui Iirimaa oli Euroopa Majandusühenduse Nõukogu eesistuja. 1987. aastal mainiti tippkohtumist esimest korda ametlikus lepingus( Ühtne Euroopa Aktis), ametliku staatuse sai see 1992. aastal Maastrichti lepingus. Aastatel 1975-1995 peeti keskmiselt kolm kohutumist aastas, kuid 1996. aastal tõsteti aastaste kohtumiste arv minimaalselt neljani
· Merkantilistlik majanduspoliitika · Alalise armee loomine 2. Louis'ide valitsusaja iseloomustus Prantsuse valitsejad Louis'id olid absolutistlikud, üsna egoistlikud valitsejad. Louis'id tegid tihti otsuseid mõtlemata, mis juhtub tulevikus. Selle tõttu kannatas enamasti majandus, ka tekkisid mässud. Louiside valitsusajal olid nad riigivõimu ainuteostajad: nad olid valitsusjuhid, sõjaväe ülemjuhatajad, ülemkohtunikud ja ka kirikupead korraga. Nendel oli ka selle tõttu suur töökoormus. Tekkis alaline sõjavägi, mis nõudis ülalpidamiseks keerukamat haldus- ja maksusüsteemi ja sellepärast tekkis uus ühiskonnakiht- ametnikkond. Valitses merkantilism. Piirati usuvabadust. 3. Tõesta, et Louis'id olid absolutistid. Louis'id olid ainuisikulised valitsejad, kes andsid välja seadusi, kuulates vaid
· Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. Euroopa Kontrollikoda kontrollib Euroopa Liidu rahaliste vahendite korrakohast haldamist. Järelevalve tulemused esitatakse aastaaruannetes. Euroopa Kontrollikoda koosneb 15 liikmest, kes määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt kuueks aastaks. Asukohaks on Luxembourg
rahavaste huve siiani kõige paremini. Eestil on juba kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides om aesindus ning on võetud kindel siht liiduga liitumiseks. Euroopa Liiduga liitumine mõjutab Eestit paljudes eluvaldkondades, kuid rahapoliitika, mida liidus kasutatakse ei mõjuta mitte lihtsalt Eesti rahalisi toiminguid, vaid avaldab mõju ka kogumajandusele. Juba 1978.a juulis Euroopa Nõukogu istungil Breemenis otsustasid ühenduse riigipead ja valitsusjuhid luua Euroopa ühise valuutasüsteemi (EMS). Valuutaühenduse võtmesõnaks võib pidada eküüd (ECU), mis on tõlgendatav kui Euroopa valuuta ühik. Tegelikult on valuutaühenduses tegemist eküü näol mitte ainult lihtsalt arvestusühikuga, vaid nüüd juba reaalselt eksisteeriva rahaga. Rääkides rahaliidust ei saa me mööda minna ühisturu mõistest. Kui Eesti Vabariik liigub Euroopa Liidu poole, tähendab see ka liitumist Euroopa ühisturuga
Parlamendi ülesanded ja · Poliitilised läbirääkimised ministrite leidmiseks. töökorraldus Peab loobuma mandaadist Lk. 105-109 Ülesanded Taasiseseisvunud Eesti · Seaduste algatamine, menetlemine ja valitsusjuhid vastu võtmine. Praegune valitsuse koosseis · Rahva huvide tasakaalustatud · Peaminister - Andrus Ansip esindamine. · Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Lobism · Justiitsminister Rein Lang · Kaitseminister Jaak Aaviksoo · Järelevalve valitsuse üle
majandusabi USA abi asemel. Selle liikmesriigid olid NSV Liit, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Mongoolia, Kuuba ja Vietnam. 1948. aasta suvel, Berliini blokaadi ajal võttis USA kongress vastu resolutsiooni, mis lubas ja soovitas presidendil astuda liitudesse Euroopa riikidega. 1949. a. aprillis loodigi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon.1955 toimus Bandungi konverents, millest võtsid osa hiljuti koloniaalvõimust vabanenud Aasia ja Aafrika riikide valitsusjuhid. Nad teatasid oma otsusest mitte liituda NATO või Varssavi paktiga ning rajada oma suhted teiste riikidega rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. Hakkas kujunema niinimetatud Kolmas maailm ehk riikide rühm, kelle majandus oli arenemisjärgus, kuid kes ei liitunud ametlikult poliitiliste liitude ja blokkidega, püüdes leida oma arenguteed ja oma kohta maailmas ehk mitteühinemisliikumine. Sotsialistid lõid seevasto oma riikide vahelise sõjalis-poliitiline organisatsiooni 1955
Eurole ülemineku planeerimine. Euroala edasise haldamise määratlemine. Liikmesriikide vahel majandusliku lähenemise saavutamine. 3. etapp (1999) Toimus lõplike vahetuskursside kinnitamine ja üleminek eurole. Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asutamine koos sõltumatu rahapoliitikaga. Siduvate eelarve-eeskirjade rakendamine liikmesriikides. 1991. aasta detsembris Maastrichtis toimunud Euroopa Ülemkogul kiitsid riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Liidu lepingu heaks. 1992. aasta 7. veeburaril allkirjastati Euroopa Liidu leping.
Kallas, Yana Toom, Indrek Tarand. Euroopa komisjon: Juht Jean-Claude Juncker. Edendab Eli ühiseid huve tehes ettepanekuid ja kontrollib õigusaktide täitmist. Volinike meeskond, 1 igast liikmesriigist. Euroopa Liidu Nõukogu: Eli poliitika kooskõlastamine ja õigusaktide vastuvõtmine. Valitsus ministrid igast liikmesriigist. Euroopa ülemkogu: Juht Donald Tusk. Määratleb Eli üldised poliitilised sihid. Valitsusjuhid, komisjoni president ja välis- ning julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa kohus: Tagab Eli õiguse ühtse tõlgendamise. 1 kohtunik ja 11 juristi igast liikmesriigist. Euroopa Liidu peamised eesmärgid aastaks 2020: 75% töövõimelisest elanikkonnast tööle, investeerida teadus- ja arendustegevusse 3% SKP-st, kasvuhoonegaaside vähendamine 20% võrra ( võrreldes 1990. aastaga), vaesus
Vahel aitab sidekriips pikast valiktähtlühendist paremini aru saada: kpt-ltn – kaptenleitnant. Lühendite käänamine Vajaduse korral lisatakse lühendile sidekriipsu abil mitmuse tunnus ja/või käändelõpp: lk-l (leheküljel), nr-te (numbrite), a-il (aastail) 1970-80, kooskõlas HM-ga. Tüvevokaali näitamine ei ole üldjuhul vajalik, kuid selguse huvides võib seda teha: R-i nõusolek, APN-i teatel, MM-il, EL-i valitsusjuhid. Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu ära jätta: sõitis USAsse, kooskõlas HMga, RAMi poistekoor, ROKi liikmed, ELi valitsusjuhid Isikunimede lühendamine Nimetähti võib kirjutada punktita kokku (JVV) või punktiga lahku (J. V. V.). Ainult eesnime lühendamisel on eesnimetähe järel soovitatav panna punkt (E. Vilde, F. R. Kreutzwald). Eesnimede lühendamine ei ole üldiselt soovitatav, eriti dokumentides,
Kas sellel võiks olla ka positiivseid jooni? Tootmine, müümine ja ostmine on kasulikud vaid müüjale, kuigi mina selles erilist midagi positiivset ei näegi. Inglased ütlevad: ,,Ma pole nii rikas, et osta odavat ülikonda." Mõtesta see ütlus lahti, kasutades omandatud teadmisi tarbimiskäitumisest. Et inimene pole selline, kes ostaks kalli asja asemel mingi halvema ja odavama asja. 3. Euroopa Liidu organisatsioonid: EL Ülemnõukogu sinna kuuluvad EL liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid. EL Parlament koosneb 600 saadikust, igast riigist on võetud saadikud vastavalt rahvaarvule. Eesti saadikud on: Siiri Oviir (KE), Toomas Savi (REF), Andres Tarand (SDE), Marianne Mikko (SDE), Katrin Saks (SDE), Tunne Kelam (IRL) EL Ministrite nõukogu kutsutakse kokku omaala ministrid (näiteks EL liikmesriikide majandusministrid, et rääkida finantsküsimustest). EL Komisjon koosneb 20 volinikust. Esimees on Manuel Barroso, aseesimees Siim Kallas.
Iisrael. 17. Millised olid 40-50ndate suurimad koloniaalsõjad? Prantsusmaa: 1946-54 Indo-Hiina sõda 1954-62 Alzeeria sõda 18. Mis toimus rahvusvahelistes suhetes pärast Stalini surma? Stalini surmaga 1953. kahanes küll oht et külm sõda kasvab üle kuumaks, kuid sõda ise kestis edasi. Välissuhetes toimus pehmenemine. 1955 toimus Genfis tippkohtumine - USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NL valitsusjuhid. 1956 pingestus rahvusvaheline olukord järsult: 19. Mis oli Suessi kriis? Selle tagajärjed? Egiptuses olid rahvuslikult meelestatud sõjaväelased 1952. kukutanud korrumpeerunud ja Inglismaaga tihedalt seotud kuningas Faruki. võim läks ohvitseride juhi kolonelleitnant Gamal Abdel Nasseri kätte. Nasseri poliitika oli sarnane NL sotsialismiga va. see, et ametlikuks usundiks kuulutati islam. Nasser riigistas 26. juulil 1956 Suessi kanali
o Liikmesriigi ja Euroopa liidu õigusnormi vahel on vastuolu, peab liikmesriik muutma oma seadusandlust. o NB! Ära aja segi : Haagi rahvusvahelise kohtuga, mis on ÜRO institusioon. Euroopa Inimõiguste kohtuga strassbourgis, mis on EN institusioon. · Euroopa Ülemkogu o Euroopa Liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhtide tippkohtumine. o Toimub 2x aastas. o Kohale tulevad Riigi valitsusjuhid + EK + EP president. o Määratakse Liidu poliitilised suunad,arutab rahvusvahelisi küsimusi. o Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. o Herman van Rompuy ->Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, ilma hääleõiguseta. o Euroopa Ülemkogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. · EL Ombudsman o Loodi 1992. Aastal Maastrichti lepinguga o Uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud
rahvusvaheline õigus ebaõiglaseks sõjaks. Nt: Teine Maailmasõda Euroopa Liidu aluslepingud: 1993 Maastrichti Leping – Euroopa Ühendus sai oma nimetuseks Euroopa Liit; Lissaboni leping 2007 (jõustus 2009) – Sätestab valdkonnad, mis on Eli ainupädevuses, liikmesriikide ja EL-i jagatud pädevuses või kus EL-il on vaid toetav roll Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Ülemkogu – Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, eesistuja on Donald Tusk, Ülesanded: kehtestab Eli ülidsed poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsusvahelise koostöö raames Euroopa Parlament – Euroopa parlamendile kuulub ELi seadusandlik võim, esindab ELi kodanike huve. President – Antonio Tajani Ülesanded: Seadusandlik pädevus, demokraatlik järelvalve ja eelarve pädevus. Euroopa Komisjon – Täitevõimu organ, 28 volinikku igast liikmesriigist
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega
Esindavad liikmesriikide huve. Ülesanded: EL õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Kolm tasandit 1. ministrite kohtumised: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja. 2. COREPER: alaliste esindajate komittee. 3. Nõukogu töögrupid: liikmesriikide eksperdid+ Komisjonide ametnikud. Nõukogu roll seadusandlikus protsessis on EL õigusaktide vastuvõtmine. Euroopa Ülemkogu-EL liikmesriikide valitsusjuhid (riigipead) + Euroopa Komisjoni president. Ülesandeks kõige kõrgemate poliitiliste otsuste otsustamine/tegemine.Otsustab uute liikmete vastu võtmise, kandidaatriigi staatuse andmise, välis- ja julgeolekupoliitika otsused/strateegiad. Euroopa Parlament-rahva esindajate kogu. Liikmesriikide kodanikud valivad omale EL parlamendi saadikud. Ülesanded: osaleda seadusandlikus protsessis, eelarvelised volitused, täidesaatva võimu kontrollimine Euroopa Liidu Kohus-EL kõrgeim õigusorgan
keskvõimu ja kohalike võimude vahel c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, oma eelarve, vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses Detsentraliseeritud a)I Keskvõim-rahvas valib esinduse b)II Regionaaltasand-rahva poolt valitud esindus olemas, oma eelarve, rahvas saab osaleda selle tasandi korraldusega c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, suurem otsustusvabadus avaliku elu korraldamisel. 7)Euroopa Liit: a)Euroopa Ülemkogu- riigipead, valitsusjuhid. Valitakse eesistuja praegu Herman van Rompuy. b)Ministrite Nõukogu- liikmesriikide erivaldkondade ministrid, alalist liikmeskonda pole, seadusandlik, töötab välja eelarve, selle peab heaks kiitma Euroopa Parlament Õigusaktid: *määrused- kohustuslikud kõikidele *direktiiv-ettekirjutus, eesmärk kuhu tuleb jõuda *arvamusavaldus-soovitus liikmesriikidele mingisuguses valdkonnas c)Euroopa Parlament- iga 5a
Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendipresident. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. Euroopa Kontrollikoda kontrollib Euroopa Liidu rahaliste vahendite korrakohast haldamist. Järelevalve tulemused esitatakse aastaaruannetes. Euroopa Kontrollikoda koosneb 15 liikmest, kes määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt kuueks aastaks. Asukohaks on Luxembourg.
jätkumine,koloniaalsüsteemi reaalne kokkuvarisemine, reaalsed kriisikolded üle maailma, desarmeerimise esimesed näited 60date a lõpust; Pingelõdvendus Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesidSLV suhted NSVLga. Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid
1967 ühendati need kaks Euroopa Söe-ja Teraseühendusega ning loodi Euroopa Ühendus (Prantsusmaa, Saksa LV, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg). 1973 said liikmeteks veel Iirimaa, SB, Taani (ka Gröönimaa, kuid astus välja 1985) 1981 ühines Kreeka; 1986 Hispaania ja Portugal; 1990 endised Ida-Saksamaa alad. Euroopa Ühenduse struktuur Euroopa nõukogu – 12 liikmesriigi juhid ja valitsusjuhid. Eesmärgiks tegeleda EÜ sise- ja välispoliitiliste küsimustega Ministrite nõukogu – Sinna kuuluvad liikmesriigi ministrid. Eesmärgiks tegeleda EÜ igapäevapoliitika kooskõlastamisega. EÜ komisjon – 1967. aastal moodustatud EÜ 17- liikmeline täidesaatev organ Euroopa parlament – 1979. aastast valivad EÜ kodanikud (otsestel ja kaudsetel valimsitel) oma riikide esindajad. Eesmärgiks on teiste organite kontroll
riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945) Suurbritannia monarh / kuningas peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister 4) USA-s ja Ing-l kaheparteisüsteem, Pr mitmeparteiline süsteem
Kõik need protsessid, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati tõsiste tagasilookidega. c)Võõrvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisatsioonid ja avalikkus. Murrang Eesti- Vene läbirääkimistel saavutati 1994.aasta juulis lääneriikide toel aset leidnud presidentide Jeltsini ja Meri tippkohtumisel Moskvas. Riigipeade kohtumisel kirjutati alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31.augustiks 1994. aastal . 8)Eesti valitsusjuhid 1992-2010 1992okt-nov1994Mart Laar; 1994nov-apr1995Andres Tarand; 1995apr-nov1995Tiit Vähi; 1995nov-dets.1996Tiit Vähi; 1996dets-märts1997Tiit Vähi; 1997märts-märts1999Mart Siimann; 1999märts-jan2001Mart Laar; 2001jan-märts2003Siim Kallas; 2003märts-apr2005Juhan Parts; 2005apr- ?Andrus Ansip 9)a)Inimõigused Eestis ja b)Eesti välispoliitika a)Kõigil inimestel on õigus säilitada oma etniline või usuline omapära. 1993. aastal vastuvõetud
1972 SLV ja SDV suhete aluste leping. Rahulik kooseksisteerimine kahe erineva rezimi vahel.1973 võeti nad ÜROsse. OSCE Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine millal toimus ja mida seal arutati? Kes võtsid osa? Millisel tasandil? I etapp 1973 Helsingis. Koos olid välisministrid. II etapp 1973 1975 Genfis. Koos olid diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse põhimõte. III etapp 31. juuli j 1. august 1975 Helsingis. Lääneriike esindasid nüüd riigipead või valitsusjuhid, Ida-Euroopa maid kommunistlike parteide liidrid. Võtsid osa 33 Euroopa riike, USA ja Kanada. Arutati: I korv Euroopa julgeoleku probleemi Kõik riigid tunnustasid Euroopa territoriaalset jaotust. (Lääneriigid tunnustasid Moskva hegemooniat Ida-Euroopas. II korv majandus-, teadus-, tehnika-, ning keskkonnakaitsealast koostööd. III korv koostöö humanitaar- ja teistel aladel. Andis võimaluse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat vahetamist Ida ja Lääne vahel.
1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Pingelõdvendus Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970- aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesid SLV suhted NSVLga. Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid.
kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 19.Euroopa Liidu institutsioonid. Lk.131-137 http://elik.nlib.ee/ - Euroopa Liidu infokeskus 1. Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi 2. Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest. 3. Euroopa Komisjon -täitevvõim, koosneb 20 volinikust, kelle nimetavad liikmesriikide valitused 5 aastaks. 4. Euroopa Parlament - liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee, 1979.a. toimus esimest korda sinna otsevalimine, saadikuid vastavalt riigi rahvaarvule, valitakse iga 5 aasta järel. Ülesanded: EU
Ühenduse institutsioon, vaid Euroopa Liidu poliitilise koostöö institutsioon. Ta loodi juba 1974. aastal, mil otsustati, et riikide ja valitsuse juhid peaksid regulaarselt vaheaegade järel ,,tippnõupidamisi" (Tanning,2001:223) Neid nõupidamisi hakati nimetama Euroopa Ülemkogu koosolekuteks ja ajapikku muutusid nad ühenduse arengu oluliseks osaks. ELi lepingu artikkel 4 kohaselt osalevad Euroopa Ülemkogu koosolekutel riigipead või valitsusjuhid ning komisjoni president. Tema ülesanne on kindlaks määrata ELi poliitilised strateegilised sihid, mis suunas peaks liitu edasi arendama. Euroopa Ülemkogu teeb praktikas vaid põhimõttelisi otsuseid ja plaane: ta otsustab tuleviku üldsuunised ning tema tähendus on pigem poliitiline kui õiguslik. Euroopa Komisjon ehk komisjon on ühenduses nõukogu otsuste ettevalmistaja ja täideviija. Komisjon koosneb kahekümnest liikmest, kes valitakse nende üldisest asjatundlikkusest
• Euroopa Komisjonil on põhiülesanneteks on: • 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. • 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine. • 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine 4. Ülemkogu • Euroopa Ülemkogu istungid on põhiliselt tippkohtumised, kus ELi juhid teevad otsuseid poliitiliste prioriteetide ja oluliste algatuste kohta. • Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid. • Euroopa Ülemkogu eesistuja ( president) on Herman van Rompuy. • Euroopa Ülemkogul on järgmised ülesanded: • kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. 5. Euroopa Kohus • Euroopa Kohtu ülesandeks on: tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne
Kui jah, siis on selleks vaja küsida rahva nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust”. 8 Arvestades Euroopa komisjoni juhtide (J. M. Barroso, V. Reding jt) viimaste aastate otseseid üleskutseid liikuda majandus- ja võlakriisi ületamiseks kiirendatud korras föderaalsema ELi või isegi Euroopa Rahvusriikide Föderatsiooni moodustamise suunas, on mitmed valitsusjuhid (A. Merkel, D. Cameron jt) pidanud vajalikuks Euroopa edasise lõimimise legitimiseerimise huvides muuta ELi aluslepinguid ja reformida ELi poliitikasuundi, et Euroopa koostöö saaks demokraatlikum, kodanikele arusaadavam ja lähedasem ning Euroopa majandus maailmas konkurentsivõimelisem. Kuid praegu on oht, et need ettepanekud muudavad ELi juhtimise hoopis tsentraliseeritumaks ja bürokraatlikumaks ning kasvatavad selles suurriikide mõju.
a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Poola kriis 1980 ??????????????? Pingelõdvendusperiood (1970ndad) ja külma sõja lõpp Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesidSLV suhted NSVLga. Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid.
1995. a. valimistel osales erakond valimisnimekirjas Koonderakond ja Maarahva Ühendus -- oma liikmetele 17 kohta. Koonderakond on praegu koalitsioonipartei. Koonderakonna programm on küllaltki vastuoluline. Liberaalseks võiks pidada nende majandusmudelit -- see on avatud, sotsiaalne turumajandus. Liberaalseid põhimõtteid on teisigi -- näiteks ettevõtte tulumaksu vähendamine. Koonderakonna peamised ideoloogid on olnud Tiit Vähi ja Mart Siiman, kes mõlemad on olnud (või on) valitsusjuhid. Eesti Keskerakond Keskerakonna paigutamine liberaalsete erakondade hulka on problemaatilisem. Siiski on Keskerakonnal ka liberlismile omaseid vaateid. Liberalism tekkides toitus just tärkava keskklassi huvidele -- ka Keskerakond toetub oma idee kohaselt keskklassile. Erakond peab oluliseks inimõigusi ja isikuvabadusi -- ka see on liberalistlik seisukoht. 1992. a. Riigikogu valimistel osales Keskerakond valimisliidus Rahvarinne. Selle tulemusel sai Keskerakond enda kätte 9 kohta. 1995
seaduste ühetaolise tõlgendamise tagamisele liikmesriikides. Kui Õiguskohus leiab, et mingi liikmesmaa ei täida oma lepingujärgseid kohustusi, saab talle teha ettekirjutuse. Kui liikmesmaa ei allu kohtu otsusele, on talle võimalik määrata trahv. Praegu tegeleb Esimese Astme Kohus juhtumitega, mille üksikisikud ja ettevõtted on algatanud EL institutsioonide vastu. · Ülemkogu liikmed: riigipead või valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni President. On poliitiline organ, mille ülesandeks on anda suuniseid liidu tegutsemiseks. Seab prioriteete EL tegevusele; arutab madalamal tasemel lahenduseta jäänud probleeme. Koordineerib poliitikaid. Ei võta vastu õigusakte (st. ei loo juriidilisi kohustusi); langetab otsuseid (mis on liikmesriikidele siduvad), suuniseid ja deklaratsioone. 15. Kuidas Eestis on ellu viinud nn. Lissaboni strateegiat?
ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. 1.3. Euroopa Ülemkogu (The European Council) Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. VI EL kesktasandi institutsioonid 1.1.Euroopa Kohus (k.a. Esimese Astme Kohus) Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust (igal liikmesriigil on kohtus oma esindaja). Esimese astme kohtu koosneb samuti 27 kohtunikust. Veel kuuluvad sinna
majanduseks, kus on siht võetud jätkusuutliku kasvu, suurema sotsiaalse võrdsuse ja keskkonna puhtuse poole. 2005 aastal jõuti järeldusele, et areng ei ole olnud nii kiire kui loodeti ning otsustati Lissaboni protsessi värskendada. (Mis on...) Liikmesriikide jõupingutused otsustati suunata kahe peamise ülesande lahendamisele - tugevama, kestva majanduskasvu saavutamisele ning arvukamate ja paremate töökohtade loomisele. 2010. aastal nentisid paljud valitsusjuhid taaskord, et Lissaboni strateegia ei saavutanud oma eesmärke. Lissaboni strateegia vigadest üritatakse õppida uue majandusstrateegia Europe 2020 puhul, mis peaks vastama uue majandussituatsiooni väljakutsetele. Strateegia peamine prioriteet on väljuda kiiremini majanduskriisist, samas jälgib see ka pikaajalist säästvat arengut. Kolm põhilist valdkonda, millele strateegia fokusseerub, on teadmistepõhine areng, paljusid inimesi kaasava paindliku tööturu loomine ja rahvusvaheliselt
10 000 ametiühingu aktivisti vangistati stiihilised streigid, mis suruti jõuga maha PINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesid SLV suhted NSVLga. Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted.
1970ndate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. 1955. a oli tollane SLV kantsler Konrad Adenauer käinud Moskvas arutamaks diplomaatiliste suhete loomist NLiga ja Saksa sõjavangide vabastamist. Tõeline läbimurre tuli aga koos 1969. a võimule tulnud sotsiaaldemokraat Willy Brandtiga ning tema elluviidud uudse idapoliitikaga (Ostpolitik). 1970. a kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ja Poola idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971. a sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil ning sõlmiti suhete aluste leping SLV ja SDV vahel. 1972. a võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. 6
Rahvuslik sõltumatus anti vahetult pärast sõda Indiale, Birmale, Tseilonile. 1950- 1960 iseseisvus aga suur osa endistest kolooniatest. Emamaale tähendas see eelkõige kaubavahetuse kitsenemist, koloniaalsete maksete ärajäämist ja toorainehindade tõusu. Enamik endisi asumaid jäi edasi Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks, mis 1949. aastal nimetati ümber Rahvaste Ühenduseks. Liikmesriike ühendavad peamiselt majandussidemed ja ühine minevik. Valitsusjuhid käivad koos iga 2 aasta tagant ja võtavad vastu deklaratsioone, mida arvestatakse edaspidises tegevuses ja millel on mõju edaspidiste suhete kujunemisele. Rahvaste Ühenduse kaudu on Suurbritannial suur mõju oma impeeriumi endiste maade majandusarengule. 1945. aasta septembris katkestas USA tarned lend-lease'i järgi. Suurbritannia sattus rahalistesse raskustesse ja pöördus oma liitlaste poole finantsabi saamiseks. 1945. aasta detsembris kirjutatigi
eelarve täitmise kontrollimisel. 5. Annab arvamusi kui menetletakse finantsküsimustega seotud õigusakte Ülemkogu Kujunemine ESTÜ riikide valiltsusjuhid kohtusid poliitika planeerimiseks ning koordineerimiseks juba enne Rooma lepingute sõlmimist Alates 1974 a. Pariisi kohtumisest regulaarne mitteametlik koostööfoorum 1987 a. Ühtse Euroopa Akti jõustumidega ülemkogu "instiutsionaliseeriti Koosseis EL liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Komisjoni president Ülesanne annab "Liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb tema üldised poliitilised suunad", st Ülemkogu roll on valdavalt poliitiline ta ei saa langetada õiguslikult siduvaid otsuseid Ülemkogu teeb oma otsused ühehäälselt Majandus ja sotsiaalkomitee Koosseis Majandus- ja sotsiaalkomitee on Rooma lepinguga loodud ühenduse alaline nõuandev organ, mis koosneb liikmeriikide majandus- ja ühiskonnaelu eri alade esindajad
ei osutanud. 11.Pingelõdvenduspoliitika. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine 1975 Helsingis. Saksamaade leppimised ja Halsteini donktriinist loobumine. NSV Liidu ja USA suhted 70ndatel. Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesid SLV suhted NSVLga. Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. 1972 külastas
tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. Euroopa Kontrollikoda kontrollib Euroopa Liidu rahaliste vahendite korrakohast haldamist. Järelevalve tulemused esitatakse aastaaruannetes. Euroopa Kontrollikoda koosneb 15 liikmest, kes määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt kuueks aastaks. Asukohaks on Luxembourg.
- Eesistuja!!! - Asutati 1958 ECSC raames Council of Europe – Euroopa Nõukogu - Rahvusvaheline organisatsioon; 47 riiki Euroopast ja Aasiast - Tegevusvaldkonnad: inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur - Ei ole EL institutsioon - Asutas inimõiguste kohtu pärast EHCR 1950. aastal - Juhtorganiks parlamentaarne assamblee ja ministrite komitee European Council – Euroopa ülemkogu - Liikmeteks riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president (Donald Tusk) - Määrab üldise poliitilise suuna ja prioriteedid, ei pea läbirääkimis õigusaktide üle ega võta neid vastu - Kohtub 2x poole aasta jooksul - Konsensus - Pesident 2,5 a - Loodi 1973 - ELi eesmärkide ja prioriteetide seadmise eest vastutav organ - 1992 Maastrichti leping – EC ametlik staatus - 2009 Lissaboni leping – saab üheks ELi institutsioonidest
tavaks lugeda lähtekeelepäraselt: BBC [bii-bii-sii], FBI [eff-bii-ai] Kuidas lühendeid käänata? Käände väljendamiseks lisatakse lühendile käändetunnus, mitmuse väljendamiseks mitmuse tunnus. Neid ühendab lühendiga sidekriips: lk-l (leheküljel), nr-te (numbrite), p-des (punktides), a-il (aastail). Sel juhul lühendi lõppu punkti ei panda. Märkus 1. Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu soovi korral ära jätta: ELi valitsusjuhid, sõitis USAsse. Märkus 2. Tüvevokaali ei pea näitama, kuid selguse huvides võib seda teha. See saab olla lühendil, mille viimane täht lõpeb häälduses kaashäälikuga: K ja R-i nõusolek, EL-i valitsusjuhid. Kas sõnu Eesti Vabariik võib lühendada? Sobimatu on lühendada EV president, EV valitsus, EV 75. aastapäev. Olenevalt kontekstist tuleb EV asemel kirjutada Eesti Vabariigi või riigi või polegi riigi nimetamine tarvilik. Kuidas kirjutatakse ladinakeelsed lühendid?
Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. 2.1. Sisepoliitika ja majandus: 11* Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. 12* Riigikorralduselt olid: 34* USA presidentaalne vabariik 35* Suurbritannia parlamentaarne monarhia 36* Prantsusmaa parlamentaarne vabariik 13* Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president: president W.Wilson (1913-1921)DP H.Hoover (1929-1933)VP F.D. Roosvelt (1933-1945)DP Suurbritannia monarh / kuningas: peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister
1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Pingelõdvendus Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesid SLV suhted NSVLga. Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid.
Lepingu peamine eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, võttes arvesse Euroopa kodanike ootusi vastutuse, avatuse, läbipaistvuse ja osaluse kõrge taseme osas, ning parandada ELi tõhusust ja suutlikkust tegelemisel tänapäeva ülemaailmsete väljakutsetega nagu kliimamuutused, turvalisus ja jätkusuutlik areng. Lissaboni lepingu suhtes saavutatud kokkuleppele eelnes põhiseadust käsitlev arutelu. Euroopa põhiseaduse lepingu võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu 17. ja 18. juunil 2004 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil ning see allkirjastati Roomas 29. oktoobril 2004, kuid ratifitseeritud seda pole. Nice’i leping Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga
Majandus- ja rahaliitu juhitakse nii, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja kõrget tööhõivet asjakohase majandus- ja rahapoliitika abil. See hõlmab kolme põhilist majandustegevust: 1. rahapoliitika elluviimine, mille eesmärgiks on hindade stabiilsus; 2. majanduspoliitika kooskõlastamine liikmesriikides; 3. ühtse turu tõrgeteta toimimise tagamine. Majandus- ja rahaliidu ajalugu Pärast 1969. aastal Haagis peetud tippkohtumist määrasid riigipead või valitsusjuhid kindlaks Euroopa integratsiooni uue eesmärgi: majandus- ja rahaliidu loomise. Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine ning USA valitsuse otsus dollari kurss vabaks lasta põhjustasid 1971. aastal ebastabiilsuse laine valuutaturgudel, mis seadis tõsiselt kahtluse alla Euroopa valuutade omavahelised pariteedid. Selle tulemusena peatus ka majandus- ja rahaliidu projekt. EL püüdis 1972. aasta Pariisi tippkohtumisel anda rahaliidule uut hoogu, luues
neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) · Euroopa Nõukogu = Council of Europe (NB! Ei ole Euroopa Liidu institutsioon...): tegeleb inimõiguste kaitsmistega · Euroopa Ülemkogu = European Council · Euroopa Liidu Nõukogu = [EL] Ministrite Nõukogu = Council of European Union (EU) / Council of Ministers [of the EU] EUROOPA ÜLEMKOGU 49. Euroopa Ülemkogu: koosseis ja põhiülesanded · EL liikmesriikide valitsusjuhid (riigipead) + Euroopa Komisjoni president · Määrab üldise poliitilise arengu suunad. · Aluslepingute muutmine ja täiendamine · Otsustab uute liikmesriikide vastuvõtmise · Otsustab kandidaatriikide staatuse andmise · Otsustab kõige põhimõttelised julge ja välispoliitika küsimused EUROOPA PARLAMENT 50. Euroopa Parlament keda/mida esindab? · Esindab EL kodanikke 51. Euroopa Parlamendi töökorraldus: poliitilised grupid ja komisjonid (NB!!!
annaabi.ee 
