Ühiskonnaõpetus 12. klass - rahvusvahelised suhted ja Euroopa Liit (0)

Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi vahel.

• 19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit.
  
• Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel
  

Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid , Valitsusvälised organisatsioonid ( Greenpeace )
Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle
Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda)
Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord)
Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkrijastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine.
Nt: Tartu rahuleping
De fakto – Aksepteeritake uut valitust või režiimi, mis kontrollib teatavat maa-ala ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. See tunnustus on kergelt tagasivõetav.
De jure – Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina.
Diplomaatia – riigi välissuhete korraldamine, et rahulikul teel ja läbirääkimiste kaudu kaitsta oma riigi huve ning lahendada võimalikke teiste riikidega tekkinud vastuolusid
Diplomaatilised Esindused – saatkonnad ja konsulaadid.
Nende ülesanneteks on:

• Oma riigi esindamine ja kontaktide loomine
  
• Oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitse asukohamaal
  
• Asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine
  

Diplomaatiline puutumatus – Immuniteet, mille järgi asukohamaa ei või välisriigi diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista.
ÜRO – Ühinenud Rahvaste organisatsioon , eesmärkideks: rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas, riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ja riikidevaheliste konfktide ja vaidlusküsimuste lahendamine. Loodi 26.juunil 1945, Eesti liitus 1991.a. Peasekretär – Antonio Guterres
Euroopa Nõukogu – Asutati 5.mail 1945 Londonis, Eesti liitus 1993.a. Eesmärgiks on saavutada liikmesriikide vahel suurenat üksteisemõistmist ideoloogilstes, poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimuste. Koostasid inimõiguste konvensiooni 1950.a. Juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamble ja Ministrite Komitee
Euroopa Liit – Arenes välja Euroopa Söe- ja Teraseühendusest, mis loodi aastal 1950 9.mail, idee Robert Schumannilt; 1986.a sõnastati Euroopa Aktiga Euroopa Liit. Eesti liitus aastal 2004, liidus on 28 liikmesriiki. Eesmärkideks: ühendada Euroopa riike prkatilist koostööd tehes, tagada Euroopa kodanikele turvaline elu, soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust; mitu juhtimisorganisatsiooni: Euroopa Parlament , Euroopa Liidu nõukogu, Euroopa Liidu komisjon , Ülemkogu , Euroopa kohus ning Euroopa kontrollikoda
NATO – Põhja – Atlandi Lepingu Organisatsioon . Loodi 1949a. Eesti liitus 2004; eesmärgiks on riikidevaheline sõjaline koostöö, juhtiv ametiisik on peasekretär (Jens Stoltenberg), kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakommitee, mis koosneb liikmesriikide relvajõudude ülemjuhatajates. Sõjaväeline koostöö seisne ühisõppustes ja liikmesmaade ühiste relvakontingentide tegevuses. NATO relvajõud jagunevad kolmeks: kiirreageerimisjõud, peamised kaitsejõud ja lisajõud.
OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Asutati Helsingis 1975.a, Eesti liitus 1992.a. Rõhk relvastuskontrollil, inimõigustel, autoritaarsete riikide demokratiseerimisel, valimiste jälgimisel ja keskkonnakaitsel. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister . Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. OSCE peasekretär on alates 2011. aastast Lamberto Zannier.
OECD – Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon. Asutati 1961.a, Eesti liitus 2010. Tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine, et tulemuslikumalt kujundada majanduspoliitilit tegevust. Samuti tegeleb sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega. OECD peasekretär on alates 1. juunist 2006 José Ángel Gurría.
Globaliseerumine - üleilmastumine
Keskkonnaprobleemid – kõrbestumine , kliimamuutus, maavarade ammendumine, osoonikihi hõrenemine, õhusaaste
Sotsiaalprobleemid – Vaesus , nälg, inimkaubandus , terrorism, sõjad , migratsioon, uimastite levik
Humanitaarõigus – rahvusvaheliste õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktides ning vähendada ja vältida sõjas t tulenevaid kannatusi ja hävitustöid
Kyoto protokoll – 1997.a sõlmitud rahvusvaheline leping, millega ühinenud riigid võtsid endale kohustuse vähendada oma saastegaaside õhku paiskamise 1990nda aasta tasemeni. 2009.aastaks oli protokolliga ühinenud 187 riiki, protokoll kehtis 2012nda aastani
Genfi konvensioon – sõjaõiguslik dokument, mis reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda. 2009.a oli Genfi konvensiooniga ühinenud 194 riiki. Sõlmiti aastal 1949.a
Kübersõja ja infosõja erinevus – kübersõda toimub küberruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud. Kübersõda saab seega olla osa ka infosõjast. Infosõja eesmärgiks on vastaspoole psühholoogiline mõjutamine, kübersõja puhul teostatakse aga reaalne kahju vastase infosüsteemile
Õiglase ja ebaõiglase sõja erinevus - Õiglane sõda on enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. Nt Eesti Vabadussõda. Ebaõiglane sõda on vallutussõda ning aktsioon teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks. Ka rõhutud rahvaste vastupanu mahasurumiseks peetavat sõda peab rahvusvaheline õigus ebaõiglaseks sõjaks. Nt: Teine Maailmasõda
Euroopa Liidu aluslepingud:
1993 Maastrichti Leping – Euroopa Ühendus sai oma nimetuseks Euroopa Liit;
Lissaboni leping 2007 (jõustus 2009) – Sätestab valdkonnad, mis on Eli ainupädevuses, liikmesriikide ja EL-i jagatud pädevuses või kus EL-il on vaid toetav roll
Euroopa Liidu institutsioonid :
Euroopa Ülemkogu – Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, eesistuja on Donald Tusk,
Ülesanded: kehtestab Eli ülidsed poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsusvahelise koostöö raames
Euroopa Parlament – Euroopa parlamendile kuulub ELi seadusandlik võim, esindab ELi kodanike huve. President – Antonio Tajani
Ülesanded: Seadusandlik pädevus , demokraatlik järelvalve ja eelarve pädevus.
Euroopa Komisjon – Täitevõimu organ, 28 volinikku igast liikmesriigist.
Ülesanded: õigusaktide ettepanekute tegemine, poliitika elluviimine , õigusaktide täitmise järele valvamine
Euroopa Liidu nõukogu – Euroopa Liidu Nõukogule kuulub ELi seadusandlik võim, esindab liikmesriike. On peamine otsuseid tegev organ.
Ülesanded: õigusaktide vastuvõtmine, ELi eelarve kinnitamine, välispoliitikat puudutavad küsimused. President – Jean Claude Juncker
Euroopa Liidu peamised eesmärgid aastaks 2020:

75% elanikkonnast vanuses 20-64 aastat peab olema tööga hõivatud

Investeerida teadus- ja arengutegevusse 3% SKP-st

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 20% võrra võrreldes 1990.aastaga; taastuvenergia osatähtsuse tõstmine 20%ni energia lõpptarbimisest, energiatarbimise efektiivsuse suurendamine 20% võrra

Madala haridustasemega ja õpinguid mittejätkavate noorte osa viimine alla 10% ning vähemalt 40% uuest põlvkonnast peab omandama kõrghariduse

Vaesuse ohus inimeste arvu vähendamine 20 miljoni võrra.