Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa Liit – rahapoliitika mõju Eesti Vabariigile (0)

1 HALB
Punktid

Euroopa Liit ei ole perfektne mehhanism, kuid siiski on Euroopa Liit kaitsenud Euroopa rahavaste huve siiani kõige paremini. Eestil on juba kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides om aesindus ning on võetud kindel siht liiduga liitumiseks. Euroopa Liiduga liitumine mõjutab Eestit paljudes eluvaldkondades, kuid rahapoliitika , mida liidus kasutatakse ei mõjuta mitte lihtsalt Eesti rahalisi toiminguid, vaid avaldab mõju ka kogumajandusele.
Juba 1978.a juulis Euroopa Nõukogu istungil Breemenis otsustasid ühenduse riigipead ja valitsusjuhid luua Euroopa ühise valuutasüsteemi (EMS). Valuutaühenduse võtmesõnaks võib pidada eküüd (ECU), mis on tõlgendatav kui Euroopa valuuta ühik. Tegelikult on valuutaühenduses tegemist eküü näol mitte ainult lihtsalt arvestusühikuga, vaid nüüd juba reaalselt eksisteeriva rahaga. Rääkides rahaliidust ei saa me mööda minna ühisturu mõistest. Kui Eesti Vabariik liigub Euroopa Liidu poole, tähendab see ka liitumist Euroopa ühisturuga. Ühisturg tähendab nii kaupade ja kapitali vaba liikumist liikmesriikide vahel. Rahaliit annab ühisturu ideed ellu viia tunduvalt efektiivsemalt, kuna ühtse valuutasüsteemiga on tundumalt lihtsam ja riskivabam teha arvestusi. Rahaliit vähendab kursi kõikumisest tingitud riske ja ning samuti vähenevad ka ülekannete kulud. Rahaliit annab väga hea võimaluse vabaks kapitali liikumiseks ja suurendab kindlasti usaldatavust rahaliidu liikmete suhtes. Kuigi võiks ju väita, mis Eesti jaoks ikka muutub, kui Eesti kroon on ka praegu ECU’ga seotud. Mina siiski isiklikult arvan, et Euroopa Liidu ühise rahasüsteemiga liitumine annab Eestile mitmeid eeliseid ja võimaldab koos teiste majanduspoliitiliste ideedega võrdsustada Eesti majanduslikku seisu teiste liikmesriikidega.
Eesti ettevõtjatele annab see täiesti võrdsed võimaluse Euroopa teiste ettevõtjatega ning suurendab sellega ka meie konkurentsi võimet.
Rahaliiduga liitumiseks on Euroopa Liit kehtestanud suhteliselt ranged tingimused. Siiski peab siinkohal mainima, et Eestil ei tule teha oma majanduspoliitikas väga suuri muudatusi. Euroopa Liit on otsustanud, et liikmesriikide eelarve defitsiiti tuleb piirata, ja sellega vähendada inflatsiooni ootust. Eestis samaaegselt on keelatud negatiivne eelarve ja Eesti Panga üheks poliitikaks on see, et riigi kulutusi ei finantseerita raha juurde trükkimise teel. Samuti on Eesti välislaenude summa suhteliselt madal ja ka see annab hea eelduse Euroopa Liidu majandussüsteemiga liitumiseks. Isiklikult arvan, et Eesti ei ole koheselt sobilik rahaliidu liige. Samas on vaja vaid oodata, et majandus teeks läbi väikese arengu ning vajalikud ei ole suured radikaalsed muudatuse praeguses majanduspoliitikas.
Kui rääkida sellest, et millised on Eesti rahva ja ajakirjanike seisukohad, siis peab tunnistama, et euroopa Liidu positiivsetes külgedes nähakse põhiliselt julgeoleku paranemist ning sotsiaalse olukorra kindlustumist. Samuti tõstetakse tihti esile paremaid suhteid maailma suurriikidega. Enamasti siiski ei puudutata rahalist ja majanduslikku külge, kuigi seda võiks pidada üheks tähtsmaks. Majandusinimeste hulgas on ka inimesi, kes on rääkinud rahaliidu ja ühisturu positiivsetest külgedest. Ühinemisel Euroopa Liiduga nähakse suuremat integreeritust ja majandus- ning valuutaliidu liikmena on Eestil võimalused, mis iseseisval väikeriigil puuduvad ning on rohkem suurriikide mängumaa.
Negatiivsetest seisukohtadest on Eestis kõige enam räägitud suveräänsuse vähenemisest. Vahel siiski räägitakse, et Eesti ärimeestel ei ole mingit kindlat positsiooni Euroopa Liidus ja majandusliidu liikmena ei saa Eesti oma majandust kaitsta. Samas peab vastuväiteks ütlema, et Eesti ettevõtjatel ei ole ka praegu mingit positsiooni ning Euroopa Liidu liikmena on Eesti ärimeestel tunduvalt rohkem võimalusi.
Kokkuvõtteks peab ütlema, et Eesti majandus on küll oma tasemelt veidi taga pool Euroopa Liidu liikmesriikidest. Samas on Eesti rahapoliitika väga sobilik liitumiseks Euroopa Liiduga. Ning kindlasti annab rahaühenduse liikmesolek Eestile väga palju uusi võimalusi, mis iseseisval väikeriigil puuduvad.
Euroopa Liit – rahapoliitika mõju Eesti Vabariigile
Koostaja : Sass Kaarama
Avinurme Keskkool
  • klass
    Kasutatud kirjandus:
    http://ec.europa.eu/eesti/index_et.ht m
    http://www.vm.ee/euro/
    http://www.europarl.ee/view/et/Viidad/Euroopa_Liit_ja_Eesti.html;jsessionid=A89D27FF66071570A90EE443C76145D3
    http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?query=euroopa+liit&src=web
    http://www.google.ee/search?hl=et&q=euroopaliit.ee&lr =
  • Euroopa Liit – rahapoliitika mõju Eesti Vabariigile #1 Euroopa Liit – rahapoliitika mõju Eesti Vabariigile #2 Euroopa Liit – rahapoliitika mõju Eesti Vabariigile #3 Euroopa Liit – rahapoliitika mõju Eesti Vabariigile #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sass Kaarama Õppematerjali autor
    Euroopa Liidu rahapoliitika mõju Eestile.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Euroopa liidu referaat
    27
    doc

    Euroopa liidu referaat

    Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Rivo Peegel Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine ......................................................................

    Geograafia
    Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated
    27
    doc

    Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

    Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade..............................................11 Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest..............

    Euroopa liidu üldkursus
    Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine
    46
    docx

    Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine

    EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine.

    Euroopa Liidu üldkursus
    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused
    28
    doc

    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud

    Euroopa liidu põhikursus
    Euroopa Liit
    140
    ppt

    Euroopa Liit

    HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 ­ hea 70...89 71...80 3 ­ rahuldav 45...69 61...70 2 ­ puudulik 20...44 51...601 1 ­ nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens

    Euroopa liit
    III kursuse materjal
    29
    odt

    III kursuse materjal

    ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast

    Ühiskond
    Kodanikuõpetus III kursusele
    34
    doc

    Kodanikuõpetus III kursusele

    KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu

    Ühiskond
    Euroopa Liit
    45
    docx

    Euroopa Liit

    OLUSTVERE TEENINDUS JA ­MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 1945­1958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun