5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nuublu
Õppematerjali autor
Laienemine on protsess, mille raames riigid ühinevad ELiga. Alates ELi rajamisest 1957. aastal, on selle liikmesriikide arv kasvanud 6-st 28-ni. Kes saavad ühineda? Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui ta jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohustuse neid edendada. Kuid eelkõige saab riik ühineda vaid juhul, kui ta täidab liikmelisuse kriteeriumid: •poliitilised – stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia ning õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste järgimise; •majanduslikud – toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu sisese konkurentsi ja turujõududega; •õiguslikud – ELi õigusaktide ja tavade vastuvõtmine, eelkõige peamiste poliitiliste, majanduslike ja rahaliiduga seotud eesmärkide täitmine. Kes võivad järgmisena ühineda?
Selleks et tehnilised üksikasjad oleksid õiged, konsulteerib komisjon ekspertidega, kes moodustavad mitmesuguseid komiteesid ja töögruppe. 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine Euroopa Liidu täidesaatva organina vastutab komisjon parlamendi ja nõukogu vastu võetud ELi eelarve haldamise ja täitmise eest.Suurema osa tegelikest kulutustest teevad siseriiklikud ja kohalikud ametiasutused, kuid komisjon vastutab nende järelevalve eest kontrollikoja valvsa pilgu all.Mõlemad institutsioonid püüavad tagada selle, et rahalisi vahendeid kasutatakse hästi. Ainult siis, kui Euroopa Parlament jääb rahule kontrollikoja aastaaruandega, kiidab ta heaks selle, kuidas komisjon eelarvet täitis. Komisjon vastutab ka parlamendi ja nõukogu vastu võetud poliitika elluviimise eest. Üks näide sellisest poliitikast on ühine põllumajanduspoliitika. Lisaks võib näiteks tuua konkurentsipoliitika, kus komisjonil on õigus ettevõtete ühinemisi lubada või keelata
riigi keskpankade juhtidest. EKP üldnõukogu aitab kaasa EKP nõuandvale ja koordineerivale tegevusele ning aitab ette valmistada uute riikide ühinemist euroalaga. See nõukogu koosneb EKP presidendist ja asepresidendist ning kõigi 27 ELi liikmesriigi keskpankade juhtidest. EKP on täielikult sõltumatu. EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre. Kõik ELi institutsioonid ja valitsused peavad austama seda põhimõtet. Euroopa Majandus ja rahaliit Majandus- ja rahaliit (EMU) on suur samm edasi ELi riikide majanduse lõimimisel. See tähendab liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist, ühtset rahanduspoliitikat ja ühisraha euro kasutuselevõttu. Kuigi majandusliitu kuulub 27 ELi liikmesriiki, on mõned riigid läinud lõimumisel kaugemale ja võtnud kasutusele ühisraha. Need riigid moodustavad üheskoos euroala.
• Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM) ja • Euroopa Majandusühendus EMÜ. • EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg. • 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 1) kaupade, 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. • 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule. Euroopa Liidu institutsioonid (7) ja nende ülesanded 1. Euroopa Parlament • Euroopa Liidu Parlamendile kuulub EL seadusandlik võim, • EP esindab EL kodanike huve. Parlamendiliikmed valitakse otsestel valimistel iga 5 aasta tagant. • EP kuulub 754 liiget 27 EL liikmesriigist. • EP-l on 3 alalist töökohta: Brüssel, Luxembourg, Strasbourg. • EP peamised ülesanded: • 1. Seadusandlik pädevus - EP võtab koos nõukoguga vastu
Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi. Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. EKP on täielikult sõltumatu. EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre. Kõik ELi institutsioonid ja valitsused peavad austama seda põhimõtet. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro Majandus- ja rahaliit (EMU) on suur samm edasi ELi riikide majanduse lõimimisel. See tähendab liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist, ühtset rahanduspoliitikat ja ühisraha euro kasutuselevõttu. Kuigi majandusliitu kuulub 27 ELi liikmesriiki, on mõned riigid läinud lõimumisel kaugemale ja võtnud kasutusele ühisraha. Need riigid moodustavad üheskoos euroala.
Olustvere TMK Raimond Mänd Pm1B Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1
eurooplastest. Töötamine teises Euroopa riigis annab inimestele võimaluse õppida uut keelt, avastada uut kultuuri ja omandada uusi oskusi. Otsustavat rolli mängib see ka töökohtade loomisel ja majanduskasvu suurendamisel. Seepärast püüab Euroopa Liit oma tegevusega soodustada liikuvust, murda bürokraatlikke piiranguid ja edendada keeleõpet. Euroopa Liit ei ole liitriik, vaid riikide ühendus. Samas on Euroopa Liidul institutsioone, mille sarnaseid on ka üksikutel riikidel. Ühised institutsioonid on vajalikud Euroopa Liidu demokraatlikuks toimimiseks. Võimu jaotamise kaudu mitme institutsiooni vahel tagatakse vastastikune kontroll. Riigi puhul kõneldakse sellisel juhul võimude lahususest valitsuse, parlamendi ja sõltumatu kohtuvõimu vahel. Euroopa Liidus jaotub võim nelja peamise institutsiooni vahel. Oma referaadis uurin Euroopa Liidu ajalugu, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga
Kohtujuristi ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Euroopa Kohtu ülesanne on, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. Samuti tagab kohus, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohus lahendab ELi institutsioonide, ettevõtete, liikesriikide ja eraisikute kaebusi (Bahovski, 2008: 33). Selleks et aidata Euroopa Ühenduste Kohtul toime tulla selles kohtus algatatud tuhandete kohtuasjadega ning pakkuda kodanikele paremat õiguskaitset, loodi 1988. aastal Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus. Euroopa Ühenduste Kohtu ülesandeks on teha otsuseid teatud liiki kohtuasjades, mille aluseks on eelkõige eraisikute, ettevõtete või organisatsioonide
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid