Külma sõja kujunemine (0)

Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased?
Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja põhiliseks relvaks oli tuumarelv , kuid hirm katastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.
Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Saksamaa ida- poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule. Viimasele määrati Potsdami konverentsi otsustega osa Ida-Preisimaast koos Königsbergiga. Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad . Albaana sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse . Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Juba sõja ajal oli iseseisvunud seni Taanile kuulunud Island . NSV Liit võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sealhulgas Viiburi linna. Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed oma aladelt lahkuma ja mõnel pool põhjustas see vägivalda.
1947. aastal algatasid Ameerika Ühendriigid abiprogrammi , mille eesmärgiks oli aidata sõjas kannatada saanud Euroopa riike ja ennetada kommunismi pealetungi. Selle abiprogrammi nimi oli Marshalli plaan. See kestis 4 aastat . Programmiga liitusid paljud riigid. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele , kuid Moskva keeldus sellest ja keelas osalemise ka Tšehhoslovakkial ja Poolal , kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas hoida NSV-ga häid suhteid. Programmis osalevate riikide tööstus ja põllumajandustoodang suurenesid. Stabiliseerus poliitiline kord ja USA sai endale võimaluse eksportida oma kaupa nende riikide turgudel. Marshalli lepingus said suurt kasu sellega liitunud riigid ja USA ise. Jaanuaris 1949 asutasid NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). See oli NSV Liidu algatatud vastastikune majandusabi USA abi asemel. Selle liikmesriigid olid NSV Liit, Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Mongoolia , Kuuba ja Vietnam.
1948. aasta suvel, Berliini blokaadi ajal võttis USA kongress vastu resolutsiooni, mis lubas ja soovitas presidendil astuda liitudesse Euroopa riikidega. 1949. a. aprillis loodigi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon .1955 toimus Bandungi konverents , millest võtsid osa hiljuti koloniaalvõimust vabanenud Aasia ja Aafrika riikide valitsusjuhid. Nad teatasid oma otsusest mitte liituda NATO või Varssavi paktiga ning rajada oma suhted teiste riikidega rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. Hakkas kujunema niinimetatud Kolmas maailm ehk riikide rühm, kelle majandus oli arenemisjärgus, kuid kes ei liitunud ametlikult poliitiliste liitude ja blokkidega, püüdes leida oma arenguteed ja oma kohta maailmas ehk mitteühinemisliikumine. Sotsialistid lõid seevasto oma riikide vahelise sõjalis-poliitiline organisatsiooni 1955. aastal – Varssavi Lepingu Organisatsioon, VLO.
1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka NSV Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda Euroopas. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha, eriti julmalt tehti seda Berliini ülestõusu ajal 1953. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda.
1962. aastal toimus Kuuba kriis. Selle põhjuseks oli see , et NSVL paigutas oma raketid Kuubale. USA-le see ei meeldinud , kuna see võimaldas tuumalööke anda peaaegu kogu USA-le. USA viis vastukaaluks oma relvajõud lahinguvalmidusse. NSVL ja tema liitlased vastasid samaga. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Kui lõpuks andis NSVL järele ja teatas , et rakettide ülesseadistamine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. Järeldus on , et NSVL pidi oma tahtmisele järeleandma.
Kokkuvõtteks võib lugeda, et Külma sõja järel olid kõik omakorda kaotajad . Keegi ei saanud hiiglama suurt kasu ning sõjategevuse tõttu suri suur hulk süütuid inimesi. See oli sõda, mis oleks võinud lõppeda tuumakatastroofiga , kuid seda ei juhtunud ja see on võit tervele maailmale. Aga , et mitte öelda külma sõja kaotaja siis kõige väiksem võitja oli NSV Liit ning lakkas eksisteerimast kahepooluseline maailm.
Veiko Kallas
12 b