Euroopa liidu ajalugu ja sümboolika (0)

Euroopa liidu ajalugu ja 
sümboolika
Peeter Morozov
LE10
Ühiskonnaõpetus
Euroopa liidu ajalugu 1945–1958
9. mail 1950 pani Robert  Schuman  aluse Euroopa Liidule  esitades  solidaarsusel 
põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse 
Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- 
ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18.  aprillil  1951. aastal sõlmitud 
Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. 
aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ)  asutamisleping  (leping 
jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, 
Luksemburg , Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga  allutati söe- ja 
terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel 
praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel 
Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, 
kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.
Ajalugu aastatel 1958–1973
Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid 
ühendusega liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, 
toimus 1973. aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat 
ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF).
Ajalugu aastatel 1973–1993
1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut – toimusid 
esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga 
viie aasta järel.
1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid  Hispaania  ja Portugal. 
Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus 
laiendada piirkondliku abi programmide ulatust.
1980
1980ndate alguse ülemaailmne  majanduslangus  tõi kaasa europessimismi laine. Uus 
lootus tärkas, kui  Jacques  Delors’i  juhitud  Euroopa  Komisjon  avaldas 1985. aastal 
valge raamatu, mis seadis paika  ajakava  ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. 
jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa  aktis , mis 
allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri 
langemine  1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis 
Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide 
vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris.
Ajalugu 1993
1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel 
kolm riiki – Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit 
seadnud uue sihi – luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata 
tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro  paberraha  ja müntidena käibele 12 Euroopa 
Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid 
valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel.
Euroopa liidu sümboolika
Lipp  - algselt 1955. aastast teise rahvusvahelise organistatsiooni - Euroopa Nõukogu 
lipuna kasutusel olnud Euroopa lipp võeti ELi institutsioonide poolt ametlikult 
kasutusele 1986. aastal. Aasta varem otsustasid ELi riikide riigipead ja valitsusjuhid 
võtta  Euroopa lipp kasutusele Euroopa Liidu sümbolina.
Tähekeste arv  lipul  ei ole seotud liikmesriikide arvuga. Arv 12 sümboliseerib 
täielikkust, täiuslikkust ja ühtsust, mistõttu ei muutu ka ELi laienemisel lipu kujundus.
Lipp
Hümn - meloodia  pärineb  Ludwig  van Beethoveni loodud 9. sümfooniast "Ood 
rõõmule" ja hümni sõnad  Friedrich  von Schillerilt. 1972. aastal kuulutati see ametlikult 
Euroopa hümniks laiemas mõistes. 
https://www.youtube.com/watch?v=CfFEhIcg4bE

Document Outline

• Slide 1
• Euroopa liidu ajalugu 1945–1958
• Ajalugu aastatel 1958–1973
• Ajalugu aastatel 1973–1993
• 1980
• Ajalugu 1993
• Euroopa liidu sümboolika
• Lipp
• Slide 9