Valimisseadus riigikogu 1. isikumandaat 2. ringkonnamandaat 3. üleriigiline kompensatsiooni mandaat Isikumandaat: (riigikogus 20-25 inimest) Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Ringkonnamandaat · ei osale üksikkandidaadid · saavad osaleda erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% selle ringkonna häältest. · Liidetakse kõik hääled · Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond ühe koha juurde) · Reastatakse nimekiri vastavalt saadud häältele ja kes on kõige kõrgemalt, saab mandaadi. Üleriigilised mandaadid : Jagatakse kompensatsiooni mandaadid d'Holdt'i valemi järgi. Poliitika ja majandus Riik aitab firmasid sõltumata majandussüsteemist: · haridussüsteem · maksusüsteem + muud seadused · infrastruktuur (= taristu) Vastavalt majandussüsteemile võib riik jagada firmadele...
DEMOKRAATIA ning DIKTATUUR Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga,üliproportsioonalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusefa erakondade esindajad,see aga ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. 2
DEMOKRAATIA ning DIKTATUUR Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga,üliproportsioonalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusefa erakondade esindajad,see aga ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. 2
1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus
1. Too viis näidet demokraatia leviku kohta Euroopas I maailmasõja järel. 1. Sõja võitsid demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid) 2. Demokraatlike riikide arv suurenes 3. Demokraatlikud vabadused laienesid paljudes riikides 4. Naised said valimisõiguse 5. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike hulka 2. Täida tabel demokraatlike riikide kohta kahe maailmasõja vahelisel perioodil. RIIK SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA AMEERIKA ÜHENDRIIGID Riiklik korraldus Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik
paanika. Ülemaailmse majanduskriisi põhjusteks peetakse: 1.ületootmist 2.vale majandamine 2.valitsuste vead kriisi ajal Demokraatia levik Imaailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega Inglismaa, Prantsusmaa, USA Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele. Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega Inglismaa, Prantsusmaa, USA Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas
1921. aastal lõi ta poliitilise partei Partito Nazionale Fascista (Rahvuslik Fasistlik Partei) 1922. aasta oktoobris läks Mussolini kaasparteilaste õhutusel Rooma ja nõudis valitsuses vähemalt viit ministrikohta 29. oktoobril sai peaministriks ning moodustas oma valitsuse 1927. aastal loodi teisitimõtlejate vastu võitlemiseks salapolitsei ehk OVRA (Opera Voluntaria per la Repressione Antifascista), mille juhiks sai Mussolini 1928. aastal võeti vastu valimisseadus, milles sätestati, et kõik parlamenti kandideerijad valib välja Fasistlik Suurnõukogu tööandjate ja töövõtjate konföderatsioonide esitatud nimekirjade alusel. Aastaks 1929 kaheksa suurema ministeeriumi juht: välis-, sise-, sõja-, mere-, lennundus-, kolooniate, korporatsioonide ja avalike tööde ministeerium Mussoliini elu 19171945 7. aprilli 1926 üritas iiri naine Violet Gibson Mussolinit tulistada 31. oktoobril, üritas sama 15-aastane Anteo Zamboni 11
¤ kui Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust võis president vahetada valitsuse või hoopis parlamendi laiali saata (ennetähtaegsed valimised) ¤ rahvaalgatuse õigus puudus ¤ vanusetsensus valijal 22a. ¤ proportsionaalne valimisviis asendati isikuvalimistega ¤ kodanikuvabaduste piiramine " Juhitav demokraatia": - valimised : opositsiooni poolt hääletajaid rohkem, kuid valimisseadus (enamusvalimiste põhimõte) nullis nende edu - kuna presidendivalimistel esitati 1 kandidaat, jäid rahvavavalimised ära, aprillis 1938.a. kinnitati Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks K.Päts - päev hiljem uus valitsus eesotsas K. Eenpaluga (Einbund) - nn. juhitava demokraatia poliitika: püsis kaitseseisukord, poliitiline
õppurid. Millal said naised Eestis valimisõiguse? -1917 aastal Maailmas?- On veel osasi riike mis pole vastu võtnud naiste valimisõiguse. 2. valimised on VABAD kõik erakonnad ja üksikkandidaadid võivad kandidaate üles seada, kohalikel valimis-tel ka valimisliidud. Valija vaba tahet ei või mõjutada (valimiste päeval on propaganda keelatud). 3. valimised on ÜHETAOLISED Igal valijal on 1 hääl, igal häälel võrdne kaal, valimisseadus kehtib kõigile. Kõigil on propagandaks võrdsed võimalused, nt. ETV-s võrdne eetriaeg. Valimissüsteemid Valimissüsteemi tundmine aitab mõista, kuidas võimuorganid moodustuvad. Valimisringkond-piirkond, milleks riik jaotatakse parlamendi või kohaliku omavalitsuse valimiste ajal. Eesti jagatakse Riigikogu valimiste ajaks 12 Valimisringkonnaks. Mandaat-valimisringkonnale eraldatuid saadikukoht. VRK-le nr. 11 eraldatakse 9 mandaati. 1.majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem.
kõrge suur sõjast naasnud meeste seas. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas valimisõigluslike kodanike hulka peaaegu 3 korda. Demokraatlikute traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus. Demokraatia autoriteedi nõrgestamine. Peamised ideoloogiad Konservatiivid - majandusküsimused, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu, kesekendusid üksikisiku vabadustele ning traditsioonidele Sotsiaaldemokraadid - eemärk sotisialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust
Mõne aja möödudes kuulutati 24.veebruar iseseisvuspäevaks.Selle tähtpäeva elõhtul langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis Eesti NSV lipp ja iseseisvuspäeva koidikul heisati trikoloor.Keeleseaduse vastuvõtmise ja iseseisvuspäva suurejoonelise tähistamise vastu protestisid ägedalt impeeriumimeelsed jõud:hakati nõudma Kirde-Eesti muutmist "autonoomseks oblastiks",moodustati streigikomiteed ning valmistuti "nõukogude võimu kaitseks". *1989 a.suvi-kohalike nõukogude valimisseadus-selle valimisseaduse tekitas suur streigilaine,mis leidis asset 1989.a suvel.Seadus sätestas põhimõtte,et valida saavad kodanikud,kes valitava nõukogu territooriumil elanud vähemalt kaks viimast aastat või Eesti NSV-s kokku viis aatat. *24 veebruar,1989.a-kodanike komiteede liikumine-liikumise algatasid ERSP,Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit.1989.aasta esimestel kuudel organiseerusid veelgi
3. Miks osa Euroopa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele? /Nimeta ka peamised demokraatlikud ideoloogiad./ · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, peamisteks põhjusteks olid demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ja valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ja ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. Seega demokraatia autoriteedi nõrgestamine ja igatsus "kõva käega" valitsuse järele. · Peamised demokraatlikud ideoloogiad: · Konservatism hakati tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos läbi proovitud: üksikisiku
kehtestati ,,kõvendatud valvekord". * Tsenseeriti ajakirjandust * Ainsaks legaalseks poliitiliseks parteiks eestis jäi Jaan Tõnissoni ,,Eesti Rahvameelne Eduerakond" Riigiduumad: 1906.a kokku kutsutud I Riigiduumasse valiti 4 eestlast ja 1 venelane.Valitsus ,aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt ja see saadeti enne töö alustamist laiali. 1907- moodustatud teine Riigiduuma saadeti samamoodi laiali ja kehtestati valimisseadus millega või 3ndas ja 4ndas duumas olla 3 baltisakslast ja vaid 2 eesti esindajat. Sellega kukkusid läbi lootused parlamentaarsete reformide teostamisest. Samamoodi läks 1907 laiali ka Balti kindralkuberneride moodustatud Erinõukogu. 1914.juunis puhkes Esimene maailmasõda ,mille tulemusel said lüüa ja lagunesid mitmed Euroopa impeeriumid , kuid ka Ida Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluse saavutasid soomlased,eestlased,lätlased,leedulased,poolakad ning tsehhid ja slovakid
tagatakse kõigile kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks on õigusaktidega reguleeritud valimispropaganda tegemine ja valimiskampaania rahastamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks võrdne hääl (nt juuksur=president=pensionär). Paiksustsensuse nõue on riigiti erinev, mitu aastat peab isik valimisõiguse omandamiseks antud piirkonnas elama, määrab riigi valimisseadus. 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem: ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, kehtib Uus-Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. Selleks moodustatakse ühemandaadilised vaimisringkonnad, st , et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik, see, kes kogub kõige rohkem hääli saab enamuse. See kehtib parlamendivalimiste puhul, kuid presidendivalimistel rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. St valimisvõiduks tuleb koguda häälte absoluutne
4 küsimustes Seaduste algatamise õigus on: · Riigikogu liikmetel · Fraktsioonidel · Komisjonidel · valitsusel Eelnõu - loomisjärgus seadus Lugemine arutelu seaduse setete ja parandusettepanekute üle, millele järgneb lõpphääletus Seaduste vastuvõtmine Lihtseaduse vastuvõtmiseks piisab poolthäälte enamusest, osad seadused vajavad vähemalt 51 poolthäält (nt valimisseadus) Seejärel läheb seadus väljakuulutamiseks presidendile o Tal on vetoõigus, ehk võimalus jätta seadus väljakuulutamata o Kui Riigikogu sama seaduse muutmata kujul vastu võtab, siis peab president seaduse välja kuulutama või pöörduma kohtusse o Riigikohus võib tühistada põhiseadusega vastuolus olevad seadused Väljakuulutatatud seadus jõustub peale avaldamist Riigi Teatajas.
Seadusandliku Korpuse käes, kes omakorda valis täidesaatva võimuorgani Direktooriumi. Rahva hulgas puudus Direktooriumil suurem toetajaskond, kuna majanduslik olukord oli elanikkonnal endiselt nigel. 1795. aasta oktoobris tekkis aga uus oht valitsusele: Pariisis puhkes rojalistide ülestõus. Esialgu olid nad lootnud, et saavad võimule seaduslikul teel: avalik arvamus oli viimasel ajal kaldunud paremale ning rikkamaid kihte soosiv valimisseadus võis neile tagada edu. Kuid rojalistid otsustasid valitsuse kukutada ja lootsid kuningavõimu taastada. Siiski suutis valitsus nende mässu Napoleon Bonaparte'i abil maha suruda, kes hakkas aina rohkem populaarsust koguma. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem, millest talle siiski ei piisanud ning ta hakkas kaaslastega planeerima riigipööret. 9. novembril 1799 hõivasidki Napoleoni väed Seadusandliku Kourpuse hoone ning
Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrdse võimuga direktorit. Lisaks olid ka ministrid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus aga Direktooriumi kätte. See astus ametisse 2. novembril 1795. 1795. aasta oktoobris tekkis aga uus oht valitsusele: Pariisis puhkes rojalistide ülestõus. Esialgu olid nad lootnud, et saavad võimule seaduslikul teel: avalik arvamus oli viimasel ajal kaldunud paremale ning rikkamaid kihte soosiv valimisseadus võis neile tagada edu. Kuid seejärel kuulutasid termidoorlased, et 2/3 Konvendi liikmetest saavad automaatselt ka Viiesaja Nõukokku, mis tegi rojalistide võimulepääsu võimatuks. Nii otsustasid nad valitsuse kukutada ning seejärel amigrandid appi kutsuda. Kuid valitsus suutis nende mässu Napoleon Bonaparte'i abil siiski maha suruda. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 Et sõda Inglismaa ja Austriaga üha venis (Preisimaaga õnnestus 1795 sõlmida
Tõnissoon) • enamlased - tegelesid illegaalselt • 1913 - eestikeelne enamlik töölisajaleht “Kiir”, toimetas Jaan Anvelt Riigiduumad • rahvaesindus - Riigiduum • valiti Eestist 5 saadikut, nende seas üks venelane • baltisakslased jäid esinduseta • valitsus ei võtnud duumat tõsiselt - esimene duuma saadeti laiali • 3. juuli 1907 saadeti ka teine Riigiduuma laiali • kehtestati senisest palju reaktsioonilisem valimisseadus • Baltimaade kindralkuberneri juures moodustati Erinõukogu, mis läks laiali, kuna ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove • eestlased saavutasid edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil, baltisakslaseid tõrjuti tagaplaanile 40. Esimene maailmasõda- 3. august 1914- 18. nov. 1918 • Sõdijad: Keskriigid( Sm, Austria- Ungari, Itaalia) ja Antand (Inglismaa, Pr, Vm)- 75% maailma elanikest.
Liidu rahvasaadikute kongressi poolt moodustatud tegevusest. Savisaar rääkis suurest tööst, mida komisjoni liikmed on ülesannete täitmiseks teinud. Kahetesitkümnes istungjärk Istungjärrk algas 24. Juulil. Sõna sai Arno Almann, kes esitas kinnitamiseks mõned Ülemnõukogu Presiidiumi seadlused. Saalis tekkis elav arutelu. Kaasettekandega esines Hillar Eller. Ta pööras tähelepanu mõlema seaduseelnõu (,,Eesti NSV kohalike rahvasaadikute nõukogu valimisseadus" ja ,,Muudatuste ja täienduste tegemiste kohta Eesti NSV konstitutsioonis") selgitamisele ja nende üksikute osade lahtimõtestamisele. Pärast lõunavaheaega sai sõna Galina Tsernova. Ta nõudis igale Eesti elanikule võrdset õigust valida ja olla valitud. Saalis tõusis sumin. Samas vaimus jätkas Nikolai Zahharov. Tema arvates taheti poliitilisest elust kõrvale jätta suur osa venekeelsest elanikkonnast. Edasi läks kõik vaheldumisi ühed toetasid valimisseaduse projekti ja
langus, tööpuuduse uus kasv, inimesed kaotasid lootuse, inimesed mõtlesid et ei saa ise oma elu koraldamisega hakkama ja vajavad valitsuse abi 6. Inimesed uskusid et vajavad riigi etteotsa kindla käega juhti (diktatuuride tekke oht) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis Demokraatlikud ideoloogiad 1. 19 saj liberalism ja konservatism peamised 2. 20
Enamlaste poolele asus hulk eesti töölisi. 1913 hakkas Narvas ilmuma enamlik töölisajaleht ,,Kiir", mida toimetas juristiharidusega Jaan Anvelt. Riigiduumad. 1906 kokkuastunud I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut 4 eestlast ja 1 venelane, baltisakslased jäid esinduseta. Valitsus aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt. Opositsioonilisust näidanud duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. II Riigiduuma saadeti laiali 3. Juulil 1907, kehtestati valimisseadus. III ja IV duumasse pääsesid Eestist 3 baltisakslast ja 2 eestlaste esindajat. Eestlaste-lätlaste seadusprojektid ei leidnud toetust ning lükati tagasi. Baltimaade kindralkuberneri juures moodustatud Erinõukogul ei läinud ka hästi eelnõud ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove ja 1907 aastal läks Erinõukogu laiali. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste tasandil. 40. Esimene maailmasõna 1914
Demokraatia- rahva võim 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel. Demokraatia levik (riigiti, valimisõiguse laienemine)- Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, USA), tõstis see demokraatliku riigikorra autoriteeti ja rahva usaldust. Seetõttu tõusiski demokraatlike riikide arv. Demokraatlike vabaduste laienemine nt. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike arvu kolmekordselt. Valimisõiguse said ka naised. Sarnased demokraatlikud valimisseadused võeti vastu ka uutes demokraatlikes riikides. Konservatism- poliitiline ideolaagia,mis leidis, et kõige parem on see, mis ajaloos juba varem läbiproovitud. Hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Keskendusid üksikisiku vabadustele ja traditsioonidele. Nt
vastu. Kaotajaid oleks võinud vähem mõnitada - viha ja trots kogunes 10 aastaga, samuti tõmmati riigipiirid ainult suurte (mõjukamate) riikide heaolu järgi. 3. Demokraatia levik Euroopas pärast Esimest maailmasõda: miks ja kuidas? Sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid - Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid - nende riigikorralduste autoriteet tõusis. Näiteks Suurbritannias võeti vastu uus valimisseadus, mis suurendas valijaskonda (ka naised said valimisõiguse). Sotsiaaldemokraadid saavutasid võidu liberaalide üle, kaitstes rohkem kodanike huve. Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas tekkisid sotsialistlikud erakonnad, ka Suurbritannias. Uued riigid läksid enamasti üle demokraatiale. 4. Demokraatia õitseaeg 1920ndate USA-s: saavutused ja puudused. Eriti kiire majanduskasv toimus Ameerikas, kus inimesed rikastusid kiiresti ja tarbisid üha rohkem
Välissuhetes esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks (presidenti polnud). Igapäevaelu juhtis Vabariigi Valitsus(7-10 ministrit), EV jaotati 11 maakonnaks, kohalikku elu korraldasid maa-, linna- ja vallavalitsused. Siseriiklik elu 1920 : Riigikogus olid ülekaalus vasakpoolsed ja vasaktsentristlikud erakonnad. Kommunistliku partei tegevus oli keelatud, kuid kommunistide poolehoidjaid oli. 1920 pääsesid Riigikogusse 10 erakonna esindajad, 1923 juba 14 seda oli liiga palju. Valimisseadus nägi ette nimekirjavalimised, kuid ei sätestanud valimiskünnist. Omariikluse esimese aastakümne valitsused olid ebastabiilsed, koalitsioonivalitsused ja erakonnad ei suutnud lubadusi täita. 1919-1933 oli Eestis 21 valitsust elueaga alla 9 kuu. 1925 lubati kõigile Eestis elavatele 3000liikmelistele vähemusrahvustele kultuurautonoomia (õigus kutsuda ellu autonoomseid asutusi, asutada seltse ja koole). 1919 alustatud maareformi eesmärgiks oli suurmaavalduste ümberjagamine
Inglismaa valitsemises James I ajal: Oma tähtsaimaks õiguseks pidasid nad maksude määramist. Üritasid võidelda monopolidega. Sekkuti välispoliitikasse. Charles I ajal: parlament kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1629 saatis Charles I parlamendi laiali. Puhkes kodusõda, lasti hukata Charles I. Kaotati Lordide koda ja kuninga ametikoht. 19 mail 1649 kuulutati välja vabariik. Vabariigi ajal: parlamendi poolt loodi täidesaatva võimuorganina Riiginõukogu. Võeti vastu valimisseadus, mille alusel pika parlamendi liikmed kuulusid automaatselt ka järgmistesse parlamentidesse. Cromwelli võimuletulekuga kaotati ka parlament. Stuartite restauratsiooni ajal: taastati parlament. Kuninga omavoli piiramiseks võeti vastu Isikuvabaduse akt. 18.sajandil: võimule sai see partei, kellel oli parlamendis enamus. Uus valitsemise tava parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus. Üldiselt parlament tugevnes, kuningavõim nõrgenes.
Liiduleping-seal pidi saama kinnituse Vabariigi uus seisund.status que: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 16 nov 1988. 46 Iseseisvuse ettevalmistamine jaan 1989 võeti vastu keeleseadus-E keel sai riigikeeleks.24. Veeb kuulutati iseseisvuspäevaks. Ööl enne seda võeti maha ENSV lipp ja 24 ommikul pandi üles trikoloor.1989 suvel võeti vastu valimisseadus(2a ja 5 a)Rahvuslikud jõud olid kogu asja vastu:ERSP, EMS ja E Kristlik Liit 14 veeb välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine-massiline kodanikualgatus.Eesmärk oli E iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel. 1989 märtisis toimusid NõukL rahvasaadikute kongressi valimised. RR-oli vastu ja teised poolt. Edu saatis RR. 18 mai 1989 mõisteti MRP hukka. MRP 50 apäeval 1989 korraldasid Balti riigid katkematu inimketti V-T. Balti keti pikkus oli 600km-2mlj in
1. Lepp 7000 häält - isikumandaat 2. Mets 4500 3. Paju 3000 4. Puu 1500 5. Kask 600 Kokku 16 600 häält 16 600 : 5000 = 3, jääk 1600 Partei on saanud ringkonnas 3 saadikukohta, siia arvestatakse ka otsemandaadi saanud isik(ud) Täidetakse u. 1/3 RK kohtadest III voorus jagatakse kohad parteide üleriigiliste kinniste nimekirjade alusel üleriigiline kompensatsioonimandaat Riigikogu valimisseadus: § 62. Valimistulemuste kindlakstegemine (1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. (2) Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. (3) Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule
Uue ajastu kuulutamiseks korraldas Mussolini oma jüngritega Rooma tänavatel paraadi. 2.3 Üleminekuperiood 1922-1924 Ajutises valitsuses oli Mussolinil peale peaministriameti juhtida ka sise- ja välisministeeriumid. Kuna ta kartis, et tänu vähemusele parlamendis võidakse ta varsti kohalt maha võtta, hakkas ta mõtlema selle, kuidas saavutada fasistidele enamus. 1923. aastal õnnestus tal parlamendis läbi suruda Acerbo valimisseadus, mis sätestas, et partei või parteide blokk, kes kogub vähemalt 25% hääli, saab parlamendis automaatselt kahekolmandikulise enamuse ja moodustab valitsus. Fasistide võimuletulekule aitasid kaasa vastuhääletajate ähvardamine, paljude seni toetatud poliitikute ületulek fasistide poolele ning vasakpoolsete parteide lagunemine. Ühe vasakpoolse partei juht Matteotti nimetas valimistulemusi vägivalla tõttu võltsituks.
seadus, riigikorra kaitse seadus, vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seadus, Tartu Ülikooli seadus, riigivapi seadus, perekonnaseisu seadus, Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seadus ning kaitseväeteenistuse kohustuse seadus. Kuni 27. maini 1925 oli II Riigikogu esimees Jaan Tõnisson, alates 9. juunist 1925 August Rei Asuti otsima võimalusi, kuidas vähendada valimistel osalevate rühmituste arvu. Selleks 1926.a. uus valimisseadus (erakondade maks valimistel ja valimiskünnis, ainult need, kes said valimistel vähemalt 2% häältest. 15 Konsolideerumispüüded 1. maailmavaatelt lähedased Rahvaerakond ja Kristlik Rahvaerakond ja Rahvuslik-Vabameelne partei moodustasid nn. Demokraatliku Liidu (lagunes 1925) 2. Sotsiaaldemokraadid ja vasaksotsialistid ühinesid ESTP ks 1925. II Riigikogu valitsused Konstantin Pätsi teine valitsus tegutses 2. august 1923 kuni 26
seadus, riigikorra kaitse seadus, vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seadus, Tartu Ülikooli seadus, riigivapi seadus, perekonnaseisu seadus, Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seadus ning kaitseväeteenistuse kohustuse seadus. Kuni 27. maini 1925 oli II Riigikogu esimees Jaan Tõnisson, alates 9. juunist 1925 August Rei Asuti otsima võimalusi, kuidas vähendada valimistel osalevate rühmituste arvu. Selleks 1926.a. uus valimisseadus (erakondade maks valimistel ja valimiskünnis, ainult need, kes said valimistel vähemalt 2% häältest. 15 Konsolideerumispüüded –1. maailmavaatelt lähedased Rahvaerakond ja Kristlik Rahvaerakond ja Rahvuslik-Vabameelne partei moodustasid nn. Demokraatliku Liidu (lagunes 1925) 2. Sotsiaaldemokraadid ja vasaksotsialistid ühinesid ESTP ks 1925. II Riigikogu valitsused Konstantin Pätsi teine valitsus tegutses 2. august 1923 kuni 26
1938 kristallöö 10. Miks kujunes ühtedes Euroopa riikides kahe maailmsõja vahelisel perioodil diktatuur, teised aga säilitasid demokraatia? Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ja vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse, "kõva käega" valitsuse järele. Diktatuuride teket soodustasid ka kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse, pettumine Versailles'i süsteemis ning majanduslikud raskused. 11. Euroopa kaart kahe maailmasõja vahel (demokraatia ja diktatuurid)
paluda. Huvitavaks kujunes ka siinsete maanteede parandamise ja korrashoiu küsimus. Linnavolikogu ei tahtnud siinsete teede parandamist enda peale võtta. Kuna jaoskonnakohtunik määras teede korrashoiu Elva alevile, ei jäänud rahapuuduses töötaval volikogul muud üle, kui kaevata edasi Riigikohtusse. Lõpuks nõustuti siiski ise teede korras- pidamisega, kui selleks Maavalitsuselt laenu paluda. Esimese volikogu ajal pandi paika ka tulevase surnuaia plats. Aasta lõpul muutus valimisseadus ja volikogu tuli ümber valida. Selle liikmete arv vähenes 15-ni.Volikogu esimeheks jäi A. Parveots, alevivenemaks sai Prits Ereline. Jätkati Esimese volikogu tegevust. Otsustati omandada alevivalitsuse hoone. Pöörati erilist rõhku haridusele. Kevadel alustati postijaama ümberehitust algkooliks ja viidi see ka sügisel lõpule. Üritati avada ka keskkooli ja kutsekooli. Korda läks ühes Haridusseltsi abiga vaid avada kohalik avalik raamatukogu. 1924
b) Riigikogu töökorraseadus ( RKTS) §7 c) Korruptsiooni vastane seadus 4. Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine. §64 lõige2. a) RKTS §6 lõige 2,3 kodakondsuse muutumisega, lõppevad ka volitused 5. Riigikogu liikme volituste peatumine ja taastumine/ asendusliige §64 lõige1,2,4 VII Riigikogu Kantselei RKTS peatükk5 §19 § 29 Vabariigi valimiskomisjon I Sätestus - Mainitud Põhiseaduses §3 lõige3,4 - RKVS (valimisseadus) §§14, §15 j. II Vabariigi valimiskomisjoni moodustamine. RKVS §14. Valimiskomisjoni liikmed: 1. I astme kohtunik 2. II astme kohtunik 41 3. Õiguskantsleri nõunik 4. Riigikontrolli ametnik 5. Riigiprokurör 6. Riigikogukantselei ametlik 7. Riigikantselei ametnik III Vabariigi Valimiskomisjoni Funktsioon Funktsiooniks on tagada valimiste legitiimsus.
b) Riigikogu töökorraseadus ( RKTS) §7 c) Korruptsiooni vastane seadus 4. Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine. §64 lõige2. a) RKTS §6 lõige 2,3 kodakondsuse muutumisega, lõppevad ka volitused 5. Riigikogu liikme volituste peatumine ja taastumine/ asendusliige §64 lõige1,2,4 VII Riigikogu Kantselei RKTS peatükk5 §19 § 29 Vabariigi valimiskomisjon I Sätestus - Mainitud Põhiseaduses §3 lõige3,4 - RKVS (valimisseadus) §§14, §15 j. II Vabariigi valimiskomisjoni moodustamine. RKVS §14. Valimiskomisjoni liikmed: 1. I astme kohtunik 2. II astme kohtunik 43 3. Õiguskantsleri nõunik 4. Riigikontrolli ametnik 5. Riigiprokurör 6. Riigikogukantselei ametlik 7. Riigikantselei ametnik III Vabariigi Valimiskomisjoni Funktsioon Funktsiooniks on tagada valimiste legitiimsus.
o Nn lühike parlament · 1640 tuli parlament uuesti kokku o Võeti vastu akt, millega parlamenti võis laiali saata ainult tema enda nõusolekul · 1641 läks tegelik võim riigis parlamendi kätte Independentlik vabariik · 1649 hukati Charles I · 1649 kulutati välja vabariik · Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks · Võeti vastu valimisseadus, mille kohaselt pika parlamendi liikmed pidid automaatselt kuuluma järgmistesse parlamentidesse · 1653 tekkis konflikt parlamendi ja Cromwelli vahel, Cromwell saatis saadikud laiali o Kehtestati sisuliselt sõjaline diktatuur Parlamentlik võitlus Stuartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine. · 1660 Breda kokkulepe, Stuartite monarhia taastamiseks · Parlament oli taastatud · Charles II ei pidanud Breda kokkuleppest kinni
b) Riigikogu töökorraseadus ( RKTS) §7 c) Korruptsiooni vastane seadus 4. Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine. §64 lõige2. a) RKTS §6 lõige 2,3 kodakondsuse muutumisega, lõppevad ka volitused 5. Riigikogu liikme volituste peatumine ja taastumine/ asendusliige §64 lõige1,2,4 VII Riigikogu Kantselei RKTS peatükk5 §19 § 29 Vabariigi valimiskomisjon I Sätestus - Mainitud Põhiseaduses §3 lõige3,4 - RKVS (valimisseadus) §§14, §15 j. II Vabariigi valimiskomisjoni moodustamine. RKVS §14. Valimiskomisjoni liikmed: 1. I astme kohtunik 2. II astme kohtunik 3. Õiguskantsleri nõunik 4. Riigikontrolli ametnik 5. Riigiprokurör 6. Riigikogukantselei ametlik 7. Riigikantselei ametnik III Vabariigi Valimiskomisjoni Funktsioon Funktsiooniks on tagada valimiste legitiimsus. IV Vabariigi Valimiskomisiooni Pädevus 1. On säteststud erinevates valimis seadustes: 2. RKVS §15 3
Uus-Meremaa Konstitutsiooniline Akt 1852.a. Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a. Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt. [25 november 1947.a.] [Uus-Meremaa 1950.a.akt] Uus-Meremaa New Zealand Aotearoa Pindala 268,046 ruutkilomeetrit. Elanikke 3.389.000 (1990.a.). Iseseisvus 1931.a. Rahvuspüha 6.veebruar, Waitangi päev (1840.a. maoorid tunnistasid selle lepinguga Briti ülemvõimu). 1907.a. dominiooni staatuses. Peale Westminsteri statuudi aktsepteerimist sai 1947.a. täieliku iseseisvuse
§64 lõige2. a. RKTS §6 lõige 2,3 – kodakondsuse muutumisega, lõppevad ka volitused 5. Riigikogu liikme volituste peatumine ja taastumine/ asendusliige §64 lõige1,2,4 VII Riigikogu Kantselei RKTS peatükk5 §19 § 29 Vabariigi valimiskomisjon I Sätestus ● Mainitud Põhiseaduses §3 lõige3,4 ● RKVS (valimisseadus) §§14, §15 j. II Vabariigi valimiskomisjoni moodustamine. RKVS §14. Valimiskomisjoni liikmed: 1. I astme kohtunik 2. II astme kohtunik 3. Õiguskantsleri nõunik 4
Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrdse võimuga direktorit. Lisaks olid ka ministrid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus aga Direktooriumi kätte. See astus ametisse 2. novembril 1795. 1795. aasta oktoobris tekkis aga uus oht valitsusele: Pariisis puhkes rojalistide ülestõus. Esialgu olid nad lootnud, et saavad võimule seaduslikul teel: avalik arvamus oli viimasel ajal kaldunud paremale ning rikkamaid kihte soosiv valimisseadus võis neile tagada edu. Kuid seejärel kuulutasid termidoorlased, et 2/3 Konvendi liikmetest saavad automaatselt ka Viiesaja Nõukokku, mis tegi rojalistide võimulepääsu võimatuks. Nii otsustasid nad valitsuse kukutada ning seejärel amigrandid appi kutsuda. Kuid valitsus suutis nende mässu Napoleon Bonaparte'i abil siiski maha suruda. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 Et sõda Inglismaa ja Austriaga üha venis (Preisimaaga õnnestus 1795 sõlmida separaatrahu),
korraldab eelnõu arutamist. 3) Riigikogu täiskogus toimub kuni kolm (nt riigieelarve puhul) seaduseelnõu lugemist ehk esitlust, mille käigus toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. 4) Pärast arutelu pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate saadikute enamus. Teatud seaduste puhul (nt valimisseadus, kodakondsusseadus jt) peab seaduseelnõu poolt olema Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält. 5) Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse presidendile väljakuulutamiseks. Presidendil on vetoõigus ehk õigus jätta seadus välja kuulutamata juriidilistel (nt vastuolu põhiseadusega) või poliitilistel põhjustel. Kui Riigikogu võtab sama seaduseelnõu
3) Riigikogu täiskogus toimub kuni kolm (nt riigieelarve puhul) seaduseelnõu lugemist ehk esitlust, mille käigus toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. 4) Pärast arutelu pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate saadikute enamus. Teatud seaduste puhul (nt valimisseadus, kodakondsusseadus jt) peab seaduseelnõu poolt olema Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält. 5) Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse presidendile väljakuulutamiseks. Presidendil on vetoõigus ehk õigus jätta seadus välja kuulutamata juriidilistel (nt vastuolu põhiseadusega) või poliitilistel põhjustel. Kui Riigikogu võtab
või väljaspoole oma kodukubermangu. Peagi hakati rändama ka Vene impeeriumist väljaspoole, sealhulgas ka Ameerika Ühendriikidesse. 1860. aastate järel hakkas eestlaste osakaal linnarahvastikus ja selle arvelt ka linnarahvastiku osatähtsus kogu rahvastikust kiiresti kasvama: ajavahemikus 18621897 8,8%-lt 18,4%-le. Aastal 1870 kehtestati uus linnavalitsuste ja esindajate valimise kord (linna juhtimine magistraadi (rae) käest üle linnavolikogu poolt moodustatud valitsusele), kuid valimisseadus jäi veel paariks aastakümneks baltisakslasi selgelt soosivaks. Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo
Näiteks:Kui isikute huvid on vastandlikud siis riik võtab seisukoha ehk seadus.(KOV-koerteja kasside pidamise eeskirjad) Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ei sisalda õigusnorme.Näiteks: Kohtuotsus on mittenormatiivne akt.Antakse hinnang konkreetsele isikule ja konk. käitumisele.Maksuamet teeb mittenormatiivseid otsuseid konkr .isikule ja konk.tegevusele. Hierarhia: I Põhiseadus Põhiseaduslikud seadused: presidendi valimisseadus. Kodakondsuse seadus. Lihtseadused KOV Õigusaktid. Seadusi riigikogu võtab vastu , president kinnitab Õigusakti struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Jurisdiktsioonilised ehk õigus mõistmise aktid : 10 1.kohtuotsus vaidlus lahendatakse 2
legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega. Juhtivamad tegelased: Karl Ast, August Rei, Alma Ostra jt. 1912 Narvas ilmuma legaalselt töölisajaleht ,,Kiir" (Jaan Anvelt), suleti 5x. 1914 Narva lähedal kokku enamlaste parteikonverents. See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma: 17. okt. 1905.a.- manifest oma konstitutsiooniliste ideedega. Need sätestati põhiseaduses 23. apr. 1906. 17. oktoobri manifesti kohaselt loodi Riigiduuma, piiratud õigustega seadusandlik esinduskogu. Põhiseadus - lubati põhiõigusi ja vabadusi, eluruumi ja omandi puutumatus, sõna- trüki-, koosolekute, ühingute, usu- ja elukoha ja elukutse vabadus. Palju kitsendavaid piiranguid
Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed, pole võimalik häälte lugemisel pidada presidendi eelistust tähtsamaks juuksuri või pensionäri omast. Vabade valimiste kirjeldatud põhimõtted kehtivad ühtviisi kõigis demokraatlikes riikides, lahknevusi esineb vaid rakendussätetes. Näiteks kehtib kohalikel valimistel kõikjal paiksustsensus, aga kui mitu aastat peab isik valimisõiguse omandamiseks antud paikkonnas elama, määrab juba riigi valimisseadus. 3. Peamised valimissüsteemid 8 Kodanikud, huvid ja demokraatia Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka
1) Keeruline näite puudumine 2) Alternatiivne Esimene liigitus: 1) Eraõigus 2) Avalikõigus Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Teine liigituse meetod: 1) Regulatiivsed õiguslikkus e. Osalejate käitumist reguleerivad (kohtunike, notarite jne. Käitumine) 2) Õigust kaitsvad Käitumise või tegevuse tagajärjel karistuse rakendamine. Kolmas liigitus: 1) Seletavad põhiseadus (annab juhiseid), valimisseadus seletab protsessi. 2) Viitavad sätestab, reguleerib käitumist teiste õigusnormide kaudu. 3) Kitsendavad kui oli juhtum A ja ei olnud B-d, siis ei ole ka C-d. 56. Õiguse subjektid: Õiguse subjektid on isikud, kes osalevad õiguslikus elus. Kuna õiguslik elu kossneb tervest reast õigussuhetest, siis on õiguse subjektideks kõik need isikud, kes võivad olla osalejateks õigussuhetes. Vaatamata formaal-juriidilistele
AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3 2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1 3) EL põhiõiguste harta art 39 4) Euroopa inimõiguste ja põhivabanduste kaitse konventsiooni 1.lisaprotokoll art 3 * Riigikohtu lahendid, Euroopa inimõiguste lahendid – hoiab aega kokku, oluline teada kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse (RKPJKo 01.09
Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu. Tavaliselt piisab seaduse vastuvõtmiseks lihthäälteenamusest, kaalukamate seaduste puhul (nt riigieelarve seadus, valimisseadus, kodakondsuse seadus) on nõutav Riigikogu 15 Valitsemine ja avalik haldus koosseisu häälteenamus. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud, ning lugemise käigus võib sõna võtta vaid iga
seadusandjale selge volitusnormi valimistsensuste kehtestamiseks. Alati pole valimistsensuste kehtestamisel sellest reeglist kinni peetud ka demokraatlike riikide praktikas. Riigikogu valimisteks on valimistsensused kehtestatud §-des 57 ja 60 lg 2. RKVS seaduse § 2 määratleb üldise valimisõiguse hääleõiguse ja hääletamisest osavõtuõiguse kaudu ning seostab üldise valimisõiguse aktiivse valimisõigusega. N. Riigikogu valimisseadus § 2 Üldine valimisõigus (1) Õigus valida on hääleõiguslikul Eesti kodanikul, kes valimiste päeval on vähemalt 18-aastane. (2) Riigikogu liikmeks võib kandideerida hääleõiguslik Eesti kodanik, kes on valimiste päeval vähemalt 21-aastane. (21.11.2001 jõust.23.12.2001 - RT I 2001, 95, 588) (3) Hääleõiguslik ei ole kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. (4) Hääletamisest ei võta osa kodanik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust
Seda võib teha parlament, aga ka spetsiaalne konstitutsiooni väljatöötamiseks moodustatud organ. Selle organi üldnimetuseks on teoorias asutav kogu, aga ta võib riigiti kanda ka teistsugust nimetust. Eesti 1937. aasta põhiseaduse töötas välja nt. Rahvuskogu, 1992. aasta põhiseaduse Põhiseaduse Assamblee. Sellised asutavad kogud töötavad sageli välja mitte ainult põhiseaduse, vaid ka selle rakendamiseks vajalikke seadusi, nt. uus valimisseadus. Vahel tegutseb taoline asutav kogu parlamendina, võttes vastu ka tavalisi seadusi (Eesti Asutav Kogu). Tavaliselt saadetakse asutavad kogud pärast oma ülesande täitmist laiali ja valitakse parlament, aga on ka juhuseid, kus nad pärast enda ülesande täitmist kujundatakse parlamendiks (Kreeka 1975). Pädevuselt jagunevad asutavad kogud suveräänseteks ja mittesuveräänseteks. Suveräänne asutav kogu töötab konstitutsiooni ise välja ja võtab selle ka ise vastu
annaabi.ee 
