Valimised (1)

Põhikool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

5 VÄGA HEA

Sisukord

Valimiste funktsioonid

Vabade valimiste põhimõtted

Valimisõigus on üldine

Valimistel on vaba konkurents

Valimised on ühetaolised ehk võrdsed

Peamised valimissüsteemid

Majoritaarne valimissüsteem

Proportsionaalne valimissüsteem

Eesti valimissüsteem

Hübriidsed valimissüsteemid

Valimiskäitumine ja valimistulemus

Riigi ülesanded valimiste läbviimisel

Mis mõjutab valijate käitumist

Otsuse tegemise hetk

Hääletamine ja valimistulemused
Kasutatud kirjandus

Valimiste funktsioonid
Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. Valimised toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel, sp nimetatakse neid korralisteks valimisteks. Parlament ja volikogud valitakse iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Vastavalt põhiseadusele võivad valimised toimuda sagedamini, mida nimetatakse erakorralisteks valimisteks. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas.
Valimistulemused määravad, millised parteid ja kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Siit teine funktsioon – vahendada võimudele kodanike nõudmisi.
Valimised on ka rahva usalduse indikaatoriks, saame teada kodanike suhtumist senisesse poliitikasse.
Valimistel on hariv funktsioon, kuna valimiskampaaniate ajal jagatakse rohkem poliitilist teavet ja inimesed saavad teadlikumaks oma kodanikuõigustest.

Vabade valimiste põhimõtted
Valimise hinnatakse selle järgi, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus poliitilist elu kontrollib ainupartei. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, sp nimetatakse vabadeks valimisteks.
2.1 Valimisõigus on üldine: Arusaam demokraatiast on tinginud kodakondsuspiirangu. Kohalikul tasandil loetakse liikmeteks kõik vastava piirkonna alalised elanikud, kuid parlamendi ja presidendivalimistel on kodakondsuse nõue olemas, kuigi kodanik ei pea elama oma kodakondsusriigi territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuse nõuet oluliselt vähendanud kandidatuuri ülesseseadmisel teises liikmesriigis või europarlamenti. Kandidaatide ülesseadmist juhivad erakonnad , mistõttu kuulumine erakonda on tähtsamgi kui kodakondsus . Olulised on valija vanusega seotud nõuded nii hääletamisel kui kandideerimisel. Enamuses riikides saab hääletada alates 18.eluaastast, Eestis võib kohalikku volikokku kandideerida 18-aastaselt, Riigikokku ja europarlamenti 21-aastaselt ning presidendi kohale 40-aastaselt.
2.2 Valimistel on vaba konkurents: Valimiste korraldamisel tähendab see vabadust kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi, st valimiste päeval on keelatud igasugune valimispropaganda ja nõustamine. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalsel parteil või ka kodanikul endal. Riiklik valimiskomisjon kontrollib esistatud dokumentide vastavust seadusele. Tavaliselt tegutseb 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loob konkurentsi erakondade vahel.
2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: Et mitte mõjutada valijate eelistusi, tagatakse kõigile kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks on õigusaktidega reguleeritud valimispropaganda tegemine ja valimiskampaania rahastamine .
Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks võrdne hääl (nt juuksur=president=pensionär).
Paiksustsensuse nõue on riigiti erinev, mitu aastat peab isik valimisõiguse omandamiseks antud piirkonnas elama, määrab riigi valimisseadus.

Peamised valimissüsteemid
3.1 Majoritaarne valimissüsteem: ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, kehtib Uus- Meremaal , Indias, USA-s ja Kanadas.
Selleks moodustatakse ühemandaadilised vaimisringkonnad, st , et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik, see, kes kogub kõige rohkem hääli – saab enamuse. See kehtib parlamendivalimiste puhul, kuid presidendivalimistel rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. St valimisvõiduks tuleb koguda häälte absoluutne enamus ehk 50%+1 häält. Kui ükski kandidaat nii palju hääli ei saa, korraldatakse valimiste teine voor , kuhu pääsevad vaid suurema toetuse kogunud isikud ja seal piisab võiduks vaid lihthäälteenamusest.
Majoritaarse süsteemi pluss on selle selgu ja lihtsus. Miinuseks on eelise andmine juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid, kes saavad ka vähem kohti. Teiseks miinuseks on kaotsiläinud hääled. St lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament ei peegelda päris täpselt valijate eelistusi.
3.2 Proportsionaalne valimissüsteem: on laialt levinud, peetakse õiglasemaks, kuid seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste süsteem. Kehtib Soomes, Rootsis, Eestis, Hollandis, Itaalias, Taanis .
Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proprtsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Kui valimistel koguti 7% häältest, siis 100 kohalises parlamendis saadakse 7 kohta.
Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Nt europarlamendi valimistel on eesti üks valimisringkond, Riigikogu valimised viiakse läbi 12 ringkonnas.
Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, st valijal tuleb eelistada erakondlikku programmi isikule.
Nimekirju koostatakse kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul tõusevad nimekirjas ettepoole suurema toetuse kogunud kandidaadid. Suletud nimekirja puhul mõjutab valija tahe vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb.
Süsteemi puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Kritiseeritakse sedagi , et kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Plussiks on parteide võrdsemad šansid saada parlamendis esindatud .
3.3 Eesti valimissüsteem: Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb valijate arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kokku saab mandaate olla sama palju , kui on valitavas kogus saadiku kohti (Riigikogu puhul 101). Kandidaadid seatakse üles valimisnimekirjades, võib ka üksikisikuna. Kandidaat peab koguma vastavalt seadusele häälte miinimumnormi, mida nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis on üle kvoodi , kantakse üle nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on on üks proportsionaalse süsteemi tunnus ja rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Näiteks protsendimäär, millest altes pääseb Riigikokku, nimetatakse valimiskünniseks. Valimiskünnist kasutatakse selleks, et vältida parlamendi liigset killunemist pisikesteks parteifraktsioonideks. Eestis on kasutusel nii avatud kui suletud nimekirjad.
3.4 Hübriidsed valimissüsteemid: Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtted. Siis jagatakse pooled parlamendikohad ühe ja pooled teise süsteemi alusel. Valijal on kaks häält – ühe annab ta kandidaadile, kes on üles seatud tema regioonis, teise valib üleriigilisest valimisnimekirjast. Selle süsteemi peamiseks eeliseks on asjaolu, et erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Kasutatakse Venemaal, Itaalias, Saksamaal, Leedus ja Ungaris.
4. Valimiskäitumine ja valimistulemus
4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel: Valimised algavad õigusliku baasi loomisest. Keskvalimiskomisjon täpsustab valijate arvu ja korrastab nende registri. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid. Regitreerimise käigus kontrollitakse kodakondsuse olemasolu, vanusele vastavust, ega ta ei kandideeri mitmes ringkonnas või valimisnimekirjas jpm. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest vastavad toimingud. Mitteametlikud valimistulemused on teada juba 3-4 tundi pärast jaoskonndade sulgemist. Ametlikud tulemused saadakse siis, kui on läbi vaadatud kõik kaebused või on möödunud nende esitamise tähtaeg.
Tänu reklaami suurenevale tähtsusele kulub valimiskampaaniatele üha rohkem raha, mille kulutamist kontrollib riik. Valimiste lõppedes esitavad erakonnad ja üksikkandidaadid valimiskomisjonile oma tulude ja kulude aruande, millele on ka avalik juurdepääs veebi kaudu.
4.2 Mis mõjutab valijate käitumist: valimiskäitumine sõltub sotsiaal-majanduslikust olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest.
Klasskuuluvus (s.o sotsiaal-majanduslik olukord) oli otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Töölisklass hääletas vasakparteide poolt ja jõukam klass paremparteide poolt. Mõjutas ka seotus põllumajanduse ja kirikuga , samuti erakondade programmid või suhtumine konkreetsesse probleemi.
Massimeedia mõju osas arvavd ühed, et telesaated , ajaleheartiklid ja reklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu ning panevad hääletama. Teised arvavad , et avalikustatud skandaalid jne tõukavad poliitikast eemale. Kolmandate arvates tugevdab massimeedia olemasolevaid hoiakuid. Passiivseid kodanikke jätab ka kampaania ükskõikseks ja väidavad, et internet ei ole kaasa toonud hääletusaktiivsuse tõusu.
Vastupidist trendi näitavad aga tänavused kohalike omavalitsuste valimised, kus interneti teel käis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamas 60,3 protsenti valijate üldarvust, sh E-hääletajate osakaal kõikidest valimisõiguslikest kodanikest oli 9,5% . 2005. a. kohalikest valimistest võttis osa 47,4 protsenti valijaist ning E-hääletajate osakaal oli kõigest 0,9%. E- hääletamise eesmärgiks oli anda valijaile hääletamiseks lisavõimalus, tõstes seeläbi valimisaktiivsust ja hääletamise mugavust, loodud oli seadusandlik baas E-hääletamise võimaldamiseks (www.vvk.ee ).
4.3 Otsuse tegemise hetk: on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega . Mõjutavad isiklik kogemus, valimiskampaaniad ja pikaajalises demokraatias perekonnatraditsioonid. Umbes kolmandik valijaist langetab oma otsuse viimasel nädalal.
4.4 Hääletamine ja valimistulemused: laialdaselt kasutatakse eelhääletamist, mida põhjustab vajadus kindlustada maksimaalselt paljude kodanike osavõtt ja näitab süsteemi paindlikkust. Eelhääletamise tulemused avalikustatakse koos kõigi häältega.
Valimistulemusena määratakse valitava võimuorgani koosseis või järgmine president. Pikemaajalist tähtsust omab hääletamas käinud inimeste osakaal ning selle muutumine aastate lõikes. Näiteks 2002.aastal kohalikest valimistest võttis osa 52,5 protsenti, 1999. aastal 49,8 protsenti, 1996. aastal 52,5 protsenti ja 1993. aastal 52,6 protsenti valijate üldarvust. Kevadistel Euroopa Parlamendi valimistel käis hääletamas 43,9 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, 2007.a. Riigikogu valimistel oli osalusprotsent 61,9 (www.vvk.ee ). Nagu näha on valimisaktiivsus aastate lõikes kasvanud ja oma osa on sellesse kindlasti andnud ka interneti teel antava hääle võimalus.
Osalusprotsent annab teavet demokraatia tugevusest riigis. Kuid näiteks Ladina-Ameerikas, Belgias ja Kreekas on valimaskäimine kohustuslik. Teistes riikides tuleb eelnevalt end registreerida ja selle mittetegemisel ei saa valimispäeval hääletama minna (USA-s).
Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades – 60% lähedus. Peamiseks hääletusprotsendi mõjutajaks on riigi poliitiline kultuur.
Kasutatud kirjandus:

K. Olenko, A. Toots . Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik. 2005

www.vvk.ee

.RTF Laadi alla originaalfail 6 lk · .rtf · 80 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

80 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hellu321 Õppematerjali autor

referaat valimistest

ühiskonnaõpetus valimised

Sarnased õppematerjalid

docx

Valimised

1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus-

Ühiskonnaõpetus

docx

Vabad valimised

Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse

Ühiskond

odt

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimistulemused määravad, millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on valimiste teine funktsioon vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ning erakondade vaadetega. Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Demokraatlike valimiste eelduseks on

Ühiskonnaõpetus

doc

Vabad valimised ja parteid

11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse.

Ühiskonnaõpetus

docx

Valimised

· ühetaolised igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste kindlakstegemisel · salajased puudub võimalus kindlaks teha, kellele valija hääle andis (hääletamise anonüümsus) · otsesed iga valija annab hääle otse kandidaadile, keda soovib näha esinduskogus vm (nt Eestis on presidendivalimised kaudsed presidendi valib Riigikogu või valimiskogu) · regulaarsed e perioodilised valimised toimuvad kindlksmääratud ajaperioodi järel: - KOV iga 4 aasta tagant oktoobri 3. pühapäeval - RK - iga 4 aasta järel märtsi 1. pühapäeval - President - iga 5 aasta järel - EP iga 5 aasta järel juunis Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka piirkonnas (KOV üksustes - vallas või linnas) püsivalt elavatel

Ühiskond

doc

Demokraatia

vormimisel. Siia kuuluvad kodanikufoorumid, ümarlauaudade ja võrgustike tegevus. Juurudun seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal

Ühiskonnaõpetus

doc

VALIMISED. Valimiste funktsioonid, põhimõtted, süsteemid

VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia

Ühiskonnaõpetus

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................

Ühiskond

Rohkem sarnaseid