§ 18 DEMOKRAATLIKUD SUURRIIGID MAAILMASÕDADE VAHEL
1. Too viis näidet demokraatia leviku kohta Euroopas I maailmasõja järel.
1. Sõja võitsid demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid)
2. Demokraatlike riikide arv suurenes
3. Demokraatlikud vabadused laienesid paljudes riikides
4. Naised said valimisõiguse
5. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas
valimisõiguslike kodanike hulka
2. Täida tabel demokraatlike riikide kohta kahe maailmasõja vahelisel perioodil.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Carmely
Õppematerjali autor
*rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises *kodanikuõiguste olemasolu *kodanikuvabaduste olemasolu 3. Nimeta demokraatlikke liikumisi Euroopas. Nende eesmärgid, saavutamise vahendid. *liberalism - isiksuse vabaduste a vabaturumajanduse kaitsmine-pooldati reforme *konservatism - vaba turu kaitsmine ja majandusellu mittesekkumine-oldi igasuguste reformide vastu *sotsialism ja sotsiaaldemokraatia - eesmärgiks ühiskond, kus inimeste vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hääle liberaalide poolt? Sest konservatiivid ei pooldanud reforme ning leidsid et kõige parem on see, mis varem ajaloos juba edukalt järele proovitud 5. Milline erakond tõrjub 20.sajandil liberaalid kõrvale ja saab teiseks mõjukamaks parteiks Suurbritannias
· sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassivõitlus, töölisklassi diktaktuur parempoolsed: · natsionaalsotsialistid ja fasistid rahvuslik ühtsus, tugev võim, Saksamaa, Itaalia Ameerika Ühendriigid · presidentaalne liitriik, 50 osariiki · Vabariiklased (liberaalid-riigi sekkumise vastu) demokraatlikud (konservatiivsem-suurem riigi sekkumine) · 1920.d e. Prosperity-õitseng, Maailma töökoda, masstootmine · kuivseadus e. Alkoholi keeluseadus, soodustas salaäri · Maffia- itaalia maffia tõus keeluseadusele, al capone-New York · vabariiklased võimul- välispoliitikas isolatsionalism, kõige võimaluste maa, · F.D. Roosevelt president 1932-1945, demokraat
USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945)
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel:
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga.
Maffia müüs salaja alkoholi kuid keeluseadus keelas seda. Maffiarühmituste tegevus -> Karistamatus kuritegude eest Kohus ei suutnud maffiaid süüdi tunnistada, sest polnud piisavalt tõendeid. Diktatuurid Euroopas Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist soodustavad tunnused: 1. Muutused ühiskonnas keskklass kaotas mõjuvõimu, esile kerkis tööliskond. Töölised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. 2. Sõjamõju Inimesed olid harjunud kindlakäelise riigivõimuga. Juhid kasutasid ära seda, et inimesed vajasid tugevat juhti. 3. Pettumine Versailles' süsteemis Maailmasõjas kaotajad ja mõned võitjad (Jaapan, Itaalia, teatud määral Prantsusmaa). Riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve
D.Roosevelt- valiti neli korda presidendiks tõi USA välja majanduskriisist teise maailma sõjaajal president Vol 2 Olemus-kulutavad vähem , töö puudus , vaesus , pankrot , rahva rahulolematus Tagajärjed Tulid diktaatorid võimule , vaesus , sama mis olemus . Majanduskriisist väljatulek Reformid USA-s , diktatuuride võimule tulek . Majanduskriisi mõju Noored Euroopa riigid muutusid diktatuuri riikideks (peale Tsehhoslovakkia ) , peamiselt kujunes autoritaarne võim , vanad demokraatlikud riigid säilitasid demokraatia ( Soome , skandinaavia maad ) . Majanduskriisi mõju maailmale Majandus süsteemi segi paiskamine , majanduslik langus . Majanduskriis puudutas kommunistlikku Venemaad vähe , sest seal juba pikemat aega oma majandus mudel . Inglismaad puudutas vähem majanduskriis , kuna tal oli palju kolooniaid . Roosevelti reformid - (lk 11 tv ) Roosevelti reformide kava ehk Uus Kurss . Rahvasteliit Ei täitnud oma eesmärki .
(fasistlikud organisatsioonid). 3. Demokraatiast taganemine ja totalitarismi pealetung viisid maailma arengu suure sõja suunas. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: Majanduse areng 1920-ndatel: I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. Selle põhjused: Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti; seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. Kriisi põhjused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid