Referaat lihadest (1)

Põllumajandus - Põllumajandus

5 VÄGA HEA

Lambaliha

Lambaliha hinnatakse tema valkude, asendamatute aminohapete, küllastamata rasvhapete ning hea maitse poolest.
Lambaliha on õrn, peenekiuline ja kergesti söödav.
Lambaliha tarvitamine ka väikestes kogustes stimuleerib taimsete toitainete omastamist ja väldib loomse valgutarbe puudust.
Lambalihavalik sisaldab mitmeid asendamatuid aminohappeid rohkem kui veiselihavalik. Temas leidub küsiini, valiini, treoniini, fenüülaniini, metioniini ja trüptofaani.
Lambalihas on mitmeid vitamiine, eriti vitamiini B1 ( tiamiin ), B2 (nikotiinhape), B3 (pantoteenhape) ja biotiin.
Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga.
Võrreldes sea ja veiselihaga on lambalihas märgatavalt rohkem rauda, kaltsiumi ja fosforit

Veiseliha

Veiseliha on eelistatud eelkõige gurmaanide seas
Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha . Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas , vanema veise liha aga tumepunane.
Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane.
Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas.
Lihale, eriti veiselihale, on iseloomulik valedel hoiutingimustel oma värvi muuta - algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks. Värvitoon muutub seoses hapniku osakaaluga ümbritsevas keskkonnas. Kui hapniku osakaal on väike siis liha värvus muutub hallikamaks. Seega hapnik tagab lihale ilusa kaubandusliku välimuse.

Sealiha

Sealiha on kõige populaarsem lihaöök meie toidulaual. Ta on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui eelnevalt kirjeldatud veiseliha
Mahlakust annab juurde pekk
Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar , mida kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamiseks.
Kui arvatakse et sealiha on väga pekine ja rasvane, siis tegelikkuses see niimoodi ei ole. Näiteks kõige suurema rasvasisaldusega on seal ribiliha, seal on vaid 6% rasva
Sealiha sisaldab keskmiselt 100 g kohta 16,7 g rasva, 17 g valke, 21 mg magneesiumi, 2,8 mg tsinki ja 1,1 mg rauda.
Raud on oluline element vereloomes ja eluks vajaliku hapniku sidumises ning viimises kopsudest kudedesse. Kõige paremaks rauaallikaks ongi taine sealiha.

Linnuliha

Kanaliha on väga valgurikas liha. Kuna valkusid on palju, siis rasvasid on vähe. Keskmine rasvasisaldus kanalihas on umbes 11%.
Peamine rasvasisaldus on kanal nahas.
Samamoodi nagu veiseliha, nii on ka kanaliha värvus suuresti varieeruv . Kui liha on hele, siis on seal rasvasisaldus väike, kui tume, siis suur. On öeldud ka, et hele liha on tumedast peaaegu poole võrra väiksema rasvasisaldusega
Vitamiinid ja mineraalid leiduvad kanalihas veest ning süsivesikutest koosnevates osades. Võrreldes heleda kanalihaga sisaldab tume kanaliha rohkem vitamiine ja mineraalaineid.
Üldiselt leidub kanalihas väikeses koguses A vitamiini ning pisut B grupi vitamiine, mille hulgas domineerivad niatsiin ja pantoteenhape. Leidub ka püridoksiini ( B6 ) ja kobalamiini ( B12 ). Lihas leidub ka mõningal määral kaaliumi , naatriumi, fosfori , tsinki ja rauda. Vähesel määral esineb kaltsiumi ja magneesiumi ning teiste mineraalainete jälgi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 9 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Slingshot Õppematerjali autor

liha rasv veis veiseliha kanal lambaliha sealiha lihas raud välimuse pantoteenhape

Sarnased õppematerjalid

doc

Toidukaubagrupp

Valgamaa Kutseõppekeskus KS14 Dana Makejenko Toidukaubagrupp referaat Valga 2014 SISUKORD LK 3 ...Suurköökides kasutatavate toiduainete grupid LK 4 ... Lihad ja lihatooted LK 5 ... Liha toiteväärtus LK 6 ... Subprodukt LK 7 ... Liha säilitamine LK 8- 12 ... Lihaliigid LK 13 ... Toorainete ladustamine ja nõuded säilitamisele LK 14 ... Tooraine liikumise skeem LK 15 ... Nõuded toiduaine vedamisel 2 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Suurköökides kasutatavate toiduainete grupid Suurköögid kasutavad oma igapäevatöös paljusid erinevaid toiduaineid. Kasutatavad toiduained

Köögi õpetus

ppt

Liha ja subproduktid

LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40%

Toiduainete õpetus

doc

Liha ja lihatooted - referaat

SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha......................................................................................................

Toidukaubandus

ppt

Liha ja liharoad

Liha ja liharoad Kristi Tüvi Miks peaks liha sööma? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus-võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha Millest liha koosneb? vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest:

Kokk

doc

''Liha kasutamine erinevates köökides''

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liha kasutamine erinevates köökides Referaat Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Liha kasutamine erinevates köökides Liha kasutatakse väga erinevates köökides, nagu näiteks jaapani köök. Veiseliha enim levinud kasutusalad. · Antrekoot (veise turjaliha) on rasvaga läbikasvanud kondita tükiliha, seega mahlane suutäis (sarnaneb sea kaelakarbonaadiga). Antrekoot sobib üsna hästi Grillimiseks ja praadimiseks. · Veise abatükk kondiga sobib suurepäraselt supi tegemiseks, kondita aga ka guljasiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt

Keemia

docx

Toitumine

Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis

Tööõpetus

doc

Toidukaubaõpetus

............16 2.2.7 Hakkliha ja tükkilihatoote.................................................................................16 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal....................................................17 2.3.1 Turu Kaubamaja................................................................................................18 2.3.2 Rakvere Maxima................................................................................................21 3 LIHA...............................................................................................................................22 3.1 Liha märgistamine....................................................................................................23 3.2 Liha koostis..............................................................................................................24 3.3 Liha kvaliteet..........................................................................................

Kaubandus

doc

Eksami küsimused & vastused

Naatrium leidub peaaegu kõikides toiduainetes, vähem naturaalsetes, rohkem töödeldud toiduainetes; täiskasvanu päevane vajadus 35 mg 1 kg kehamasse kohta ( ehk 2,5 g keedusoolale). Enamasti tarbitakse seda aga tunduvalt rohkem 15-25 g ööpäevas. Soola tarbimist tuleks piirata. Kaalium rakusisene keskne ioon; täiskavanu vajadus 1900...3500 mg päevas; seotud lihaste tööga, hapnikuvahetusega organismis jne; põhilised allikad puu- ja köögiviljad,täisteraviljatooted, liha, kala. Makroelemendid on veel süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor, väävel, kloor. Mikroelementide vajadus ja nende omastamist mõjutavad tegurid. Kuuluvad bioaktiivsete ainete koostisesse. Raud hapniku ülekanne organismis; esineb organismis valku sisaldavad kompleksis; täisk ööp vajadus 10..18 mg; esmased rauaallikad: maks, liha, veretooted; rauarikkad ka munad, kalatooted; taimsetest enim marjades.

Toitumise alused

Rohkem sarnaseid