ARSTI TÖÖERGONOOMIA, MÕJU TERVISELE (0)

5 VÄGA HEA

Tartu Ülikool
Tervishoiu instituut
ARSTI TÖÖERGONOOMIA, MÕJU TERVISELE

Referaat keskkonna- ja töötervishoius

Tartu 2010

SISUKORD

Referaat keskkonna- ja töötervishoius 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
FÜÜSILINE KOORMAMINE 4
Raskuste teisaldamine 4
Pipeteerimine 5
Mikrokoobiga töötamine 6
PSÜÜHILINE KOORMAMINE 7
Ebasoodsad tagajärjed psüühilise koormuse korral: 8
Stress 8
Öötöö ja vahetustega töö 9
Öötöö terviseriskid (Hobson, 2004) 9
Soovitused öötöö korral (Hobson, 2004) 9
ARSTI TÖÖERGONOOMIA VALDKONNAS LÄBIVIIDUD UURINGUD 10
Ideaalne manipulatsiooni nurk ja instrumendi pikkus käega-abistatud laparoskoopilisel operatsioonil (Manasnayakorn, 2008) 10
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 11
Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 12
Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14

SISSEJUHATUS

Sõna ergonoomia tuleb kreekakeelsetest sõnadest ergon (töö) ja nomos (loodusseadus ehk süsteem). Ergonoomia on teadus tervislikest tööviisidest, -vahenditest ning -keskkonnast. Kõrge tööõnnetuste arv ja sellest põhjustatud haigused on tingitud ergonoomia vähesest rakendamisest töökohtadel, mis tähendab, et töökeskkond, töövahendid ja töökorraldus pole kohandatud inimestele. Arsti tööergonoomial on palju sarnast teiste ametite tööergonoomiaga, kuid samas on sellel ka mitmeid iseäralikke jooni. Arsti töö eripäradeks on näiteks kõrge emotsionaalne pinge ja ebaregulaarne töörežiim. Samuti on meditsiinis oluline töövahendite ja töömeetodite kohaldamine arstile võimalikult mugavaks. Ergonoomia eiramine võib lisaks arsti tervise ja heaolu kahjustamisele mõjuda negatiivselt ka tema patsientidele.
Joonis 1. Ergonoomia seosed teiste valdkondadega ( Tint , 2000).
Arstiergonoomia puudutab loomulikult kõiki arste (Eesti Arstide liitu kuulub hetkel 2788 arsti). Eraldi riskirühmi on raske välja tuua. Mõnes mõttes võib lugeda rohkem ohustatuteks kirurge, kes peavad tihti tükk aega olema ebamugavates asendites, ebamugavaid ja korduvaid liigutusi peavad tegema ka laboriarstid. Kiiret tegutsemist nõuab vahepeal ka erakorralise meditsiini arstide töö, millal ei saa alati järgida kõiki ergonoomilisi soovitusi . Psüühilistest ohuteguritest on rohkem mõjutatud psühhiaatrid, onkoloogid, kes tegelevad tihti ravimatute haigetega. Öötöö terviseriskidest on ohustatud arstid, kelle töökohuste hulka kuulub öövalvete tegemine.

FÜÜSILINE KOORMAMINE

Arvestatav hulk terviseprobleeme ja vigu meditsiinitöös on põhjustatud valedest töömeetoditest ning töövahenditest. Teades, millistes asendites on kõige tervistsäästavam ja efektiivsem tööd teha, paraneb töö kvaliteet ja kahaneb terviseprobleemide tekkimise risk.
Ebasobiva koormamise tagajärjeks on lihaste enneaegne väsimine, tugi- ja
liikumiselundite vaegused, raskused keskendumisel. Dünaamiline lihaste töö koormab hingamis- ja vereringeelundeid, staatilise puhul väsivad lihased juba 15-20 sekundi pärast. Ülekoormustraumad on Eestis praegu kutsehaiguste osas teisel kohal (vibratsioontõve järel) (Tint, 2000).
Ülepinge vältimise seisukohalt on vajalik pidada puhkepause. Sagedased lühikesed
puhkepausid kestusega 5...10 minutit on organismile kasulikumad kui pikad ja harvad
pausid . Puhkepauside taastavat toimet suurendab kõndimine, sirutamine ja lõdvestavate harjutustetegemine (Tint, 2000).

Raskuste teisaldamine

Õigete töövõtete kasutamine on olulisel kohal hooldus -põetus- ja õenduspersonali töös seoses raskuste käsitsi teisaldamisega, aga samuti ka radioloogide ja kirurgide töös. Vale tõstmistehnika rakendamise üks enimlevinud tagajärgedest on seljavalu esinemine. Suuremad koormused ja pikaajaline kokkupuude valede töövõtetega võivad põhjustada ka tõsisemaid vigastusi.
Ergonoomilised soovitused raskuste tõstmisel (Männik, 2009):

hoida selg võimalikult sirge
tõstetav raskus hoida kehale võimalikult lähedal
hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatuna
pöörata keha jalgadest, mitte seljast
vältida tõstmist istudes
mitte tõsta õlgadest kõrgemale
mitte tõsta liiga madalalt
võimaluse korral tuleb kasutada tõstmise asemel libistamist, rullimist jne
kasutada lahtist labakäe võtet, mitte haarata patsienti riietest

Joonis 2. Raskuste tõstmine (Männik, 2009).

Pipeteerimine

Pipeteerimine põhjustab tihti ebamugavaid sundasendeid. Terviserisk saab leevendada rakendades neid soovitusi (Männik, 2009):

Kasuta mitmekanalilisi/elektroonilisi pipette
Kasuta uusimaid päästikmehhanisme
Kasuta minimaalselt jõudu
Kasuta pipette, mis sobivad kõige paremini kätte
Randmed peavad olema otse neutraalses positsioonis
Väldi käsivarre toetumist vastu teravaid ääri
Limiteeri pipeteerimise intervalle 30 minuti või vähemani
Roteeri pipeteerimist nõudvaid tegevusi teiste tegevustega
Vähenda küünitamist asetades kõik vajalik võimalikult lähedale

Tööta nii, et küünarnukid oleksid võimalikult keha lähedal
Püüa tagada selja toestus
Püüa tagada tugi ka jalgadele
Jaga koormust parema ja vasaku käe vahel

Mikrokoobiga töötamine

Mikroskoobi kasutamine võib põhjustada terviseprobleeme ebamugavate tööasendite tõttu. Samuti võib see põhjustada nägemisprobleeme. Aitab ergonoomiliste töömeetodite rakendamine (Männik, 2009):

Taga tugi seljale
Jälgi, et jalgadel oleks piisavalt ruumi
Reguleeri oma tööasendit selliselt , et pea oleks püstiasendis mikroskoobiga töötamisel
Töötades hoia küünarnukke võimalikult keha ligi
Töötades hoia randmeid otse neutraalses asendis

Vali reguleeritavad vaatlustorud
Jaga mikroskoobiga töö päeva peale ära
Võta piisavaid minipause
Käsivartele adekvaatne tugi

Ergonoomia on samuti seotud töövahendite projekteerimine , haldamise ja juhtimissüsteemide konstrueerimisega, et nad vastaksid inimese antropomeetriale ja omadustele. Kui seade on keeruline ja põhjustab mitmeid probleeme kasutamisel (juhtimissüsteemide halb konstrueerimine, ebasobivad mõõtmed jne), kasvab sellega töötamisel inimlike vigade arv. Meditsiinitehnika disainimisse tuleks kindlasti haarata nii arste kui ka ergonoomia spetsialiste, et tagada nende võimalikult mugav ja tervistsäästev kasutamine.

PSÜÜHILINE KOORMAMINE

Arstide töö on enamasti psüühiliselt väga koormav , kuna nõuab pidevalt saadava info läbitöötamist ja parima edasise tegutsemise valimist. Õigetest otsuste langetamine võib olla isegi elu ja surma küsimus.
Vaimse koormuse kahjulikke tagajärgi esineb kõige rohkem olukordades, kus nõuded on arsti võimetest ja omadustest suuremad. Samas võib esineda ka juhtumeid, kus arst teeb patsiendi ravimiseks kõik endast oleneva, kuid ravitava tervislik olukord ei parane või hoopiski halveneb. Sellised olukorrad võivad arstidele olla väga stressirohked ja tihti kalduvad arstid enda süüdistamisele.
Psüühilise koormamise korral on oluline asjaolu, et inimene reageerib koormusolukordadele kogu organismi kui tervikuga .

Ebasoodsad tagajärjed psüühilise koormuse korral:

1) väsimine
2) töö monotoonsuse kogemine
3) enesetunde halvenemine
4) passiivsus
5) töö kvaliteedi halvenemine (vead jne)
6) lahkhelid kaastöötajatega
7) töölt puudumised
8) alkohol , narkootikumid
9) hormonaalsed häired
10) vere adrenaliinisisalduse tõus
11) vererõhu tõus

Stress

Tööstressi võivad arstidel põhjustada töö ühekülgsus, suurt tähelepanu nõudvad tegevused, suur vastutus inimeste eest, arstile väljastpoolt määratud töörütm, ametioskuste ületatav nõudmistetase, üksinda töötamine, õnnetusoht, tugev müra ja töövahendite puudulikkus, halvad suhted kolleegidega.
Inglismaal arstide hulgas läbiviidud küsitluste alusel on viimase paarikümne aasta jooksul stressi all kannatavate arstide arv püsinud 28% ümber. Tavapopulatsioonis on see 18% (Firth-Cozens 2003). Stressis arstid teevad oma töös rohkem vigu ja seega halveneb ravikvaliteet. Vigade arv suureneb veelgi kui arstid on väljapuhkamata. Tööl võivad stressi põhjustada ka halvad suhted kaastöötajatega, mis häirib meeskonnatööd. Paremini läbisaavates kollektiivides on ka vähem stressis töötajaid, kuna personal toetab ja vajadusel abistab üksteist.
Et vähendada arstide stessi peaks olema kõikidele arstidele kättesaadav nõustamine ja psühhoteraapia. Parem oleks aga probleemi ennetada. Selleks tuleks viia arstide seas läbi meeskonnatöö koolitusi, samuti tuleks õpetada, kuidas käituda töös tekkinud vigade korral. Kindlasti peaks korraldama erialaseid koolitusi, et arstid oleksid oma töökohustuste tasemel ja oleks võimalik pidevalt edasi areneda. Hea oleks võimaldada arstidele vajadusel vabamad töögraafikud.

Öötöö ja vahetustega töö

Vahetustega töö on terviseprobleemide riskifaktor ja võib mõjutada arstide ohutust ja heaolu. Vahetustega töö meditsiinis on oluline, et tagada ööpäevaringne patsientide ravi ja hooldus. Enamike arstide töö juurde kuulub ka öövalvete tegemine. See põhjustab häireid tsirkadiaanses rütmis, kuid kurnatus ja unisus päeval, põhjustatuna pikkadest töötundidest, kahjustab ka üldist arstide efektiivsust .

Öötöö terviseriskid (Hobson, 2004)

Öötöö ja vahetustega töö võib põhjustada „ shift lag” sündroomi, mida iseloomustavad kurnatus, unisus, insomnia, disorientatsioon, seedehäired, kergesti ärrituvus, langenud tähelepanuvõime ja tööefektiivsus. Need on olulised faktorid , mis soodustavad vigade ja õnnetuste teket arstide töös. Pikaaegne vahetustega töö võib põhjustada ka tõsisemaid terviseprobleeme. Ebaregulaarsete vahetustega töötajatel esineb sagedamini maohaavandtõbe ja seos esineb ka haigestumises kardiovaskulaarsetesse haigustesse . Kaaliumi, kusihappe, glükoosi, kolesterooli ja lipiidide kontsentratsioonid on öötöö jooksul tõusnud, kuid langevad tagasi normaaltasemele kui naastakse päevasele tööle. Öötöö seos diabeediga on ebaselge . Üpris tugev seos on ka vahetustega töö ja raseduste katkemise, madala sünnikaalu ja enneagsuse vahel. Pole mingeid andmeid, et öötöö suurendaks kasvajate tekke riski või mõjutaks eluiga. Vigastuste tekke risk on öötöö jooksul 30% suurem kui hommikul töötades ja on kõrgeim öö esimestel tundidel .

Soovitused öötöö korral (Hobson, 2004)

Et minimaliseerida öötöö efekte , on hea järgida mõningaid nõuandeid. Soovitav on teha igas tunnis väikseid puhkepause. Kohvi tasub juua ainult öövalve esimesel poolel. Korralik valgurikas söögikord tasub teha kesköö ja kella 1 vahel ja väiksem söögipaus kella 3 ja 4 vahel. Püüda teha uinakuid. Olla teadlik, et 15 min peale ärkamist, on inimene veel loid ja õnnetuste risk on suurem. Pärast öötööd ei ole eriti soovitatav ise autoga koju sõita. Tervislikult toitumine ja vormis püsimine aitab hakkama saada vahetustega tööga.

ARSTI TÖÖERGONOOMIA VALDKONNAS LÄBIVIIDUD UURINGUD

Ergonoomiline staatilise stressi hindamine koletsüstektoomiat läbiviivatel kirurgidel (Vereczkei, 2004)
Uuringu eesmärgiks oli tõestada staatilist koormust laparoskoopiliste opertsatsioonidel. Selleks kasutati industriaaltarkvara PCMAN, mis suudab mõõta ja võrrelda kirurgi kehahoiakut erinevate monitori asetuste korral. Viidi läbi 20 operatsiooni. 10 operatsioonil oli monitor paigutatud patsiendi pea kohale ja 10 juhul patsiendist vasakule. Mõõdeti ka operatsioonide etappide kestust. Avastati, et operatsioonide keskmistes etappides on staatilist koormust rohkem. Rindkere ja pea olid rohkem pöördunud ja painutatud kui mugavusasendis. Kui monitor oli paigutatud patsiendi küljele oli kirurgi asend sarnasem mugavusasendile.
See uuring tõestas, et koletsüstektoomia ajal esineb kirurgidel palju staatilist koormust. Saadi kinnitust, et monitoride asend mõjutab suuresti kirurgi kehahoiakut. Parim variant kogu operatsioonimeeskonnale on kasutada mitut kohaldatavat monitoride süsteemi.

Ideaalne manipulatsiooni nurk ja instrumendi pikkus käega-abistatud laparoskoopilisel operatsioonil (Manasnayakorn, 2008)

Selle uuringu eesmärk oli uurida kuidas mõjutavad erinevad manipulatsiooninurgad ja instrumendi pikkus kirurgi sooritust ja lihaste töökoormust käega-abistatud laparoskoopia ajal. Manipulatsiooni nurkadeks olid 45˚, 60˚, 75˚ ja 90˚. 90˚ nurga all töötamisel oli ülesande sooritamise keskmine aeg oluliselt pikem kui 45˚ ja 60˚ korral (1,074.9 vs 715.9 s ja 657.9 s ja p-väärtused vastavalt p Antud uuring tõestas, et ergonoomiliselt on parem selle operatsiooni puhul kasutada manipulatsiooni nurka 40˚-60˚ ja kasutada standartsest lühemat instrumenti.
SEADUSANDLUS
Arsti tööergonoomiat puudutavad faktorid on sätestatud mitmetes eri seadustes ja määrustes. Eraldi seadusi arstide töötingimuste kohta ei ole, vaid need seadused kehtivad enamike valdkondade töötajatele.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

(1) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
(2) Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.
(3) Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et:
1) on tõkestatud pääs selle ohualale;
2) juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;
3) kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või piirestatud;
4) see vastab elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele;
5) on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada;
6) müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme.
(3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks . Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.
(31) Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad .

Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

(1) Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk.
(2) Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski.
(3) Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale.

Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Töötamiskoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi.
Tooli ja töölaua või töötasandi paigutus peavad tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Töötooli konstruktsioon ja muud omadused peavad vastama töö laadile. Töötooli kõrgus peab üldjuhul olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad.

KOKKUVÕTE

Ergonoomias kohandatakse inimest puudutavat teavet töö tegemise,
töötingimuste, töömeetodite ja töö organiseerimise kavandamise ja teostamise osas.
Eesmärk on, et töö kogusummas vastaks võimalikult hästi inimese kehalistele ja
psüühilistele eeldustele. Ergonoomia eiramine arstide töös põhjustab terviseprobleeme, vaimset ülekoorumus, tööefektiivsuse langust ja vigade tekke suurenemist. Terviseprobleemidest võivad esineda tugi- ja liikumiselundkonna vaegused, kardiovaskulaarsed häired, hormonaalsed häired, psüühilised häired jm. Arstide heaolu parandamine tõstab nende poolt pakutud meditsiiniabi kvaliteeti. Seega tuleks tagada arstidele võimalikult kõrge teadlikkus ergonoomiast.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Elektrooniline riigteataja
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp [külastatud 15. november 2009].
2. Firth-Cozens J. 2003. Doctors , their wellbeing, and their stress. BMJ 2003;326:670-671.
3. Hobson J. 2004. Shift work and doctors’ health. studentBMJ 2004;12:393-436 November ISSN 0966-6494.
4. Manasnayakorn S.Cuschieri A. Hanna G B. 2008. Ideal manipulation angle and instrument length in hand -assisted laparoscopic surgery . Surg Endosc (2008) 22:924–929.
5. Männik R. Ergonoomia. 2009.
Kättesaadav: http://ely.ee.welisa.com/ftp/template_img/Ergonoomika.ppt [külastatud 15. november 2009].
6. Rahvusvaheline Tööbüroo ja Rahvusvaheline Ergonoomika Ühing. 2008. Ergonoomilised soovitused : praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse, tervise, töötingimuste parandamiseks. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, Tallinn
7. Stone R, McCloy R. 2004. Ergonomics in medicine and surgery. BMJ 2004;328:1115- 1118 .
8. Ten- Team . Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2008/2009: näited ja kommentaarid. 2008. Ten-Team OÜ, Tallinn
9. Tint P. 2000. Töökeskkond ja ohutus. 2000
10. Vereczkei A. Feussner H. Negele T. Fritzsche F. Seitz T. Bubb H. O. P. Horváth O P. 2004. Ergonomic assessment of the static stress confronted by surgeons
during laparoscopic cholecystectomy. Surg Endosc (2004) 18: 1118–1122.

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 21 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

algloom Õppematerjali autor

arsti ergonoomia töötaja öötöö stress vahetustega töö tööandja töövahend

Kasutatud allikad

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

Sarnased õppematerjalid

docx

TÖÖTERVISHOID

muutub hetkeliselt ja see oleneb ümbruskonna häiringutest, töö kestusest, töö iseloomust. Kui töö on jätkunud kaua aega ja inimene on väsinud, on on erutusseisund normaalsest kõrgem. Tekkivad häiringud infokäsitluses. Häiringu ajal erutusseisund langeb sekundiks või paariks, millega seoses siis ka infokäsitlus on takistatud. Tegevust võib jätkata nn ,,aukudest" hoolimata, kuid sel juhul erutusseisund tõuseb. On vaja kogu aeg lisapingutusi, et ära hoida väsimuse mõju ja selle tõttu muutub töö koormavaks. ,,Augud" võivad põhjustada töö lisandumist. Tegevuse edukus ja erutusseisund sõltuvad teineteisest. Tegevuse edukus paraneb erutusseisundi kasvades teatava piirini. Kui erutusseisund edasi kasvab, siis tegevuse edukus langeb. Tegevuse seisukohalt sobiv erutusseisund oleneb tegevusele esitatud nõuetest. Mitmekülgne ja vaimselt keeruline töö ei vaja nii kõrget erutusseisundit kui monotoonne töö. Vaimse töökoormuse tagajärjed:

Töökeskkond

rtf

Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

- kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest; - täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;

Tööohutus ja tervishoid

docx

KESKKONNAOHUTUS

elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseadusega määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Autotehnik kasutab oma tööshooldusmaterjale mis reeglina ei ole ohtlikud kemikaalid aga millistel võib olla kahjulik mõju. Inimestele ja keskkonnale kahjulikud võivad oskamatul käitlemisel olla jahutusvedelik, määrdeained, kütused, lahustid jms.. Seepärast tuleb tunda nende käitlemise eeskirju. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

Keskkond

docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

01. 2002 15.05.2002 (RT I 2002, 47, 297) 1. 01. 2003 19. 06. 2002 (RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 29. 01. 2003 (RT I 2003, 20, 120) 1. 07. 2003 1. peatükk ÜLDSÄTTED [Paragrahvi 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja asutuse ning riigi tasandil, asjaomaste vaidluste lahendamise korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise eest. (2) Käesolev seadus kehtib kõigil tegevusaladel, välja arvatud juhud, kui töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kaitseväe, Kaitseliidu, politsei ja piirivalve, samuti päästeasutuste tegevuse kohta on eriseadustega sätestatud teisiti.

Tööohutus ja tervishoid

docx

Tööohutus ja töötervishoid piletid

jalad. Mõned luu-lihaskonna vaevused (nt randmetunneli sündroom) on oma konkreetselt määratletud nähtude ja sümptomite tõttu spetsiifilised. Teised aga ei ole, sest nad tekitavad vaid valu või ebamugavust, kuid konkreetse vaevuse selged nähud puuduvad. Viirus ja selle omapära- Oma elutegevusega viirus sõna otseses mõttes mürgitabki organismi. Viirus eksisteerib ja paljuneb vaid meie organismi rakkude eluenergia toel ! Viirused on elusorganismide siseparasiidid. Viiruse mõju saame tunda tema paljunedes, kus ta hakkab erinevates kehaosades tekitama kõrvalekaldeid tavapärastes elutegevuse protsessides. · Nakkushaiguste kulg- Peiteperiood e. inkubatsiooniperiood on aeg, kus inimene on nakatunud haigustekitajatega, kuid haigustunnuseid veel ei ole, samas on aga teistele nakkusohtlik. · Eeljärk e. üldised haigusnähud, kus täpset diagnoosi esialgsel vaatlusel panna on raske (tunnused sarnanevad teise haigusega).

Töökeskkond

doc

Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused

raskuste piirnormid. Seaduses on nõutud tööandjal töö korraldada nii, et raskuste käsitsi teisaldamist võimalikult vähendada. Vastasel juhul peab tööandja tagama teatud tingimused, kui pole võimalik käsitsi raskuste teisaldamist vältida. Pildi allikas: (http://secureaidtraining.com/FirstAidCourses.aspx) 6 Pildi allikas: (http://newton.ex.ac.uk/schooldocs/safety/14.html) Tagama tervisele ohutu raskuste käsitsi teisaldamise töötaja füüsilisi võimeid, tervislikku seisundit ja teisaldamise tingimusi arvestades; vajaduse korral tuleb tervisele ohutute teisaldamis tingimuste määramisel konsulteerida arsti, töökaitsespetsialisti või tööinspektoriga või lähtuda sellekohastest juhenditest. Korraldama töö nii, et võimalikult vältida töötaja perioodilist kummardumist ette (üle 300

Aktiviseerivad tegevused

pdf

OHUTUSJUHEND

- kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest; - täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;

Riski- ja ohutusõpetus