Vitamiinid, mineraalid (0)

Mineraalained
Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi.
Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest , füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust . Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist.
Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb vahel kasutada lisaks ka vastavaid preparaate. Suvalisi soovitusi järgida ei tohi. Kestev meelevaldne mineraalainete tarbimine on ohtlik, sest enamasti on nende vajaliku ja ohutu päevakoguse vahe üsna õbluke.
Kaltsium
K
Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. Kaltsium moodustab inimese kehakaalust kuni 2%, seega on näiteks 70 kilo kaaluva inimese kehas umbes 1,4 kg kaltsiumi, millest ligi 99% paikneb luudes , ülejäänud kaltsium on hammastes (ligi 7 g), pehmetes kudedes ning mujal.
Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järk-järgult vähenema. Kui luumassi suurenemise perioodil, aga ka selle vähenedes, on kaltsiumi tarbimine ebapiisav, võib see põhjustada suuremat riski luumurdudeks hilisemas elus.
Luukoe moodustumise ja lagunemise protsess toimub organismis samaaegselt ja pidevalt. Luude lagunemise kiirus on umbes 2–10% aastas, mistõttu tuleb kaltsiumivarusid regulaarselt täiendada kas toidu või kaltsiumipreparaatidega. Ööpäeva jooksul siseneb ja väljub luustikust ligikaudu 500 mg kaltsiumi. Täielikult uueneb inimese luustik iga 5–6 aasta tagant.
Päevanorm naistel on 1000-1300 mg ja meestel 1000-1300  mg.
Fosfor
Fosfor  on samuti vajalik luude ja hammaste moodustamiseks ning normaalseks kasvuks, ühtlasi ka närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Peale selle etendab fosfor tähtsat osa lihaste kokkutõmbumisel ning valkude, rasvade ja süsivesikute imendamisel. Fosforivajadus suureneb pingelise vaimse töö ja lapse kasvuajal. Täiskasvanu vajab fosforit 1,5-2 g ööpäevas.
Fosfor on võimeline energiarikaste ehk makroergiliste sidemete moodustamiseks näiteks ATP molekulis. Seetõttu on fosforil oluline koht organismi energiavahetuses. Biomolekulides leidub fosforit nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, mitmetes koensüümides. Lisaks eeltoodule osaleb fosfor anioonidena ka organismi puhversüsteemides. Mineraalsooladena on fosfor organismis luukoe koostises. 
Fosforit saame põhiliselt loomsetest produktidest: lihast ja lihatoodetest, merekaladest, munakollastest, piimatoodetest ( juustud !) . Taimedest on fosforirikkamad oad, herned , kapsas, teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, kõikvõimalikud seemned ja rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, näiteks puravikes.
Magneesium
Magneesiumi näol on tegemist mineraaliga, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju , süda, maks ja neerud . Magneesiumi peetakse ka stressivastaseks mineraaliks - lõõgastab lihaseid ning rahustab närve. USAs läbiviidud uurimused on näidanud, et keskmine magneesiumi tarbimine inimese kohta on allpool ametlikult fikseeritud toitainete soovituslikke annuseid. Pealegi soodustab magneesiumi organismist väljumist meie elustiil ja toitumisharjumused (eriti mis puudutab gaseeritud jookide tarbimist).
Toidulisandite kasutamisel tekib magneesiumitaseme märkimisväärne tõus tavaliselt umbes 6 nädala jooksul. Magneesiumi peetakse suhteliselt ohutuks mineraaliks, kuna ta on peaaegu alati hästi talutav. Ainult neeru- ja rasked südamehaiged peavad magneesiumi ja kaaliumi kasutama arsti soovituste kohaselt. Inimene vajab magneesiumi 400-600 mg päevas.
Raud
Raud ( mineraal ) transpordib hapnikku kopsudest kehakudedesse. Raud on hemoglobiini ja müoglobiini komponent ning annab verele punase värvi. Brokoli ja verivorst sisaldavad suurel hulgal rauda. Rauapuudus võib viia kurnatuse ja loiduseni. Rauapuudust esineb naistel sagedamini kui meestel. Samuti on vajalik vere hemoglobiini ehk punase vere värvaine moodustamiseks. Rauda leidub kudede värvainetes, millel on väga suur tähtsus katalüsaatorina rakkude ja kudede hapendusprotsessides. Rauapuudus organismis põhjustab madalat töövõimet, kehvveresust, kasvuhäireid. Inimene vajab rauda 10-20 mg päevas.
Naatrium
Naatriumi leidub rohkem või vähem peaaegu kõigis toiduainetes (kuid rohkem loomsetes). Lõviosa tarbitud naatriumist pärineb keedusoolast. Rohkesti naatriumi saadakse pagaritoodetest, juustust, vorstidest, sinkidest, margariinidest, konservidest, liha- ja kalatoodetest. Vaid 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame toiduainete loomuliku koostisosana, 50% lisab toiduainetööstus ja 40% inimene ise. Naatriumi imendumist ja omastamist soodustab D- vitamiin . Valgurikas toit häirib mõnevõrra naatriumi imendumist.
Naatrium on koostöös kaaliumiga vajalik keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks, hapete-aluste tasakaalu säilitamiseks, süsivesikute ja aminohapete imendumiseks, normaalseks veevahetuseks, vererõhu normaliseerimiseks, närvikoe ja lihaskoe talitluseks . Inimene vajab naatriumi 2,400mg päevas.
Kaalium
Peamised kaaliumi sisaldavad toiduained on pärit taimeriigist. Kaaliumirikaste toiduainete loetelu juhivad kuivatatud viljad (aprikoos, rosinad, virsikud, ploomid , banaan). Kaaliumi on palju ka seemnetes ja pähklites ning värsketes taimesaadustes ( kartul ja teised köögiviljad, leib). Loomse päritoluga toiduainetest on kaaliumi rohkesti kalas ja piimatoodetes.
Kaalium on koostöös naatriumiga vajalik keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks, hapete-aluste tasakaalu säilitamiseks, süsivesikute ja aminohapete imendumiseks, normaalseks veevahetuseks, vererõhu normaliseerimiseks, närvikoe ja lihaskoe talitluseks. Inimene vajab kaaliumit 3,000 – 6,000 mg päevas.