Juust (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

pptx

Juust

Juust Ragne Reigam K112 Juhendaja: Jolanda Pärtmaa Juustu ajalugu Arvatakse, et juust ei ole tekkinud inimeste sihikindla tegevuse tagajärjel. Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees. Väidetavalt läinud ta kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud hapuka maitsega vadakuks ja tahke valge kohupiima sarnaseks kalgendiks. Juustu ajalugu Eestis http://www.youtube.com/watch?v=4HFVUQq0HdY Juust

Toiduaine õpetus

14

docx

Piim ja piimatooted

2. Tahked, mis meenutavad tarretist. Kvaliteetne jogurt säilib jahedas vähemalt 2-3 nädalat temperatuuril kuni 8°C. Valmistatakse ka mitmesuguseid jogurtitooteid. 1. Jogurtijäätis, mis saadakse jogurti vahustamisel ja seejärel külmutamisel. 2. Jogurtimargariin on mahedamaitseline ja mõõdukalt energiarikas, kuid suhteliselt valguvaene toode. Sisaldab kõiki margariinidele iseloomulikke koostisosi ning lisandina jogurtit. Juust Maailma suurimas juustusõbrad on kreeklased, kes söövad igaüks 22 kg juust aastas. Eestis on juustutootmine üsna vana traditsioon, alates 19. sajandi keskelt. Maailmas tuntakse üle 4000 juustusordi. Eesti juustu top: 1. Hollandi kerajuust; 2. Hollandi juus; 3. Eesti juust; 4. Atleet; 5. Marta juust; 6. Vene juust; 7. Delikatessjuust; 8. Lahe juust; 9. Mozzarella; 10. Ahja toorjuust. Juust on valmistatud piimast, kooritud, piimast, koorest, petist või nende

toiduainete sensoorse hindamise alused

20

docx

Referaat: Juustud

linnadesse. Eestis toimis analoogne süsteem. Siingi tehti juustutootmisega algust mõisates välismaiste juustumeistrite abil. Kõige enam valmistati siis Sveitsi juustu, mida müüdi ka Peterburgi. Esimese maailamsõja eeel ja järel suurenes huvi piimatöölemise vastu ka eestlastest talunike hulgas. Peagi asutati meiereid, kus lisaks võile asuti valmistama ka juustu. 19. sajandil tekkisid esimesed juustutootmise ühistud. Tavatarbija jaoks oli juust luksus, rohkem kasutati kohupiima, millest valmistati ka sõira. Sõira võib pidada Eesti oma juustutooteks, mis oli levinud eriti Kagu-Eestis ja mida seal valmistatakse tänapäevani. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või, mille valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Tänapäeval kipuvad niisugused tootmismahud jääma liiga väikeseks isegi ühe piimatööstuse jaoks. Võru piimatööstus tootis 1990

Toidukaubandus

13

pdf

Juustud

Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 Ajaloost............................................................................................................................................... 4 Juustutootmisest Eestis.................................................................................................................. 4 Mis on juust? ...................................................................................................................................... 6 Mida juustu juurde juua? ............................................................................................................... 7 Mida kasulikku annab juust? .......................................................................................................... 7 Juust on hammastele kasulik .................................................

Toiduhügieen

26

docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

Keedetud toorpasta sisse imenduvad kastmed paremini. Liigitus kuju järgi (ainult veest ja jahust valmistatud pasta): · Pikk pasta - kõrretaolised (spagetid), niitnuudlid (vermisellid) ja ribataolised (tagliatelled) · Väike pasta - toruksed (penne), merekarbid, spiraalid (fusilli), nuudlid jne. · Täidetud pasta - ravioolid, torteliinid jne. Ravioolid ja tortellid on ühesuurused, kas värsked või külmutatud, täidiseks tavaliselt liha või juust, torteliinid on juustutäidisega väiksed kuivatatud pastatooted. · Lehtpasta - lasanjelehed võivad olla nii sirge, kui ka lainjelise äärega. Lasanje on laialt levinud, populaarne, kihiline vormiroog, mis koosneb peale pastalehtede veel hakkliha-tomatikastmest, besamellkastmest (valge põhikaste), juustust. Lasanjelehti võib enne vormi panemist poolpehmeks keeta, lühendab vormiroa küpsemisaega. · Täidetav pasta - pastatorud e

Toit ja toitumine

62

doc

Toiduained

Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad.

Toitumisõpetus

652

pdf

Asjaajamise alused

D Merekalad, maks Soodustab kaltsiumi imendumist, mis vajalik luude ja hammaste moodustumiseks jne E Porgand, kapsas Pidurdab rakkude vananemist, kaitseb organismi, varustab seda hapnikuga jne B1 Jahud, leib, pärm Vajalik energia loomisel jne B2 Leib, juust, piim Vajalik toitainete ainevahetuses, organismi kasvamises jne B6 Kala, maks, jahud Vajalik süsivesikute, valkude ja rasvade lõhustumises ja kasutamises jne C Värske köögivili Tõstab organismi üldist kaitsevõimet, aitab luua punaseid vereliblesid, hoiab ära verejooksu jne

Analüüsimeetodid äriuuringutes

Meedia

Kommentaarid (0)