PASTA JA MAKARONITOOTED (0)

PASTA JA MAKARONITOOTED
Mitmed maad - Hiina, Jaapan, Prantsusmaa ja Itaalia - võistlevad õiguse eest nimetada end pasta leiutajaks. Ühtedele ajalooallikatele tuginedes tõi pasta 13. sajandil Itaaliasse Marco Polo , kes naasis Hiinast kodumaale . Leidub tõendeid sellegi kohta, et ammu enne Marco Polo rännakuid tarvitati Hiinas toiduks tatra-, riisi-, nisu- ja sojanuudleid. Itaalia 16. sajandi ajaloolaste väitel leiutanud täidetud pastaroa aga keegi itaalia talunaine. Kuigi andmed pasta tõelise päritolu kohta on jäänud ähmaseks, teatakse täpselt, et selle tööstuslikku valmistamist alustati Napolis 15. sajandi hakul. Populaarne toit sai pastast aga alles 19. sajandil, mil tänu selle kuivatamise tehnoloogia väljatöötamisele paranes oluliselt pasta säilivus.
Pasta omalaadsest välimusest tuletati pastale ka nimi - itaaliakeelne spagett tähendab otsetõlkes nöörijuppi, pasta aga tainast üldse. Pasta on spagettide, makaronide, nuudlite jt. üldnimetus.
On olemas kahte tüüpi pastat: värske pasta ja kuivatatud pasta. Läänepoolkeral valmistatakse kvaliteetset pastat kõvateralise durumnisu jahust, mis on valgurikas , sisaldab rohkesti gluteeni (liimvalgu koostisosa ) ja suhteliselt vähe tärklist. Kõva nisu jääb jahvatamisel kergelt sõmeraks, mis tagab, et keedetud pasta on parajalt tihke ja ei kleepu. Aasia köögis on kõige enam levinud riisi- tatra- ja pehmenisujahust valmistatud nuudlid .
Pastat võib liigitada:

• kasutatud maitselisandite (tomatipasta, spinatipasta, munaga pasta jne.)
  
• toodete kuju ( spagetti , tagliatelle jne.)
  
• kasutatud tooraine järgi (rukkipasta, tatrapasta)
  

Pastatooted saab liigitada veel:

• munaga pasta
  

• tavaline munapasta - 2 muna 1 kg jahu kohta
  
• keskmise sisaldusega munapasta - kuni 4 muna 1 kg jahu kohta
  
• kõrge munasisaldusega munapasta - kuni 6 muna 1 kg jahu kohta
  

• munata pasta
  

Itaalias tuntakse üle 300 erineva pastasordi. Mõned neist on:
• Alfabeto – väikesed "tähestikupasta" kujundid suppidele
• Anellini – väikesed rõngad, mida kasutatakse suppides ja puljongites
• Canneroni – pastarõngad
• Chifferi piccoli lisci – juuspeened pastaniidid
• Chifferi poccoli rigati – eelmise ribiline variant
• Conchigliette – väikesed teokarbid
• Conchigliette rigati – suured ribilised teokarbid
• Ditali – lühikesed torukesed
• Ditalini – väiksem variant eelmisest
• Ditalini lisci– pehme variant eelmisest
• Elicoidali– pikemad torukesed
• Fagiolini – aedoakauna kujuline pasta
• Farfalle – liblikakujuline pasta
• Fusilli – spiraalikujuline pasta
• Fusilli integrali – täisteranisuspiraalid
• Fusillata casareccia – kruvikujuline pasta
• Gnocchi – teokarbid
• Gnocchi integrali – täisteranisust teokarbid
• Gnocchetti sardi– sardiinia teokarbid
• Lasagne doppia riccia – sakilise servaga lasagneplaat
• Lasagne verdi – spinatiga roheliseks värvitud lasagneplaat
• Lingue di passero – jämedamad spagettid
• Linguine, Bavettine – eelmise peenem variant
• Lumache rigate grandi – suured ribilised teokarbid
• Macaroni – jämedad torukujulised pastad
• Mafaldine – lainelise servaga pastaribad
• Mezze penne rigate tricolori – itaalia lipuvärvides penned
• Orecchiette – kausikujuline pasta
• Penne lisce – viltuse lõikepinnaga torupasta
• Penne rigate– ribiline viltuse lõikepinnaga torupasta
• Pennoni rigati – suur ribiline viltuse lõikepinnaga torupasta
• Peperini– pastaterad
• Perciatellini – õõnes spagetid
• Pipe rigate– ribilised kõrred
• Puntalette – riisiterakujuline pasta
• Rigatoni – jämedad torupasta jupid
• Ruote – pastarattad
• Spaghetti integrali – täistera spagetid
• Spaghettini– peenikesed spagetid
• Stelline – väikesed tähed
• Tagliatelle – keras lintnuudlid
• Tagliatelle verdi – kuivatatud spinatimaitselised keras lintnuudlid
• Tomato spirali – tomatimaitselised spiraalid
• Tortellini – väikesed klimbid
• Tortelloni – pastaklimbid
• Zite– pikk õõnes pasta
Tagiatelle Rigatoni Orecchiette
Pastat sortimendi mitmekesistamiseks toodetakse ka värvilist pastat.
Pastatooteid värvitakse:

• spinatiga (roheline)
  
• tomatiga (punakas)
  
• peediga (tumepunane)
  
• seepia e.tindikala või kalmaari tindiga(must)
  

Pasta valmistatakse durum - nisujahust , veest ja soolast. Durumnisujahu jahvatus pastatoodete valmistamiseks on jäme ja teraline. Sarnaneb mannale, seetõttu nimetatakse kõvanisujahu ka semolina-ks. Osaliselt võib pastataignas (koduse pastateo jaoks) durumnisujahu asendada pehmenisujahuga. Jahu, vesi ja teised koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või vormitakse spetsiaalsete pressidega erineva kujuga pastatoodeteks.
Veega sõtkutud pastatainas peab jääma pehmeks ja vormitavaks (mitte jooksvaks, liiga tihkeks, rabedaks) massiks, mis keetmisel lihtsalt üheks klimbiks ei keeks ega kliisterduks. Viimased omadused tagab durumnisujahu. Kleepainerohke durumnisujahu seob hästi vett ja annab sileda tainamassi. 100g pasta keetmiseks võetakse 1l vett.
Värske pasta siduvaineks on muna ja seetõttu saab seda säilitada ainult paar päeva külmkapis. Poelettidele jõuab pasta tavaliselt kuivatatult. Kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga, kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni.
Enamiku roogade valmistamiseks tuleb pasta kõigepealt keeta.

• Pasta keetmiseks võta 100 g pasta kohta umbes 1 l vett. Kasuta keetmiseks piisavalt suurt nõu.
  
• Kui vesi keeb, lisa 0,5 tl soola 1 l kohta (soovikorral ka veidi õli) ja pasta (spagetid tasapisi vajutades ).
  
• Sega läbi ja lase keema tõusta.Siis vähenda kuumust.
  
• Vaata pakendilt ettenähtud keetmise aeg.Veidi enne selle aja lõppu maitse - pasta peab olema al dente , st. hamba all tuntav, vaevalt pehme.
  
• Kurna pasta sõelal ja vala üle külma või kuuma veega ( salati jaoks külma veega, kuumatoidu lisandiks kuumaga). Seejuures võib lisada veidi õli või sulavõid kleepumise vältimiseks.
  

Pastast on võimalik valmistada mitmesuguseid roogi:

• salateid ,
  
• suppe ,
  
• pastat erinevate kastmetega,
  
• lasanjet,
  
• vormiroogi,
  
• pizzasid ja pirukaid,
  
• täidetud pastat,
  
• plaadikooke,
  
• sufleesid jne.
  

Salatitesse sobivad paremini väiksemad pastad. Lisanditena võib kasutada väga mitmesuguseid toiduaineid:

• köögi- ja puuvilju ,
  
• seeni,
  
• liha- ja kalatooteid,
  
• mereande jms
  

Samuti võib kasutada erinevad salatikastmed:

• hapukoort,
  
• majoneesi,
  
• maitsestamata jogurtit
  
• erineva maitsestusega õlikastmeid.
  

KASUTATUD KIRJANDUS:
http://www.elvag.edu.ee/~reet/pasta/ajaloost.html
http://garrubbo.com/pasta/
http://www.hkhk.edu.ee/teravili/pasta.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Pasta