Meetaimede ülevaade (0)

Sissejuhatus

Meetaimed on väga olulised mesilastele mee kogumiseks. Tänu nende nektarieritusele ja õietolmule on võimalik mee olemasolu. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade meetaimedest, nende klassifikatsioonist, ehitusest ja ka korjeobjektidest.

Meetaimed

Mee- ehk korjetaimed on õistaimed, millelt kiletiivalised koguvad toitu ehk korjet . See on vajalik, et toita järglasi, pesakaaslasi kui ka varudeks. Korjemaaks nimetatakse maa-ala, millelt kiletiivalised korjet koguvad. Meetaime mõiste on kohati ka tinglik. Kõiki taimi, mis on kohastunud putuktolmlemisele, ei saa pidada kindlalt meetaimedeks. Viimaste hulka võiks arvata suhteliselt pika õitsemisajaga ning rikkaliku nektarieritusega ja hulgaliselt kasvavad taimed, mille õie ehitus võimaldab meemesilastel sealt nektarit kätte saada. Meetaimedeks peaks lugema ka mõõduka või vähese nekatrieritusega, kuid suurtel pindadel kasvatatavaid põllu- ja aiakultuure, mis tolmlevad mesilaste kaasabil. ( Rohtla , 2001). Samuti teevad mesilased meetaimedest ka taruvaiku. (Vikipeedia, 2011)

Meetaimede rühmitused

Eestis kasvab umbes tuhat taimeliiki, mille õied eritavad nektarit ja annavad õietolmu. Kõiki neid taimi võib klassifitseerida saagi iseloomust, õitsemisajast ja kasvukohast olenevalt. Saagi ja iseloomu järgi saab meetaimi jagada järgmiselt:

• õietolmutaimed
  
• nektari - ja õietolmutaimed
  
• ainult nektarit andvad taimed. (Rohtla, 2001)
  

Õietolmutaimed eritavad nektarit vähesel määral või ei erita seda üldse. Mesilased külastavad nende taimede õisi varakevadel või intensiivsel haudmekasvatamise ajal, kui nektarit eritavatelt taimedelt ei saa õietolmu piisavalt. Ühed tähtsamad õietolmutaimed on sarapuu, lepp, paiseleht , tamm jt. Suviti külastavad mesilased õietolmutaimedest vahel ka kibuvitsa, lupiini, ja vägiheina õisi. Suurem osa taimi annab nii nektarit kui ka õietolmu. Sellised taimed on näiteks pajud , võilill, vaarikas , valge mesikas, valge ristik , põdrakanep, viljapuud , marjapõõsad jt. Ainult nektarit andvaid taimi on Eestis väga vähe. (Rohtla, 2001)
Õitsemisaja järgi jaotatakse meetaimed kevadisteks, suvisteks ning sügisesteks taimedeks. Kevadised meetaimed õitsevad varakevadest kuni juuni keskpaigani. Sellised taimed on näiteks vaher, paiseleht, pajud, võilill, marjapõõsad, viljapuud, mustikas, pohl . Suvised meetaimed õitsevad peamiselt juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni. Sellesse rühma kuuluvad sellised taimed nagu valge ristik, roosa ristik, vaarikas, paakspuu, valge mesikas, lutsern , põlduba, mesiohakas, nõihammas. Sügisesed meetaimed õitsevad tavaliselt juuli lõpust kuni hilissügiseni. Neist olulisemad on kanarbik, sügisene seanupp, moldaavia tondipea, kuldvits . (Rohtla, 2001)
Meetaimi saab rühmitada veel ka kasvukoha järgi. Need jagunevad järgmiselt:

• põllukultuurid
  
• haljasalade ja parkide taimed
  
• metsataimed
  
• niidu-, soo- ja karjamaataimed
  
• köögiviljakultuurid
  
• spetsiaalselt külvatavad meetaimed
  
• mitmesugused muud meetaimed
  
• aialilled.
  

Antud rühmitamine on mõnes mõttes tinglik, kuna väga paljud taimeliigid võivad kasvada mitmes kohas, nii metsas, soos, niidul kui ka karjamaal. Ning samuti on üsna keerukas tõmmata piiri metsa- ja parkide ning haljasalade taimede liikide vahele. On väga palju meetaimi, mis kasvavad looduslikult, kuid samas kultiveeritakse neid ka parkides ja haljasaladel. (Rohtla, 2001)

Meetaimede morfoloogia

Meetaime üheks väga oluliseks osaks on tema juur. Eestis kasvavatel meetaimedel on enamasti sammas- ja narmasjuured. Sammasjuur on juure jämedam osa, mis tungib sügavale mulda ja mille küljest hargnevad külgjuured. Sammasjuurtega meetaimed on meil Eestis näiteks põlduba, roosa ristik, aasristik, lutsern jt. Narmasjuurtega taimedel puudub teistest jämedam peajuur . (Rohtla, 2001)
Teine väga oluline taimeosa meetaimel on vars. Viimased võivad taimedel olla väga mitmesuguse ehitusega. Peamiselt kohtab meetaimedel püstiseid, tõusvaid või lamavaid varsi . (Rohtla, 2001)
Kolmas väga oluline tunnus eristamisel on ka taime lehe ehitus. Meetaimede lehed võivad olla lineaalsed, süstjad, elliptilised , munajad, talbjad, südajad jne. Lisaks lehe kujule on taimeliigi määramisel väga olulise tähtsusega lehe tipp, alus jne. (Rohtla, 2001)
Taimede liigiliseks tunnuseks on ka veel õite, õisikute värvus ja nektarinäärmed. Õites paikenvad enamikul meetaimedest nektarinäärmed, seetõttu ongi jus õis mesiniku peamine huviobjekt. Nektarinäärmed asetsevad enamasti emaka ja tolmukate alusel, õiepõhjal, tupp- ja kroonlehtedel. Osadel taimeliikidel on nektarinäärmed kaitstud karvakestega, näiteks paju, vaarikas, viljapuud, hobukastan. Samuti ka veel soomustega, näiteks kurgirohi . Soomused kaitsevad eritatud nektarit sademetega väljauhtumise või kiire kuivamise eest. Vihma kaitseks on mitmete taimede õied pöördunud allapoole, näiteks vaarikas, kurgirohi. Kujult on nektarinäärmed väga erinevad: mügarjad, näsajad, ketta- või padjakujulised. On ka taimi, kellel nektarinäärmed pole väliselt üldse märgatavad. (Rohtla, 2001)

Korjeobjektid

Üks tähtsamaid korjeobjekte on meetaimel nektar. Viimane on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Ta sisaldab peamiselt vees lahustunud roosuhkrut, puuviljasuhkrut, viinamarjasuhkrut, vähesel määral valke, orgaanilisi happeid , mineraalaineid, dekstriine ja eeterlikke õlisid. Erinevate taimede nektari keemilisest koostisest sõltub suurel määral ka mee keemiline koostis. Optimaalseks nektari suhkrusisalduseks loetakse 50-56 %, sest siis koguvad mesilased seda kõige meelsamini. Kui aga nektari suhkrusisaldus tõuseb üle 75 %, ei saa mesilased seda suure viskoossuse tõttu kätte. (Rohtla, 2001)
Väga oluliselt mõjutab nektarieritust õhutemperatuur. Kõige paremini eritavad õied nektarit soojadel päikesepaistelistel päevadel, kui õhus on soojust üle 16C. Samas on ka taimi, kes eritavad nektarit tunduvalt madalamatel kraadidel, näiteks näsiniinel hakkab nektarieritus juba 4C juures. Temperatuuri tõusuga nektarieritus suureneb, kuid ülemäärane soojus ( üle 27-30C) hakkab Eesti oludes enamiku meetaimede nektarieritust piirama. Optimaalseks temperatuuriks suurele osale meetaimedele on 20-25C. Jahedad ööd seevastu piiravad nektarieritust. Ka siis, kui päevane õhutemperatuur on nektarierituseks optimaalne, kuid öösel langeb alla 14C, taimede nektarieritus väheneb tunduvalt või lakkab hoopis. (Rohtla, 2001)
Nektarieritust mõjutab väga oluliselt ka õhuniiskus. Optimaalseks õhuniiskuseks loetakse 60-80 %. Sellest kõrgema õhuniiskuse korral eritub nektarit küll rohkem, kuid suhkru hulk nektaris jääb samaks. Samuti suureneb ka mesilaste töökoormus, sest üleliigse vee kandmisega tarru, väheneb korjemesilaste töö tõhusus ning suureneb tarumesilaste koormus, kui nektari töötlemisel meeks tuleb eemaldada ülearune vesi. (Rohtla, 2001)
Nektarieritust mõjutavad ka veel mulla niiskus ja selle toitainesisaldus. Väetamata mullal kasvava taimed eritavad kõige paremini nektarit siis, kui mulla niiskuse sisaldus on 60 % täielikust veemahtuvusest. Väetatud mullal aga suureneb nektarieritus niiskusesisalduse suurenedes. Umbrohud ja muud looduses suhteliselt vastupidavad liigid on mullaviljakuse ja mulla niiskusesisalduse suhtes vähem tundlikud, mistõttu eritavad nad nektarit aastate lõikes suhteliselt stabiilselt . Tundlikumad on aga kultuurtaimed . (Rohtla, 2001)
Teiseks korjeobjektiks on õietolm. Viimast koguvad mesilased mee- ja õietolmutaimedelt. Kuigi teatud perioodidel on õietolmud looduses üsna napilt, suudavad mesilased oma valguvajaduse kattakärgedesse varutud õietolmu arvel. Kärgedesse paigutatud õietolm teeb läbi piimahappekäärimise ja temast saab mesilaste põhiline valgurikas söök – suir. Suira keemiline koostis on lähedane õietolmu omale. (Rohtla, 2001)

Meetaimede konveier

Pidev korje ehk meetaimede konveier on niisugune mesilaste korjemaa kasutamise viis, kus mesilased kevadest sügiseni saavad rikkalikult nektarit ja õietolmu. On ka olemas looduslik, sega- ja kultuurtaimede konveier. (Kovaljov et al 1959)

Kasutatud kirjandus:

1. A. Rohtla. 2001. “Meetaimed ja mesi”. Valgus. Tallinn
2. M. A. Kovaljonov, A. S. Nuždin, V. I. Poltev, G. F. Taranov, V. A. Temnov. 1959. “ Mesindus ”. Tallinn
3. Vikipeedia. 2011. “Meetaimed”. http://et.wikipedia.org/wiki/Meetaimed (16.02.2011)