Pasta Sissejuhatus Pasta maitseb oivaliselt, vaid siis kui seda on valmistatud õigesti. Itaalias tähendab pastaroog üldjuhul suurt kuhja spagette, lintnuudleid või pennet, mille peale tõstetakse napp kogus suhteliselt paksu, ning maitsestatud kastet. Mujal maailmas on pastakuhi väiksem ja kastmekogus suurem, sest kastmed on nõrgema maitsega. Pastast üldiselt Värske pasta : Värske pasta on värske kuivatamata toiduaine , valmistatud teraviljajahust ja veest Kõrgkvaliteedilise värske pasta tootmisel kasutatakse kõvateralisenisu jahu ehk duurmnisujahu ning taignasse lisatakse muna. Sõna PASTA tõlgituna itaalia keelest on taigen! Pasta jaguneb : - värske pasta ( toorpasta ) / värske ja kuivatamata pastatoode - kuivatatud pasta / kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga , kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni .
PASTA JA MAKARONITOOTED Mitmed maad - Hiina, Jaapan, Prantsusmaa ja Itaalia - võistlevad õiguse eest nimetada end pasta leiutajaks. Ühtedele ajalooallikatele tuginedes tõi pasta 13. sajandil Itaaliasse Marco Polo, kes naasis Hiinast kodumaale. Leidub tõendeid sellegi kohta, et ammu enne Marco Polo rännakuid tarvitati Hiinas toiduks tatra-, riisi-, nisu- ja sojanuudleid. Itaalia 16. sajandi ajaloolaste väitel leiutanud täidetud pastaroa aga keegi itaalia talunaine. Kuigi andmed pasta tõelise päritolu kohta on jäänud ähmaseks, teatakse täpselt, et selle tööstuslikku valmistamist alustati Napolis 15. sajandi hakul. Populaarne toit sai pastast aga alles 19
Värvi ja maitse andmiseksvõib lisada pastataignale spinatit või ürte (roheline), tomatit, paprikat, peeti või porgandit (punane), seepia ehk tindikala tinti (must) jne. Pastatainast võib valmistada ka pehme nisu (Aasia munanuudlid), täistera nisu-, rukki-, riisi-, tatrajahust ja mungoa tärklisest. Veega sõtkutud pastatainas peab jääma pehmeks ja vormitavaks massiks, mis keetmisel lihtsalt üheks klimbiks ei keeks ega kliisterduks. Pasta jaguneb: · kuivpasta - valmis pasta kuivatatakse niiskete õhuvooludega, liiga aegalsel kuivamisel hakkab pasta hallitama, liiga kiirel muutub rabedaks. · värske pasta ehk toorpasta - kuivatamata, keeb 3 min., paisub keetes 3 korda. Keedetud toorpasta sisse imenduvad kastmed paremini. Liigitus kuju järgi (ainult veest ja jahust valmistatud pasta): · Pikk pasta - kõrretaolised (spagetid), niitnuudlid (vermisellid) ja ribataolised (tagliatelled)
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Kõik kommentaarid