Pasta Referaat (0)

Pasta ajalugu :
Värske pasta on kaasaegne produkt , kuid tema juured ulatuvad kaugele ajas tagasi . Ei saa kindlalt väita , kes ja millal leiutas pasta , arvatavasti sai pasta tegemine algses mõistes alguse juba samaaegselt suurte tsivilisatsioonide tekkega , kus kasvatati suurtes kogustes nisu .Mitmed maad - Hiina, Jaapan, Prantsusmaa ja Itaalia - võistlevad õiguse eest nimetada end pasta leiutajaks. Ühtedele ajalooallikatele tuginedes tõi pasta 13. sajandil Itaaliasse Marco Polo , kes naasis Hiinast kodumaale . Leidub tõendeid sellegi kohta, et ammu enne Marco Polo rännakuid tarvitati Hiinas toiduks tatra-, riisi-, nisu- ja sojanuudleid. Itaalia 16. sajandi ajaloolaste väitel leiutanud täidetud pastaroa aga keegi itaalia talunaine. Kuigi andmed pasta tõelise päritolu kohta on jäänud ähmaseks, teatakse täpselt, et selle tööstuslikku valmistamist alustati Napolis 15. sajandi hakul. Populaarne toit sai pastast aga alles 19. sajandil, mil tänu selle kuivatamise tehnoloogia väljatöötamisele paranes oluliselt pasta säilivus.Tänapäeval on pasta tootmine täielikult automatiseeritud . Jahu, vesi ja teised koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või vormitakse spetsiaalsete pressidega erineva kujuga pastatoodeteks. Pasta jõuab poelettidele tavaliselt kuivatatult, aga ka toorpastana. Kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga, kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni. Pastat võib valmistada ka kodus
Värske pasta:
Värske pasta on värske kuivatamata toiduaine , valmistatud teraviljajahust ja veest ! Kõrgkvaliteedilise värske pasta tootmisel kasutatakse kõvateralisenisu jahu ehk duurmnisujahu ning taignasse lisatakse muna . Sõna PASTA tõlgituna itaalia keelest on taigen!
Pasta jaguneb :
- värske pasta ( toorpasta ) / värske ja kuivatamata pastatoode
- kuivatatud pasta / kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga , kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni .
Inimesed , kes on kõrgete nõudmistega toiduvalimisel peaksid kindlasti valima värske pasta. Ainuüksi toote värskus on võtmesõna kulinaarselt maitsva toidu valmistamisel .
Kuivatatud pastaga on kaotanud suure osa oma maitseomadustest võrreldes värske pastaga , lisaks on kuivatatud pasta kõva , paindumatu ning habras . Toiduvalmistamiseks on värske pasta sobilikum - kaal kolmekordistub keetmisel , kastmed imenduvad lihtsalt ning pasta ise maitseb paremini.
Pastatoodete jagunevus sõltuvalt kujust:
1. torukujulised - seest tühjad tooted ( penne ... )
2. niidikujulised - peened tooted ( spagetid , nuudlid ... )
3. lindikujulised - taignaribad , pessa keeratud ( tagliatelle , papardelle ... )
4. plaadikujulised - lasagne
5. vigurtooted - erikujulised tooted ( fusili ... )
6. täidetud pastatooted - erinevate täidistega
Maailmas tuntakse üle 300 erineva nimetusega pastatooteid .
Pasta kooslused :
-100% durumnisujahust , ei lisata muna .
- osaliselt durumnisujahu + osaliselt tavalist nisujahu , lisatakse muna .
- 100% tavalist nisujahu .
Madalama kvaliteediga pastatoodete puhul lisatakse ka rukkijahu või odrajahu . Pasta on tumedam aga tervislikum .
Pasta toiteväärtus :
Pastatoodetele on omane:
- kõrge energiasisaldus
- vähene proteiinihulk
- rasva vähesus
- vitamiinide jamineraalsoolade tagasihoidlikus
- rohke kaaliumi sisaldus
- kerge seeditavus
Pastat võime nimetada tervislikuks ja tasakaalustatud toiduks !
Pasta toorained
Värsket pastat valmistatakse üldjuhul kvaliteetset kõvateralise durumnisu jahust , mis on valgurikas , sisaldab rohkesti gluteeni ( liimvalgu koostisosa ) ja suhteliselt vähe tärklist .
Kõva nisu jääb jahvatamisel kergelt sõmeraks , mis tagab , et keedetud pasta on parajalt tihke ja ei kleepu .
Pastatooteid valmistatakse ka hariliku ehk pehmenisujahust , kõva - ja pehmenisujahu segust , tarajahust , riisijahust , hervem ka maisijahust .
tihti lisatakse pastaroodetesse ka mitmesuguseid lisandeid : mune , vadakut , sojajahu ja mungoajahu , ürte , maitseaineid jms.
aasia köögis on kõige enam levinud riisijahust , tatrajahust ja pehmenisujahust valmistatud nuudlid .
Pastast on võimalik valmistada mitmesuguseid roogi:
- salateid ,
- suppe,
- pastat erinevate kastmetega,
- lasanjet,
- vormiroogi,
- pizzasid ja pirukaid,
- täidetud pastat,
- plaadikooke,
- sufleesid jne.
Pastat sortimendi mitmekesistamiseks toodetakse ka värvilist pastat.
Pastatooteid värvitakse
- spinatiga (roheline)
- tomatiga (punakas)
- peediga (tumepunane)
- seepia e.tindikala või kalmaari tindiga(must)
Pasta keetmine :
Enamiku roogade valmistamiseks tuleb pasta kõigepealt keeta.
- Pasta keetmiseks võta 100 g pasta kohta umbes 1 l vett. Kasuta keetmiseks piisavalt suurt nõu.
- Kui vesi keeb , lisa 0,5 tl soola 1 l kohta (soovikorral ka veidi õli) ja pasta (spagetid tasapisi vajutades ).
- Sega läbi ja lase keema tõusta.Siis vähenda kuumust.
- Vaata pakendilt ettenähtud keetmise aeg.Veidi enne selle aja lõppu maitse - pasta peab olema al dente , st. hamba all tuntav, vaevalt pehme.
- Kurna pasta sõelal ja vala üle külma või kuuma veega ( salati jaoks külma veega, kuumatoidu lisandiks kuumaga). Seejuures võib lisada veidi õli või sulavõid kleepumise vältimiseks.
Pasta salatid
Salatitesse sobivad paremini väiksemad pastad. Lisanditena võib kasutada väga mitmesuguseid toiduaineid:
- köögi- ja puuvilju,
- seeni,
- liha- ja kalatooteid,
- mereande jms
Samuti võib kasutada erinevad salatikastmed:
- hapukoort
- majoneesi
- maitsestamata jogurtit
- erineva maitsestuga õlikastmeid
Pasta põhiroana
Pasta serveerimiseks põhiroana on väga mitmeid võimalusi :
- pasta erinevate kastmetega,
- lasagne,
- täidetud pasta,
- vormiroad ,
- pizzad,
- pirukad
Siin kasutatakse ka suuremaid õõnsustega pastasorte, laiu ribasid, pesasid , lasanje plaate , lehtpastat jne.