Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rah...
1.Too näiteid eesti sisepoliitikast 1920-1934, selle kohta, et riigis valitses parlamentaarne demokraatia. V: a) Mitme partei süsteem b) Koalitsiooni valitsused. c) Rahva laialdased demokraatlikud vabadused d) Õigused e) Võimudelahusus. 2. Too näiteid 1934-1940 a Eestis valitsenud autoritaarse võimu kohta. V: sõjaväeline riigipööre, vaikiv ajastu, riigikogu saadeti laiali, 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. 3. Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned. V: Ainupartei, demokraatlike õiguste piiramine, seadused ilmusid pätsi dekreedina, kaitse seisukord riigis, riigikogu ei käinud koos. 4. Mida nimetati Balti liiduks? Ja miks selle loomine ebaõnnestus? V: *sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks *Balti Liidu loomine ebaõnnestus kuna leping ei suurendanud oluliselt Eesti ega Läti julgeolekut ja Poola oli ...
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molo...
Venestamisjärgne olukord, poliitiliste voolude väljakujunemine.Tartu liberaalid(juht postimehe toimetaja jaan tõnisson, koondas rahvuslikke haritlasi,võitlus venestamise ja saksastumise vastu, nägid ette reformide elluviimist)Tallinna radikaalid(juht teataja toimetaja k.päts, kohalikud haritlased ja kirjanikud, pigem tööstuslik, majanduslik pool, rahva seas popid, võitsid 1904.a valimised ja päts sai tallinna linnapeaks)lisaks ka põrandaalused sotsid.1905.a revolutsiooni mõjud-suurlinnades streigid ja väljastumised, veriseim miiting Uuel turul, hukkus ligi 100 inimest, dets.mõisade põletamine ja rüüstamine, suruti maha tänu karistussalkadele,erakondade loomine(tartus eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide päras...
Kelly Olvi 2012 Muistne Hiina Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul ja on suur ja rahvarohke maa. Läänest piirab seda Tiibeti mägismaa põhjast aga Mongoolia tasandikud. Hinnat läbivad ka mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaaltja suubuvad Vaiksesse ookeani. Kaks neist on eriti tähtsad. Põhjapoolne kannab nime Huang He e. Kollane jõgi ja see suubub kollasesse merre ja lõunapoolne Jangtse jõgi. Põlluharimise algus Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a. eKr. ja levis sealt mujale Hiinasse. Algul kasvatati enamalt hirssi, kuid aja jooksul tegi tammide ehitamine võimalikuks põlde niisutada ning mindi üha enam üle riisi kasvatamisele. Lisaks põlluharimisele peeti ka koduloomi: sigu, veiseid ja lambaid. Kuid selle kõrval edenes juba ammusest ajast siidiusside kasvatamine. Siidiusside eritatud niitidest kooti siidir...
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
Puritanism Tekke põhjused:Puritaarid olid protestandid, kes nõudsid anglekaani kiriku täieliku puhastust katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kirikujuhtimises, sest väga palju oli säilinud katoliku missa toredust, kirikud olid suurejoonelised ja tähtsalt kohal olid pühakute kujud. Kelle toetusel:Levikut soodustas majanduslik areng ja kapitalistlike manufaktuuride teke, tööliste töö intensiivistuminw, tuli hakata tööl käima, see kiskus inimesed eemale tavalistest perekondlikest suhetest ja kirikust. Iseloomulikmuad jooned: Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb osavalt ja rikastub. Iga kristlase saatus sõltub jumalast. Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatu...
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne ) Lisaks kardeti kommuniste, neid oli ka Saksamaal Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa töölispartei , mis nimetati 1920 aastal ümber natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks . Loodi pruunide särkidega rünnakrühmad ,kes võitlesid kommunistide ja juutidega 1923 . korraldasid hitlerlased riigipöörde katse : ***See kukkus läbi ,mõneks ajaks ...
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus ...
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirj...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
LÄHIAJALUGU I Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste...
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presi...
Andrea Ainjärv Omariikluse rõõmud ja mured Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud omariikluse poole. Selleks, et välja selgitada teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse, saadeti Lääne Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Algsed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseivsuse kasuka leidis samuti toetajaid. Rahva seal oli omariikluse isee levinud juba enne kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlas...
I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Asutav kogu Vabadussõjalaste poolt selleks kokku tulnud Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub. Ülesandeid riigivanem President kinnitati täitis riigivanem. valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks ...
Eesti Vabariik 1) Eesti iseseisvumine: a) I maailmasõda - aastateil 1914-1918. Põhjuseks oli suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta, kuid ei olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. · Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. · Sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise, osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi. · Tööstus orienteerus ümb...
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uu...
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov ...
Nõo Reaalgümnaasium EESTI VABARIIK Referaat Nõo,2011 Sisukord Sisepoliitika..........................................................................................................................................3 Riiklik korraldus..............................................................................................................................3 Poliitilised parteid............................................................................................................................3 Põhiseaduslik kriis...........................................................................................................................3 Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti....................................................................................................3 Välispoliitika..................................................................................................................
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; ...
1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõj...
EESTI 1918-1944 1. Loe üle peatükid § 9, 9a, 9b, 10b, 14, 14a + VIHIK!!!! 2. Selgita järgnevad mõisted! Parlamentarism- on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Vaikiv ajastu- 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. See on siis, kui valitsus oli pandud vaikivasse olekusse jne. Kõik kuulasid riigipea(de) sõna. Teistel polnud sõnaõigust. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Baaside leping- sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks,...
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast ...
Maailm 20 saj algul 20. saj algul elas maailmas 1,6 mlrd inimest tänapäeval elab 6 mlrd inimest. Suurriigid olid: suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, jaapan, austria-ungari, venemaa, USA, itaalia. Riik Riigikord Sisepoliitika Välispoliitika majandus Suurbritannia Põhiseaduslik Kahe partei 1899-1902 Esialgu oli monarhia süsteem inglise-buuri sõjaliselt ja Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim ...
AJALUGU 20. ndate totalitaarsed riigid: Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Autoritaarsed riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Portugal, Hispaania, Türgi jne. Demokraatlikeks jäid uute riikide seas vaid Soome ja Tšehhoslovakkia. Demokraatia säilis, kuna tegu oli juba vanade demokraatlike maadega. Demokraatia peab olema juurdunud. 30.ndad on agressioonide ajastu. Iseloomustab seda ajastut veel lepituspoliitika (Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes. Versailles´i lepingu rikkumisi ignoreeriti. Washingtoni leping - vähendati kõikide riikide sõjalaevastikku, mis pidi tagama rahu maailmameredel Majanduslik liberalism – riik ei sekku turumajandusse (USA-s). TOTALITARISM – demokraatia vastand. Valitseb üks idealoogia (kommunism - töölisklass, fašism - rahvus, natsism - rass) ja üks partei (diktatuur). Iseloomulik oli noorsoo organisatsioonide poliitili...
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahu...
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käs...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3. Põhiseadus koostati kiiruga ja oli väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. Parlamendist sõltumatut presidenti ei olnud. Kõrgeimaks esinduskoguks oli 100- liikemline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid esindusfunktsioonid. Tolleae...
Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia,...
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
Ajalugu ADOLF HITLER Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus auväärses alamkeskklassi perekonnas, tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitler oli kiindunud oma leebesse emasse. Oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina, tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud, kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral tegelasele, kes paneb kord maailma hinge kinni hoidma. Pigem näis see vihjavat tähtsusetule ja keskpärasele tulevikule. 16-aastane Hitle...
1930-ndad – agressiooniajastu Majanduskriisi tõttu tekkis demokraatia kriis – diktatuuri levik. Natside võimuletulek Saksamaal, relvastumine ja muutumine totalitaarseks. Versailles süsteemi lagunemine. Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikear...
AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis 6) Jaan Anvelt bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, eesti bolsevite juht, visati ülikoolist revolutsioonilise tegevuse pärast välja, ajaleht Kiir juht 7) Jüri Vilms ...
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu Võim on rahva käes Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb jälgib rahva e. Enda valijate huve. Sõnavabadus ...
Eesti iseseisvumine Referaat SISSEJUHATUS 1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõuk...
?Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv a...
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena · Läksid pankrotti paljud t...
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
AJALUGU Eesti aeg, esimene kt (teha allikaosa) Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstu...
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suu...
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsio...
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
