Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kelly Olvi 2012 Muistne Hiina Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul ja on suur ja rahvarohke maa. Läänest piirab seda Tiibeti mägismaa põhjast aga Mongoolia tasandikud. Hinnat läbivad ka mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaaltja suubuvad Vaiksesse ookeani. Kaks neist on eriti tähtsad. Põhjapoolne kannab nime Huang He e. Kollane jõgi ja see suubub kollasesse merre ja lõunapoolne Jangtse jõgi. Põlluharimise algus Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a. eKr. ja levis sealt mujale Hiinasse. Algul kasvatati enamalt hirssi, kuid aja jooksul tegi tammide ehitamine võimalikuks põlde niisutada ning mindi üha enam üle riisi kasvatamisele. Lisaks põlluharimisele peeti ka koduloomi: sigu , veiseid ja lambaid . Kuid selle kõrval edenes juba ammusest ajast siidiusside kasvatamine . Siidiusside eritatud niitidest kooti siidiriiet. Hiinas tekivad riigid Ca 1700 a. eKr. tekkisid Huang He orus mitmed linnad. Nende elanikud oskasid valmistada pronksist relvi , tööriistu ja suurepäraselt kaunistatud nõusid. Arvatavast samal ajal leiutati Hiinas kiri. Seda tõendavad paljud kirjamärkidega kaetud luutükkide leiud . Kõik linnad allusid ühise kuninga võimule. Kuningas oli ühtaegu väepealik ja ülempreester. Tema võim oli piiramatu. Hiina killustub Aegamööda kuningate võim nõrgenes. Linnade valitsejad , kes seni nende sõna olid kuulanud, muutusid iseseisvateks valitsejateks. Nii tekkisid Hiinas mitmed sõltumatud riigid, mille valitsejad üksteisega alatasa sõjajalal. Sageli olid need võitlused julmad ja verised. Sõdadest hoolimata Hiina jõukus kasvas. Tööriistu ja relvi hakati valmistama rauastaga Hiina meistrimehed ajasid rauamaagi nii kuumaks et seda sai vormidesse valada seda nimetatakse malmiks . Hiina keisririik 221 a. eKr. allutas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimule ja Hiina rajas keisri riigi. See hõlmas nii Huang He kui ka Jangtse oru ja mitmeid maa-alasid kaugemalgi. Riigi rajaja võttis endale au- nimeks Shi Huangdi e. Esimene Keiser . Sellest ajast püsis Hiina keisririik väheste vaheaegadega kuni XX saj. alguseni . Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti Taeva pojaks. Hiina ja naabermaad Põhja pool Hiinat laiuvates steppides elasid sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud- hunnid . Hiinlaste linnad pakkusid neile ahvatlevat saaki ja meelitasid neid nii mõnigi kord laastavatele retkedele. Need sõjakäigudtõid Hiinamaale ja rahvale palju kannatusi. Kaitseks hunnide vastu olid mitmed valitsejad juba enne keisririigi tekkimist lasknud Hiina põhjapiirile rajada pikki müürilõike. Nüüd ühendati keisrite korraldusel kõik need üheks pikaks müüriks. Nii valmis Suur Hiina müür. Sisesegadused ja ülestõusud Tavaliselt oli Hiina keisri võim piiramatu. Kuid tuli ette aegu, mil valitsejad ei suutnud tervet riiki oma võimu all hoida. Rikkad ülikud ei kuuletunud alati keisrile. Nad elasid oma suurte maavalduste keskel uhketes mõisades ja paljudel oli oma sõjavägi. Kui keiser polnud küllalt tark ja võimas, keeldusid sellised suurmaaomanikud tema korraldustele allumast. Siis puhkesid riigis sisesegadused. Dünastiad Shangi dünastia Shangi dünastia ajal tehti esemeid pronksist. Käsi- töölised kasutasid metalli valamiseks savi. Sulapronks valati nikerdustega kaunistatud keraamilistesse vormidesse. Kui metall tardus, võttis pronkssepp vormi lahti, eemaldas savikihi ja poleeris metallipinda Shangi ajastul armastati juua hõõgveini Hiina maapinnast ilmub veel praegu nähtavale muistsete aegade saladusi. 1986. a. leidsid Tellise- valmistajad juhuslikult inimese elusuurusesr pikema kuju ja kummaliste nägudega elusuurusi päid. Qini dünastia Pärast üle 8000 a. kestnud sõdu ja kohalike kookupõrkeid vallutas Hiina võimas Qini hõim. Kuningas tänas sõjaõnne eest oma esivanemaid ja otsustas loobuda tiitlist ,, wang ", mis tähendas ,,kuningas". Ta lisas oma nimele tiitlid ,,Shi" (,,esimene") ja ,,Huagdi" (,,keiser, taevane valitseja"). Esimene keiser oli väga tähtis, sest ta ühendas Muinas-Hiina, kehtestades ranged seadused ja seades sisse ühtse kirja. 1974. a. märtsis avastasid kaevukaevajad vaikiva armee , kes valvas Qin Shi Huangdi hauda. 1. kaevikus oli üle 3000 elusuuruse jalaväelase ja sõjavankrite meeskondi. Hani dünastia Riigiametnik Liu Bang saavutas võimu ja rajas Hani dünastia, mis kestis üle 400 a. Hani keisrid tugevdasid Qini valitsemissüsteemi ja laiendasid Hiina riigi piire. Hani ajastul kästi rahval kaevata kanaleid linnade ühendamiseks. Need siseveeteed lihtsustasid kauplemist , maksukogumist ja nälja ajal toidu jaotamist. Osa perekondi elas paadis. Väikelaste külge seoti tihti ujukeid kuni nad õppisid ujuma. Tangi dünastia Tangi dünastia valitses Vana-Hiinas 300 a. Sel ajal arenesid kunst , käsitöö, muusika ja kirjandus ning inimesed nimetasid seda kuldajastuks. Riik laienes jälle, sest Tangi sõjaväed võitlesid edukalt korealaste vastu põhjas, vietnamlaste vastu lõunas ja tiibetlaste ja türklaste vastu läänes. Hiinlased pidasid nende maadega kaubavahetust ja said palju rohkem teada väljaspool Hiinat asuvast maailmast. Qin Shi Huangdi Vaikiv armee Tänan vaatamast! Kasutatud kirjandus: Ajaloo õpik 6 klassile 1osa Avastuste entsüklopeedia Teadus ja Ajalugu

Vasakule Paremale
Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #1 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #2 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #3 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #4 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #5 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #6 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #7 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #8 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #9 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #10 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #11 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #12 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #13 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #14 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #15 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #16 Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egert Kruberg Õppematerjali autor
Powerpointi esitlus, mis annab ülevaate "Muistsest-Hiinast"

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
odt

Muistne hiina

Rakvere Gümnaasium 6.b klass Tim Leesnurm MUISTNE HIINA Referaat Juhendaja: Urve Peintjärv Rakvere 2011 Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul. Hiinat läbivat mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse. Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu,veiseid ja lambaid. Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi. Siidi tegu hoiti saladuses. Tekivad riigid Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad. Elanikud oskasid teha pronksist relvi ja tööriistu. Arvatavasti tekkis samal ajal ka kiri. Seda tõendava

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Indoeuroopa rahvad, Hiina ja India

INDOEUROOPA RAHVAD , INDIA JA H IINA Indoeuroopa rahvad Indoeurooplased asuvad maa-alal Indiast kuni Euroopani ning kõnelevad sugulaskeeli. Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine: 1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid. 2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattusa asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisid II at. eKr. töötlema rau

Ajalugu
thumbnail
2
rtf

Vana-hiina

Hiina asend Hiina on suur ja rahvarohke maa Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul.Läänes piirab seda Tiibeti mägismaa,põhja poolt Mongoolia tasandikud.seal rändasid vanasti sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud.Hiinat läbivad mitmed suured jõed,mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja saabuvad Vaiksesse ookeani.põhjapoolne kannab nime Huang He ehk Kollane jõgi ja see suundub kollasesse merre.Ta kannab enda vooluga kaasa kollast muda ehk lössi,see teeb maad pehmeks ja viljakandvaks.Lõuna pool voolab Jangtse jõgi _____________________________________________________________________ Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orust kuni 2000 eKr ja levis sealt hiinasse.algul kasvatati hirssi,kuid aja pikku hakkati seal kasvatama riisi,Riis vajab palju vett: terad külvatakse mulda siis kui põld on üleni veega kaetud.Lisaks põlluharimisele peeti koduloomi:sigu,lambaid ja veiseid.Selle kõrval edenes juba siidiusside kasvatamine.Siidiusside eritatud niitidest ko

Ajalugu
thumbnail
6
odt

Hiina referaat

Hiina referaat Tallinn 2009 Sisukord: 1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He tasandikul on kliime parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv. Huang He

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Muistne India ja Hiina

Sissejuhatus India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel. India riik ja muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Majad oli tellistkividest

10.klassi ajalugu
thumbnail
86
ppt

Hiina asend, kultuur, elu

HIINA  Hiina suurimateks jõgedeks on Tiibeti mägismaalt alguse saavad põhjapoolne Huang He ja lõunapoolne Jangtse. Kollasesse merre suubuv Huang He (e Kollane jõgi) on oma nime saanud selle järgi, et veevool kannab endaga kaasa kollase värvusega rammusat pinnast – lössi, mis muudab kevadiste üleujutuste ajal maa viljakandvamaks. HIINA  Kui alguses kasvatati peamise teraviljana hirssi, siis koos tammide ehitamise algusega sai peamiseks põllumajanduskultuuriks riis. Riisi külvati üleujutatud põludele, mille tõttu tuli hiinlastel ehitada palju tamme ja kanaleid. Koos rahvaarvu kasvuga hakati põllumaade laiendamisel kasutusele võtma ka mäekülgi, ehitades neile põldude niisutamiseks ja veetagavara säilitamiseks terrasse. HIINA  Sõdivate riikide ajastuga jäi Hiinas alles seitse tugevamat vürstiriiki, millest igaüks püüdis vallutada kogu maad. L

Geograafia
thumbnail
8
doc

Kauged tsivilisatsioonid

AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses ­ indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templei

Ajalugu
thumbnail
134
doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda

Rahvusvaheliste suhete ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun